Võtsime tolleaegse elukaaslasega mõned aastad tagasi eluasemelaenu. Kinnisvara kaasomandis, laenusaajad oleme mõlemad. Läksime aga lahku, korterisse jäin elama mina lapsega ning laenu ka maksan mina. Nüüd soovib eks korteri maha müüa, et ise uus kinnisvara osta, mida ma ka täielikult mõistan, et ta ei saa uut laenu kui üks eluasemelaen juba on. Pakkusin talle, et ostan ka tema osa meie ühisest kinnisvarast ära, aga sellega ta kiusu pärast nõus ei ole. (olidki tema sõnad, et võin pakkuda mida iganes, tema seda vastu ei võta.) Kas mul on mingi võimalus siiski osta ka tema osa või saabki ta nõuda lihtsalt terve korteri müümist kolmandale isikule? Kui mul oleks variant ka tema osa osta siis mis saaks sellisel juhul korterilaenuga? Kas poolte kokkuleppel on võimalik vormistada laen lihtsalt minu nimele? Või kui ta soovib turuhinda enda osa eest, mis siis saab? Kas peaksin täiesti uue laenu võtma sel juhul üksi? Usun, et laenu saamisega mul probleemi ei oleks, sissetulekud on võrreldes aastatetaguse ajaga kasvanud.
Teema: Kaasomandi lõpetamine/laen
Kaasomanikul on eelisostuõigus. See tähendab, et ei saa kolmandale isikule müüa, kui sina soovid osta. Soovitan kõigepealt ära käia pangas oma laenuhalduri juures ja rääkida sama jutt ära ning küsida, millised on võimalused, kui soovid teist poolt välja osta.
Mehel paraku, jah, ongi õigus poolele turuhinnast. Seega tema poolt välja ostes tuleb arvestada kinnisvara väärtuse tõusuga. On loomulik, et kui olete korteri ostnud nt 40 000-ga ja nüüd on väärtus 80 000, siis on mehele kasulikum see korter müüa kolmandale isikule ja kassseerida pool turuhinnast, mitte pool esialgsest soetusväärtusest.
Sama tee läbikäidud. Mehel on õigus müüa ja saada oma osa! eest turuväärtus. Sinul on eelisostuõigus, sest teil on kaasomand. Lisaks on sul õigus kaasomandi lõpetamist nõuda. Saada meil laenuhaldurile, seleta olukord ära, uuri, kas sa saad laenu ainult oma nimele vormistada, kas su sissetulekud on panga jaoks piisavalt suured ja stabiilsed, et nad sellega nõus oleksid. Edasi tegin mina nii: tellisin korterile hindamise kinnisvara büroost, ennem neile öeldes, milleks mulle seda vaja on. Siis, hindamisakti saades, saatsin eksile kirja, koos hindamisaktiga, pakkudes veidi suuremat summat. Eks sellega kiusu pärast nõus ei olnud, saatis mulle õnneks ka SMS-i, kus ütles just seda – kiusu pärast. Siis otsisin advokaadi, ja lasin neil saata kirja, et soovin kaasomandi lõpetamist ning et soovin ise mehe osa turuhinnaga välja osta, lisasime sinna hindamisakti, mehepoolsed SMS-id, kirjavahetuse jne. Andsime tähtaja ja ütlesime, et kui selleks kuupäevaks vastust ei ole, esitame hagi kohtusse, sest! Kaasomandis ei saa seaduse ees asja hoida, kui üks osapool soovib lõpetamist! Ja sul, kui kaasomanikul, on eelisostuõigus!
Saatsin teksti liiga vara ära.
Minu eks selle peale oli korraga nõus, et ostan tema osa välja ja asi kohtusse ei läinud. Kuid kui teil siiski läheb, siis hoia kõik meilid, SMS-id alles, et saaksid tõestada kohtus, et sina oled oma poolt lahendusi üritanud leida.
Siin on ainult üks asi, mis on veidi ebameeldiv. Kuni kinnisvara on kaasomandis, on ka eksil õigus seda nö oma osa kasutada. Ma ei tea, kui vastik tüüp ta sul on? Kas kolib vabasse tuppa kiusu pärast sisse??
Samas mees on huvitatud sellest laenust vabaks saada ja sel juhul tal mõttetu jonni ajada, et tema müüb võõrale ainult. Ta võib selle ju müüki panna (st oma osa), kuid sul on loomulikult eelisostuõigus.
Tundub et temal hakkab ennem kiire ja tuleb pigem sind paluma et teeksid laenulepingu ümber. Sõltub muidugi kui stabiilne töö tal on ja kas ka uue laenu võtmine praegu läheb libedalt.
Sa võtad laenu kaasomandisse, aga ei ole end üldse kurssi viinud mis on kaasomanike òigused ja kohustused?
Lepingut enne algkirjastamist üldse lugesid?
Milles see mehepoolne kius on, kui naine ei taha turuhinda maksta?
ja kui kokkuleppele ei jõua siis tüüpne kohtu otsus on, et kinnisvara maha müüa ja saadud summa pooleks jagada. Igaüks vaatab ise, millise kuuse all magab. Kavalamad lepivad aitajatega kokku ja lasevad oktsionil korteri ära osta ja notari juures sobiliku summa eest kingitakse hädalisele tagasi. Riskid on, aga noh … parem kui kuusk.
ja kui kokkuleppele ei jõua siis tüüpne kohtu otsus on, et kinnisvara maha müüa ja saadud summa pooleks jagada. Igaüks vaatab ise, millise kuuse all magab. Kavalamad lepivad aitajatega kokku ja lasevad oktsionil korteri ära osta ja notari juures sobiliku summa eest kingitakse hädalisele tagasi. Riskid on, aga noh … parem kui kuusk.
OKTSIONIL?!
ja kui kokkuleppele ei jõua siis tüüpne kohtu otsus on, et kinnisvara maha müüa ja saadud summa pooleks jagada. Igaüks vaatab ise, millise kuuse all magab. Kavalamad lepivad aitajatega kokku ja lasevad oktsionil korteri ära osta ja notari juures sobiliku summa eest kingitakse hädalisele tagasi. Riskid on, aga noh … parem kui kuusk.
OKTSIONIL?!
Jep. Sa pole kuulnud? See on üks kaabu ja pika nahkmantliga kuri onu. Alfred Oktsion. Ta käib ja ostab ostab asju kokku. Pärast müüb tagasi.
ja kui kokkuleppele ei jõua siis ..
OKTSIONIL?!
Palun teie abi!
Mõtlesin pikalt, et kas kontrollida tähenärija valvsust ja siiski lisasin selle T tähe ja reaktsioon oli üle ootuste: lausa karjuv.
Abi eest ma maksta ei jaksa, sest ainus sissetulek on töövõimetoetus ja seonduv (301.84, jah, eritingimustel suurem, puudetoetus 41.17), lisa ka ei saa teenida liikumispuude tõttu, kuid söendan siiski paluda:
milline on tegusõna “minema” õige pöördeline vorm koos nimisõnaga “perse” (viimane ÕS-s lausa olemas)? Palun tooge ka näiteid. Sobib ka mina vorm.
ja kui kokkuleppele ei jõua siis ..
OKTSIONIL?!
Palun teie abi!
Mõtlesin pikalt, et kas kontrollida tähenärija valvsust ja siiski lisasin selle T tähe ja reaktsioon oli üle ootuste: lausa karjuv.
Abi eest ma maksta ei jaksa, sest ainus sissetulek on töövõimetoetus ja seonduv (301.84, jah, eritingimustel suurem, puudetoetus 41.17), lisa ka ei saa teenida liikumispuude tõttu, kuid söendan siiski paluda:
milline on tegusõna “minema” õige pöördeline vorm koos nimisõnaga “perse” (viimane ÕS-s lausa olemas)? Palun tooge ka näiteid. Sobib ka mina vorm.
See sõna on siiski “söandama”.
ja kui kokkuleppele ei jõua siis ..
OKTSIONIL?!
Palun teie abi!
…See sõna on siiski “söandama”.
Viitate, et olen terve elu söetablette valesti kasutanud, söömise asemel tuleb ahtrisse toppida? Sellepärast mõned ravimid (karbil suposiid) jäävadki nätsu kombel hammaste külge. Vaat mida veel vanas eas teada saab!
Olen teemaalgataja. Loomulikult olen nõus turuhinna (tema osa siis) maksma. Pakkusin seda ka eksile ning selle peale vastaski, et ei huvita mu pakkumised, tema põhimõtte pärast mulle ei müü. Olen muidugi ka lepingu läbi lugenud ning eeliostuõigusega kursis, aga tema hakkas jahuma mingist pealtnägijast, kus oli sama teema ja, et kui me kokkuleppele ei saa (ma ei tea, miks ei peaks saama, keegi ju ei ole nõus talle ebamõistlikult üle korteri väärtuse hinda niikuinii maksma) siis saab ilma minu nõusolekuta korteri maha müüa kellelegi kolmandale, selle pärast korraks tekkis paanika. Korteri müügiga on ta ähvardanud ka varem, kuna lapse teemal siiski suhtleme siis iga kord kui tekib erimeelsus on see tema nö. trump aga nüüd kui näeb, et olen suuteline ja valmis tema osa välja ostma, on ta kuidagi eriti õelaks muutunud. Korteri väärtus on tõusnud sama palju kui laenu makstud on, kokku saaks ta tehingust kasu veidi alla 10 000 euro. Selle raha kraabiks ma kokku küll. Küsimus olekski, et mis siis laenuga saab, et kas kellelgi on kogemus, kas ma võtan kokkuleppel vana laenu nö. üle ja maksan talle lihtsalt selle väärtuse tõusu/tema osa makstud laenust välja või kuidas see käib. Aga kindlasti võtan ka pangaga ühendust, muidugi.
Sõltub mis aastal laen võetud. Üks variant on vabastada mees laenulepingust – Lisaks suurendad siis laenu ja vajadusel pikendad tähtaega.
Kui mees nii kiuslik on, teeksin mina talle ostupakkumise näiteks 20% väiksemale summale kui turuhind. Ta ilmselt keeldub suure suuga. Las asub nüüd võõrastele müüma. See saab lõbus olema, sest esiteks – tahaks näha seda lolli, kes ostab võõra korteri kaasomandisse. Kui ta isegi peaks nüüd Eestimaalt ühe leidma, on sul õigus veel notariski nende tehing nurja ajada, sest saad ka viimasel minutil oma ostueesõigust kasutada.
Iseasi on muidugi see, et normaalse inimesena ei taha sa sellistes napakates skeemides osaleda, aga võimalik muidugi on. Samas temal on jah võimalik oma osa kasutada, paneb sinna näiteks mõne asotsiaali elama ja ütleb, et sõber tuli külla. Ohjah. Kuidas need inimesed nii nõmedad on, et hakkavad sellise asjaga kiusu pärast saagima. Võtku, krt, oma raha ja mingu elagu edasi, aga ei. Vaja ära panna.
Las mees hakkabki müügiga tegelema, siis leiab ostja ja teeb ära notaris tehingu ja siis on sinul õigus 2 kuu jooksul eelisostule ehk see lollike, kes ostis, peab sinu kasuks loobuma.
Sul on õigus osta see osa sama hinnaga ise, mis nemad notaris kokku leppisid.
Ausalt, ma ei kujuta ühtegi sellist ostjat ette, kes sellisesse suppi üldsegi sattuda tahab.
Mehel on ilmselt mingid X põhjused, miks ta sind kiusata soovib, aga müüa ta seda vara küll ei saa, ole täitsa rahulik.
Las mees hakkabki müügiga tegelema, siis leiab ostja ja teeb ära notaris tehingu ja siis on sinul õigus 2 kuu jooksul eelisostule ehk see lollike, kes ostis, peab sinu kasuks loobuma.
Sul on õigus osta see osa sama hinnaga ise, mis nemad notaris kokku leppisid.
Ausalt, ma ei kujuta ühtegi sellist ostjat ette, kes sellisesse suppi üldsegi sattuda tahab.
Mehel on ilmselt mingid X põhjused, miks ta sind kiusata soovib, aga müüa ta seda vara küll ei saa, ole täitsa rahulik.
Just, just, õige jah! Täpselt oli veel kaks kuud pärast ostu võimalik ise ära osta. Juhhuu. Su mees on lihtsalt rumal ja kõik trumbid on sinu käes.
Käod, kes soovitavad eksmehel ostja leida ja ei usu, et keegi ostaks. Mees võib survestamiseks leida “ostja”, ütleme näiteks mehe, kes tuleb vaatama, “jääb rahule” ja teatab, et tal ja tema emal-naisel kolmel lapsel on see üks tuba ja ühisruumide osalus just paras kasutada… Ja siis notaris kohtutegi ning teemaalgatajal tuleb seal oma eelisostuõigust kasutada või mittekasutada “ettenähtud hinnaga” või siis omakorda leidja poolele korterile ostja. Igatahes ei tule sellest kokkuvõttes midagi head.
Mina ei üritaks nahka üle kõrvade vedada, vaid püüaks leida siiski emotsioonitu kompromissi. Alustama peaks ilmselt laenuhaldurist laenu ülevõtmise võimaluste uurimiseks. Poolte kokkuleppel on kõik võimalik, kuid kui kokkuleppele ei saa, tuleb kaasomand lõpetada kohtu kaudu. Kohtusse pöördumisel saab kohtunik valida kõikide hageja ja kostja pakutud variantide vahel. Seega kui teemaalgataja kirjutab hagis, et soovib laenu ülevõtmist eksilt ja eks kirjutab, et soovib turuhinnaga müüki, siis on kohtunikul valida vaid nende kahe võimaluse vahel. Nii, et kohtusse pöördudes tuleb hästi järele mõelda ja ka ära põhjendada. Internetis on saadaval riigikohtu analüüs kaasomandist – hästi lahti kirjutatud.
Hea oleks hagi kirjutamisel kasutada juristi või veel parem advokaadi abi. Õigusteenuste büroo pakub ka paari tundi tasuta õigusabi.
Käod, kes soovitavad eksmehel ostja leida ja ei usu, et keegi ostaks. Mees võib survestamiseks leida “ostja”, ütleme näiteks mehe, kes tuleb vaatama, “jääb rahule” ja teatab, et tal ja tema emal-naisel kolmel lapsel on see üks tuba ja ühisruumide osalus just paras kasutada… Ja siis notaris kohtutegi ning teemaalgatajal tuleb seal oma eelisostuõigust kasutada või mittekasutada “ettenähtud hinnaga” või siis omakorda leidja poolele korterile ostja. Igatahes ei tule sellest kokkuvõttes midagi head.
Ma ei ole midagi nii rumalat elu sees kuulnud. Ega siis notarisse lihtsalt ei “minda”. Seal peab ikka raha reaalselt letti lööma, deposiiti nimelt. Kas see “ostja” paneb oma raha mängu? Samuti notaritasud jms? Laenu tõenäoliselt ei hakka “ostja” ehk võtma, sellise objekti tarbeks ilmselt ei antagi. Seega peab mehel olema “ostjast sõber”, kellel on papp kohe välja köhida. Jah, saad selle pärast tagasi, aga enamikul inimestest ei vedele kümned tuhanded lihtsalt niisama arvetel, et neid kuhugi edasi-tagasi kanda ja paariks kuuks ootele jätta. Muidugi võib olla nii, et mees paneb ikkagi kiusu pärast oma säästud mängu, no lihtsalt et naisele ära teha. On nõus kaotama ka notaritasu ja siis leiab veel kuskilt kellegi, kes naise närviajamiseks siis uuele elupinnale sisse koliks. Lisaks ei pea naine oma ostueesõigust kohe notaris kasutama. Ta võib sellega kaks kuud viivitada ja alles siis seda teha. Kust see mees leiab sellise lolli, kes niisuguse jamaga nõus oleks? Ilmselt tema sõpradel on rohkem mõistust peas. Mõtle nüüd ise – kui mõni sinu tuttav tuleks välja sellise plaaniga, et ole minu fiktiivne osta, raha kanna päriselt üle, notaritasud maksa päriselt, koli sisse ka päriselt ja siis looda, et naine ikka kahe kuu päerast on nõus sind välja ostma. Jeesus! Ei tasu nüüd ikka päris vandenõuteoreetikuks ka hakata.
Muidugi on selge, et kõigi jaoks oleks lihtsam, kui saaks inimeste kombel asja selgeks rääkida, aga seda teemaalgataja ju tahabki. On lausa nõus turuhinda maksma. Mees nõmetseb ja jonnib.
Käod, kes soovitavad eksmehel ostja leida ja ei usu, et keegi ostaks. Mees võib survestamiseks leida “ostja”, ütleme näiteks mehe, kes tuleb vaatama, “jääb rahule” ja teatab, et tal ja tema emal-naisel kolmel lapsel on see üks tuba ja ühisruumide osalus just paras kasutada… Ja siis notaris kohtutegi ning teemaalgatajal tuleb seal oma eelisostuõigust kasutada või mittekasutada “ettenähtud hinnaga” või siis omakorda leidja poolele korterile ostja. Igatahes ei tule sellest kokkuvõttes midagi head.
Ma ei ole midagi nii rumalat elu sees kuulnud. Ega siis notarisse lihtsalt ei “minda”. Seal peab ikka raha reaalselt letti lööma, deposiiti nimelt. Kas see “ostja” paneb oma raha mängu? Samuti notaritasud jms? Laenu tõenäoliselt ei hakka “ostja” ehk võtma, sellise objekti tarbeks ilmselt ei antagi. Seega peab mehel olema “ostjast sõber”, kellel on papp kohe välja köhida. Jah, saad selle pärast tagasi, aga enamikul inimestest ei vedele kümned tuhanded lihtsalt niisama arvetel, et neid kuhugi edasi-tagasi kanda ja paariks kuuks ootele jätta. Muidugi võib olla nii, et mees paneb ikkagi kiusu pärast oma säästud mängu, no lihtsalt et naisele ära teha. On nõus kaotama ka notaritasu ja siis leiab veel kuskilt kellegi, kes naise närviajamiseks siis uuele elupinnale sisse koliks. Lisaks ei pea naine oma ostueesõigust kohe notaris kasutama. Ta võib sellega kaks kuud viivitada ja alles siis seda teha. Kust see mees leiab sellise lolli, kes niisuguse jamaga nõus oleks? Ilmselt tema sõpradel on rohkem mõistust peas. Mõtle nüüd ise – kui mõni sinu tuttav tuleks välja sellise plaaniga, et ole minu fiktiivne osta, raha kanna päriselt üle, notaritasud maksa päriselt, koli sisse ka päriselt ja siis looda, et naine ikka kahe kuu päerast on nõus sind välja ostma. Jeesus! Ei tasu nüüd ikka päris vandenõuteoreetikuks ka hakata.
Muidugi on selge, et kõigi jaoks oleks lihtsam, kui saaks inimeste kombel asja selgeks rääkida, aga seda teemaalgataja ju tahabki. On lausa nõus turuhinda maksma. Mees nõmetseb ja jonnib.
ei pea deposiiti raha panema, see on lihtsalt reaalsete tehingute puhul mõlemale osapoolele kõige turvalisem moodus.
vabalt võib mees kinnitada, et sai raha juba kätte või lepivad kokku, et teine teeb ülekande x ajaks vms.
vabalt võib mees kinnitada, et sai raha juba kätte või lepivad kokku, et teine teeb ülekande x ajaks vms.
Sul on õigus, mul läks selline variant meelestki. Ainult et sel plaanil on ikka paar nõrka kohta. Esiteks notaritasust ei pääse, teiseks kirjutad oma vara sisuliselt niisama teise inimese nimele. Peab ikka usaldusväärne sõber olema. Ja kolmandaks – raha ju tegelikult ikka ei saa, et eluga edasi minna. Ühel hetkel ju muutub see jonnimine mõttetuks, sest naise jaoks pole mingit vahet, kas kaasomanikuks on eksmees või tolle “ostja”. Ikka on mõlemad kahvlis: naine peab muretsema, et tema kodu võivad kasutada soovimatud isikud ja mees istub ilma rahata edasi. Kaasomandi kõige mõistlikum variant on ikkagi ju lasta kaasomanikul tehing ära teha. Mis probleem sellel mehel on või mida ta taotleb, mitte ei saa aru.
Mina alustaks sellest, et telliks mõnelt hindajalt ekspertarvamuse korteri turuväärtuse kohta.
Kui seda nüüd sügisel teha, siis on kindlasti hinnad veidi langenud.
Notar teeb ka tehingu ikka reaalse turuhinnaga.
Kas mehel on mõtet skeemitada ja maksta veel paarsada eurot notaritasusid ja lõpuks on sul ikka eelisostuõigus. Kahtlen.
Seda Pealtnägija lugu ei mäleta. On olnud juhtum kus taheti müüa, kuid ostjal polnud maksta seda nõutud summat ja siis läks täiturile.
https://www.err.ee/981701/pealtnagija-kajastas-kinkelepingu-ohte-pojapoeg-tostab-vanaema-kodust-valja
vabalt võib mees kinnitada, et sai raha juba kätte või lepivad kokku, et teine teeb ülekande x ajaks vms.
Ehk siis mees oleks nõus suvalisele tankistile oma poole korterist ära andma lihtsalt kiusu pärast? Mis selle asja mõte peaks olema? Teemaalgataja jaoks tulemus sama, aga mees oleks ikka rahatu ja korterist ka veel ilma.
Ilmselgelt on mehe jaoks parim lahendus, kui naine ostab turuhinnaga selle poole korterist ära. Mitte ükski teine ostja ei oleks valmis samaväärset hinda pakkuma.
Kommentaar eemaldatud.
3.2. Vältida tuleb pahatahtliku ja halvustava arutelu algatamist ning jätkamist.
Perekooli Moderaator
Mnjaa… mõnel volbriöö veel kestab.
Kas mees elatist maksab? Ehk on ta nõus elatise maksmise asemel oma osa kinnisvarast teie ühisele lapsele kirjutama? Kui sul võimalik on, tee taoline kompromiss, vormista laen endale ümber ja maksa mehele näiteks uue korteri sissemaksuks mingi omapoolne summa? On sul midagi maha müüa, kasvõi auto või mõni sugulane, kes saaks aidata? Sel juhul võidaksite mõlemad. Sa ei peaks kolima ega kodust loobuma ja mees saaks alustada uuelt lehelt, nagu ilmselt soovibki. Laenu maksad ju sina, seega mehele kohustusi ei jääks. Lapsega saab ju edasi suhelda ja toetada, see ei muutuks.
Või ostad mehe osa ära turuhinnaga ja nõuad elatise sisse. Või loobud ka ise, müüte koos maha, ilmselt midagi üle sealt ei jää ja alustad üürikorteris üksikemana. Samas mehele jääb igal juhul mingi summa kätte nii või naa.
Kui mees nii kiuslik on, teeksin mina talle ostupakkumise näiteks 20% väiksemale summale kui turuhind. Ta ilmselt keeldub suure suuga. Las asub nüüd võõrastele müüma. See saab lõbus olema, sest esiteks – tahaks näha seda lolli, kes ostab võõra korteri kaasomandisse. Kui ta isegi peaks nüüd Eestimaalt ühe leidma, on sul õigus veel notariski nende tehing nurja ajada, sest saad ka viimasel minutil oma ostueesõigust kasutada.
Iseasi on muidugi see, et normaalse inimesena ei taha sa sellistes napakates skeemides osaleda, aga võimalik muidugi on. Samas temal on jah võimalik oma osa kasutada, paneb sinna näiteks mõne asotsiaali elama ja ütleb, et sõber tuli külla. Ohjah. Kuidas need inimesed nii nõmedad on, et hakkavad sellise asjaga kiusu pärast saagima. Võtku, krt, oma raha ja mingu elagu edasi, aga ei. Vaja ära panna.
No vaevalt et ta oma lapsega koos elama paneb lihtsalt kiusu pärast mõne asotsiaali
Kas mees elatist maksab? Ehk on ta nõus elatise maksmise asemel oma osa kinnisvarast teie ühisele lapsele kirjutama? Kui sul võimalik on, tee taoline kompromiss, vormista laen endale ümber ja maksa mehele näiteks uue korteri sissemaksuks mingi omapoolne summa? On sul midagi maha müüa, kasvõi auto või mõni sugulane, kes saaks aidata? Sel juhul võidaksite mõlemad. Sa ei peaks kolima ega kodust loobuma ja mees saaks alustada uuelt lehelt, nagu ilmselt soovibki. Laenu maksad ju sina, seega mehele kohustusi ei jääks. Lapsega saab ju edasi suhelda ja toetada, see ei muutuks.
Või ostad mehe osa ära turuhinnaga ja nõuad elatise sisse. Või loobud ka ise, müüte koos maha, ilmselt midagi üle sealt ei jää ja alustad üürikorteris üksikemana. Samas mehele jääb igal juhul mingi summa kätte nii või naa.
Elatist ei tohi tasaarveldada, seega seda pakkumist ärge tooge üldse väljagi! Elatis tuleb maksta igal juhul! Seega soovitan teemaalgatajale sama, mis on varem juba mõistlikumate ja kainema mõtlemisega inimeste poolt toodud: pöördu laenuhalduri juurde, uuri temalt pangapoolseid võimalusi. Pöördu kinnisvarahindaja poole ja lase korterile teha ametlik hinnang. Aja välja endale jurist (tasuta nõustamise võimalused on näiteks siin https://www.juristaitab.ee/) ja aruta temaga võimalusi ja palu abi ametliku asjaajamisega. Ühesõnaga, hakka nüüd vaikselt kuid sihikindlalt ja ilma emotsioonideta seda asja lahendama ja kõikvõimalikud mehepoolsed taasesitatavad vastused säilita (väldi suulist jauramist – seda ei suuda keegi lõpuks tõestada). Tundub, et lahkuminek on mehele olnud raske ja ta kasutab seda viimast õlekõrt praegu ära, kuid sinul soovitan mitte tasemele laskuda ja selle materiaalse küsimuse emotsioonideta ära lahendada. Lapse pärast tuleb ju edasi suhelda, seega ole targem ja ära keera vinti üle! Jõudu ja tugevat närvi!
