Teema: Kaasõltuvusest vabanemine

https://alanoneesti.wordpress.com/

Mind see kunagi aitas tohutult, kuigi käisin seal üsna lühikest aega. Tõuke vabanemiseks sain ikkagi.

Soovitan terapeuti Kert Grünberg, tegeleb just kaassõltuvusega: http://holistika.ee/teraapia/terapeudid/?author_id=280

Kõige hullem asi, mida sa teha saad, ongi tema juurde tagasi minna.
Kaassõltuvuse tagamaa on see, et sa ei hoolitse enda eest, sa tahad hoolitseda ja vastutuse võtta oma kaaslase eest, sellega sa panedki ennast sõltuvusse. Samas teeb see sõltuvus haigest inimesest (alkohoolik, narkosõltlane, vaimuhaige, seksisõltlane jms) sulle tohutult haiget, kuni selleni, et sa kaotad oma elu, otseses või kaudses mõttes. Aga sind selles suhtes kinnihoidev konks on selles, et ilma temata ja selle haige suhteta sa tunned ennast veel hullemini (mis on loogika vastu, aga nii on), sa tunned tühjust ja mõttetust ja lootusetust ja seda, et mingit tulevikku pole. Sest jällegi: sa ei arva endast midagi, sa ei pea ennast tähtsaks, sa ei taha oma elu paremaks muutmisega tegeleda.
Sulle tundub palju lihtsam tema elus korraldada ja õiendada ja tema elu paremaks muuta. Omast arust sa tegeledki tema vee peal hoidmisega, mis algusaastail on tore, annab sulle tunde, et sind on väga vaja, annab sulle tähtsuse- ja võimutunde, et sa oled tubli, sa suudad midagi suurt ära teha. Suhte jätkudes hakkad aru saama, et põhisõltlane ei muutu (miks ta peakski, tal on ju mugav, kui keegi aitab tal sõltlane olla), aga sina oled oma elu ära raisanud ja muutud aina vihasemaks ja hullumeelsemaks.
Sinu põhjused selliselt käituda on lapsepõlves, sulle pole armastust jagatud, kuigi teil võis olla välispidiselt korras pereelu, aga tundetasandil ja seestpoolt oli asi halb. Nüüd sa kompenseerid seda saamatajäämist haige inimese armastust ära teenides.
See on see, kuidas kaassõltuvus töötab ja miks sellest nii raske välja on saada, sest ilma haigettegeva suhteta sa pead oma üksinduse ja tühjuse ja valusate tunnete ja lapsepõlve hüljatusega silmitsi seisma ja ennast ise seestpoolt täitma hakkama, mis on väga raske teekond, aga ka ainuvõimalik, kui tahad veel kunagi õnnelik ja rahul olla. Siiani täitis su elu hälbega mees.
Loe “Naised, kes armastavad liiga palju”. Seal pole küll kaassõltuvuse mõistet sees, tol ajal seda veel poldud nii sõnastatud, aga sealt leiad lugusid, kus tunned ennast ära. Saad nägijaks, miks sa nii käitud ja saad midagi muutma hakata.
“Kaassõltuvusest vabaks” on teine raamat, ka väga hea, räägib asjast.
Ära mine tagasi! Hoia ennast või hammastega toas kinni.
(Tagasi minna on mõtet siis, kui põhisõltlane käib ravil ja muutub, aga see viska praegu peast, sinu prioriteet on endaga tegelemine, enda korda saamine, mis võib võtta aastaid, aga tasub seda vaeva.)

Minu eks tarvitas narkootikume ja tarbis ka alkot üsna tihti. Ka mina tundsin lootusetust, tundsin end zombie’na, nutsin õhtuti end magama. Tõuke lahkumiseks andis arusaam, et ma ei taha sellist elu elada, ma olen ju palju enamat väärt kui selline poolpidune suhe ja elu. Õnneks lapsi ei olnud ja abielluda ei jõudnud. Otsest vägivalda ja meelega haiget tegemist suhtes ei olnud.

Aeg-ajalt ikka tulevad kahetsushood, et miks ma küll nii loll ja nõrk olin. Kõik ohumärgid olid ju ka enne kokkukolimist olemas. Ei kahetse aga, et temaga koos olin, sest selle tõttu olen nüüd ka tugevam inimene. Kahetsemine ei muudaks ka midagi. Vähemalt nüüd tean, milline võin suhtes olla.

Olen viis aastat üksi olnud. Lihtsalt annan endale aru, et olen tegelikult liiga leebe ja annan inimestele palju andeks. Parem on ise endaga tegeleda ja mitte lasta end uuesti sellisesse suhtesse tõmmata. Ma ei taha lõplikult ära kibestuda ja usku inimestesse täielikult kaotada. Seni ei ole aga veel kohanud kedagi, kellega näeksin ühist tulevikku.