Teema: kaks kõrgharidust – kuidas mõjutab olukorda tööturul

#3994971:

Minu unistus on ikka 2 bakalaureuse, 2 või 3 magistrikraadi ja peale neljakümnendat eluiga minna doktorantuuri…

Aga siis täida oma unistust ometi!  Miks teiste käest küsid, ela oma unistuste elu, saavuta oma seatud eesmärgid. Iga kraadiga ja arenguga võib tekkida  uusi võimalusi, kui ise hakkaja ja oskaja oled.

#3994971:

Olen omandamas teist kõrgharidust infotehnoloogia alal. Mul on bakalaureuse- ja magistrikraad majandusteaduses. Täistöötajaga töö kõrvalt õppimine on raske, kohati mõtlen, et jätan pooleli. Samas on mul 180 EAP-st täidetud 108 ehk üle poole. Varasemalt õpitud aineid sain üle kanda, aga ikka on jube palju on veel teha. Motivatsioon aina kahaneb mul.

Kas ma muutun teise bakalureusekraadiga IT vallas atraktiivsemaks tööandjate silmis? On teil kogemusi või teate tuttavate käest? Samas ühe kõrgharidusega oleks ka väga kehv tunne olla. Minu unistus on ikka 2 bakalaureuse, 2 või 3 magistrikraadi ja peale neljakümnendat eluiga minna doktorantuuri…

Tänapäeval hinnatakse elukestvat õpet ja enesearendamist. Samas kui soov on on alati võimalik cv-s esimene/teine kõrgharidus välja jätta, eriti kui sel perioodil käisid ka tööl siis ei teki auku.

Minu arust see mitu kõrgharidust, oled meile üleharitud, on suht suur loba, mida ilmselt öeldakse iseendale, et enda enesetunnet parandada.

Pole väga vahet, kas täiendad end koolitustega (need kiidetakse heaks), aga teine kõrgharidus juures oleks kohe siis halb?! Vahepeal isegi väga erinevad suunad võivad kokku sobida – näiteks võid õppida metsandust ja samal ajal dokumendihaldust. No sobidki nt sel alal pärast projekte kirjutama, hankeid tegema vmt.

Rohkem ilmselt vaadatakse kui on palju alustatud, aga lõpuleviimata asju.

#3994971:

peale neljakümnendat eluiga minna doktorantuuri…

Kergelt üleõppinud juba. 😀

Pole mõtet õppida selleks, et saada mingil erialal kraad kätte. Tööandjaid ei huvita mitmekordne kraadiõpe vaid vaadatakse, mis sa tegelikult teha oskad. Praegu on sul majandus tehtud, kas sa töötad antud valdkonnas?

#3995259:

#3994971:

Minu unistus on ikka 2 bakalaureuse, 2 või 3 magistrikraadi ja peale neljakümnendat eluiga minna doktorantuuri…

See kõlab kergelt mingi kiiksu moodi…

Ning on lisaks maksumaksja raha raiskamine. Kui nad oma raha eest õpiksid siis tehku neid erinevaid kraade kuni hauani.

#3994971:

Minu unistus on ikka 2 bakalaureuse, 2 või 3 magistrikraadi ja peale neljakümnendat eluiga minna doktorantuuri…

Kas tõesti keegi võttis seda teemaalgatust tõsiselt?

olen sellest aru saanud, et õppida õppimise pärast on pointless. Mida sa nende paberitega tahad tõestada?Seltskonnas särada kui erudeeritud sa oled?

Reaalselt pole sellest mingit kasu.IT-d tasuks ehk õppida siis kui ise aktiivselt kõrvalt õpid või töötad juba. St saad kohe õppejõusi pinnida, mitte aega raisata loengutes käimisele.

Ja enamus baka aineid on eestis täielik jura. Emotsioonitu, tundetud loengud. Õpilased magavad loengus jne

Mulle ka meeldib õppida. Protsess kui selline meeldib ja haritus meeldib ka. Mul on nõukogude aegne keskkoolijärgne kesk-eri meditsiini alal, võrdsustatud bakaga. Samuti nõukogude aegne kesk-eri (praegu bakaga võrdustatud) filoloogias. Siis nõukogude aegne kõrgharidus, võrdsustatud magistriga. Siis uuema aja magister. Neid vanemaid õpinguid ma CVdes ei kajastagi, kuna ma ei tegele enam meditsiini ega selle keelega (va muidugi lugemine jne enda jaoks). Praegu teist aastat taas bakas, tööandjal pole aimugi. Lähemad sõbrad ja pere muidugi teavad. Ajaraiskamiseks ma seda kuidagi ei oska pidada. Mis mul siis tegemata jääb? Lapsed on suured, mees on sama, trenne on kaks, kino ei armasta, teatris käin, reisin ka, tööl käin ka. Õppida on mõnus 🙂

Mõtle, mis su eesmärgid tööturul on. Unistad rikkusest ja rohkem raha teenimisest? Kogemus on hinnatum kui kraad. Rikkaks saamise eesmärgil tuleks õpingud kohe metsa visata ja hakata usinalt proovima erinevaid ettevõtteid luua. Või kui sulle raha pole nii oluline, tahad huvitavat töökohta ja veidike uusi tuuli igapäevarutiini – siis miks mitte kraad ära teha. Pooleli jätta kui juba pool teed selja taga oleks ka tobe. Raiskasid siis eelnevalt kulutatud aja niisama ära, aga edaspidi vabaneva ajaga ka midagi targemat ei teeks. Unistad doktorikraadist? Siis ilmselgelt oleks tähtsaim eesmärk magistri lõpetamine. Kui töö kõrvalt teha raske, siis tuleks töökoormust ajutiselt vähendada, et jõuaksid oma nr 1 eesmärgini (doktorantuuri). Nii et esiteks tuleks paika panna peamine eesmärk. Rikkus, töökoht või teadus.

#3995475:

Samuti nõukogude aegne kesk-eri (praegu bakaga võrdustatud) filoloogias.

Kuskohas nõukaajal sellist haridust anti?

#3995526:

#3995475:

Samuti nõukogude aegne kesk-eri (praegu bakaga võrdustatud) filoloogias.

Kuskohas nõukaajal sellist haridust anti?

Pisipedas, nagu seda kutsuti.

#3995532:

Samuti nõukogude aegne kesk-eri (praegu bakaga võrdustatud) filoloogias. Kuskohas nõukaajal sellist haridust anti? Pisipedas, nagu seda kutsuti.

Mida sellega siis teha sai? Lasteaeda filoloog?

Algklasse õpetas ju üks universaalne õpetaja ja oli tal vast ikka kõrgharidus. Pedak. instituut tootis ju ka õpse.

Kas doktorantuur on selline koht, et jalutad sisse ja … tere, siin ma olen? 20a tagasi tuli minul oma doktorandi koht välja võidelda. Mitmete kraadide omandamise asemel juhendage noori, meie tulevik.