Teema: Ka naabrid nutavad

Lugesin seda raamatut ka hiljuti ja kiidan ka. Karakterid on küll veidi üle võlli võimendatud aga täitsa ära tuntavad tüübid. Oma naabruskonnast tundsin enamiku neist ära. Kuigi natuke kurb ka, et sellised “fruktid” ole mitte kellegi fantaasia vili vaid neid leidub täitsa reaalses elus piisavalt.

Minu naaber hakkab röökima kui tema kõrval elav vaikne it-nohik-poiss oma välisust grammike valjemalt kinni paneb. Imelik, et see moor on alati oma ukse juures valvel. Ja poisi ukse avamine teda ei ärrita, ainult väljumine.

Värvikamad naabrid?
Naiteks naisterahvas, kes üritas kallale minna teisele naabrile kuna see pole oma elukaaslasega abielus ja seega “lits”. Naaber, kes läks muruniidukiga teise naabri aeda ja niitis seal taimed maha kuna kaht aeda eraldava võrkaia all kasvas naat. Naaber, kes ignoreeris ühistu üldkoosolekul kokku lepitud ja kinnitatud parkimiskohtade jaotust ja valis enda parkimiskohaks hoovis lihtsalt suvalise koha. Inimene, kes lund hiivist küll ei lükka aga iga lumekoristaja peale hoovis lihtsalt röögib kuna tööd tehakse tema meelest valesti. Inimene, kes remonti tehes liitis oma korteriga veel jupi trepikojast (ilma projekti ja majaelanike nõusolekuta), omavoli peale oli tema ainus kommentaar, et ta “võib” nende ruutmeetrite eest siis hakata halduskulu maksma. Neid lugusid on veel ja veel…

#3458758:

Korterielanike probleemid.

Korteriomandist veelgi värvikamaid kirjeldusi võib saada kaasomandiga seotud kinnistunaabritelt. Näiteks naaber, kel oli ühist õue kasutada 90m2. Peenrake siin ja teine seal, õunapuu ühe naabri ja murulapike teise akna all, lappe ühendamas teerada – naaber väitis, et tema on oma pinda isegi alakasutanud.

#3458789:

#3458758:

Korterielanike probleemid.

Need on pisiprobleemid (kui naaber just rõve haisukoll ei ole) aga vaata või saatest Sotid selgeks millised suured probleemid on majaomanike vahel.

Maja plussid:
Keegi ei kuse, peereta pähe wc-s olles.
Puuduvad naabrite ülevõimendatud seksihääled nagu pornos.
Puudub jutuvadin.
20 erinevat plussi veel mis kohe pähe ei tule.

Istusin ühel soojal suveööl poolpaljalt arvuti taga ja mängisin world of warcrafti, kui järsku ilmus õhutusaknast vastasnaabri ülakeha (jah, ta kõõlus niiviisi pooleldi mu korteris). Mu imestunud näo peale karjus ta: “mis teeeeeeed?” ja vastust ootamata: “seeni tahad vä???????”
Ma palusin tal oma korterist lahkuda. Läks ilma igasuguse protestita ja mu alastust ta ka ei märganud.

Ülemiste naabritega oli natuke kurvemad lood. Perepoeg jõi ja tegi midagi veel, läks segi ja hakkas oma ema ja õde noaga taga ajama. Kui nad ta lõpuks toast välja said, siis üritas see huligaan minu korterisse sisse saada. Ei saanud, järelikult oli tarvis postkast lömmi lüüa.

Järgmised naabrid elasid täiel rinnal kella viiest (hommikul) viieni (hommikul), ainult et erinevates vahetustes. Kuna maja on vana, nii et tuul puhub sõna otseses mõttes seintest läbi, siis kuulsin pmst ülemiste igat peeretust. Rääkimata kolmest väiksest lapsest, kes kunagi väljas vist ei käinud.

Praegu on ainsaks naabriks kass, sest omanik leidis, et on tark, majanduslikult põhjendatud idee jätta ülemised kaks korrust vaid neljajalgse valdusesse.

Kuna linnades on krundid enamasti väikesed, siis on häirinud, kui teistega ei arvestata, pannakse muusika üürgama ja trügitakse nö selga. Paar naabrit panid erineva aja jooksul aia äärde üles grillid, telgid, istumisnurgad ja vahtisid hommikust õhtuni täpselt õuele ja nad ei raatsinud teha kulutusi kõrgele tarale või kõrghaljastusele. Lisaks oli neil komme hakata muru niitma hilisõhtul, kui väljas juba hämar. Lõpuks hakkas privaatsuse puudumine siiski üht naabrit häirima ja ostsid maale maja.

Seoses hekiga ka mul näide. See oli paar aastat tagasi vist umbes märtsi löpus. Mina olen öösärgis köögis enne tööle minekut omale teevett keetmas, kui märkan köögiakna taga liikumist. Öues on veel hämar, maas natuke lund. Ja mis ma näen! Naabrimees pygab yle meie aja meie hekki!! Siinkohal pean ära märkima, et me oleme oma hekki igal aastal ilusti pyganud ja nyydki polnud körge. Kui naabrimees mind läbi akna märkas… kykitas oma saega maha! 😀 Heki taha, millel ju veel lehti polnud ja teda oli ilusti näha! Mina olin suuresti hämmingus, siis kerkis viha ja samas ajas see naabrimehe kykitamine naerma. No mul oli hullult kiire tööle, jätsin asja nii ja pärast autos mötlesin, et no super ju- nyyd polegi omal vaja hekki pygada! 😀

Täiesti mõttetu raamat täiesti mõttetutest inimestest. Punnitasin, punnitasin, no füüsiliselt halb ja labasusekrambid tekkisid juba enne seda, kui algasid kirjeldused Toomase vägivaldsusest oma naisega. Jah, ma tean, et selliseid asju toimub, aga see, et selliseid tühje, mõttetuid inimesi ka päriselt on olemas, see on täiesti õudne. Lisaks pooled komad puudu.

Naabritest rääkides – oli meil ka kunagi väikeses majas üks imelik perekond. Eriti imelik oli vanaema, kes pidevalt akna peal passis oma lapselapsekest, ja siis vahel koridori külmal kivipõrandal paljajalu tatsutas ja üle trepikäsipuu kõõritas, kes käis. Tere ta kunagi vastu ei ütelnud (nad keegi ei ütelnud), aga lapselapse koolitas kah välja, see alati, kui keegi liikus, tegi ukse lahti ja kuulutas vanaemale: Malle tuli, Peeter tuli, Tiina tuli (nimed muidugi välja mõeldud).
Kui nad kolisid, siis ärkasin ma ühel pühaba hommikul jubeda kriiskamise peale, mis alt keldrist kostis. Pereema kraakles seal ühe põlise naabriga keldripindade suuruse pärast. See teine oli ka paras kajakas ja ma ei teagi, kumb kõvemini röökis, aga vana naaber muidugi õnneks järele ei andnud.
Pereisa oli täielik muhk ja mühakas – teine naaber tuli lapsekäruga vastu ja pidi end poolteist seinale määrima, sest onukene teed ei andnud. Lisaks pani ta omavoliliselt kõik uksed lukku terves majas ja keldris ja pööningul ja käis sõimas, kui sa kahe käigu vahel juhtusid ukse lahti jätma, et tema moosid külmuvad ära (no juulikuu ja tuiskab, jajah). Kui muru niitis, siis ka käelaba jagu sinu peenrast eemalt.
Ja siis juhtusin ma peretütrega, kes oli must mõni aasta noorem, õue peal juttu rääkima ja seesama tema noorem vend, kes uste peal hiilis, tuli meid segama ja tirriteerima. Kuna mina ei reageerinud, siis ta läks ja korjas aia äärest nõgeseid ja tuli nendega mu nina alla vehkima. No mina olin sellal juba lõpuklassis, seega tema jaoks täiskasvanu, aga oma õde ta kiusaski pidevalt ja too ei tohtinud hellitatud jõnglasele midagi teha. Ilmselt arvas siis poiss, et minuga võib samamoodi.
Hassa nuga, ma krabasin need nõgesed tal käest ja tõmbasin paar sahmakut talle endale mööda sääri, mispeale tatikas röökides tuppa pani. No mamma lendas siis ka kohe alla ja kukkus mind sõimama, aga mina käratasin talle, et esiteks poiss ise tõi nõgesed ja torkis mind, ja teiseks, kui ta oma last normaalselt ei kasvata, siis annan ma talle ühel päeval päris tõsiselt naha peale. Ja mutile endale ka, kui vaja. Mis õigusega sihuke jõnglane tuleb mind, täiskasvanud inimest sedasi torkima! Ja et mutt võiks kõigepealt ise peeglisse vaadata, nüüd aga kadugu siit silmapilk, või muidu saab ise kah nõgestega.
No mutt läks minema, aga mul on sihuke kuri kahtlus, et vaene tüdruk sai pärast sihukese koslepi et! Ja keelati tal ära minusuguse lohemaoga suhtlemine.