Või oleneb ikka partnerivalikust asi? Mina olen vist täiesti puusse pannud omadega. Mees oli niiöelda romantika perioodil hooliv, tore jne, aga kui oleme abielus, siis on tema käitumine täiesti muutunud. Kuna on teise ringi mees, siis vabanduseks on alati, et aitab eksi, on lastega jne. Aga kuna eksiga saame hästi läbi, siis tean, et tegelikult ta seal ei ole, vaid on oma sõpradega, tööl, kus iganes. Tema eks lohutab mind, et no ta on isegi palju muutunud, et temaga koos olles oli kogu aeg kadunud ja lastega üldse ei tegelenud, aga nüüd juhtub seda vaid aeg-ajalt. Mina sellise eluga küll rahul ei ole. Kuidas saab nii silmakirjalik olla. Alguses teeskled, et oled hooliv ja perekeskne mees, aga kui perekond on nö käes, siis käitud nagu vana siga.
Teema: Kas abielu ongi ainult mingi piin?
Kuidas saab nii silmakirjalik olla. Alguses teeskled, et oled hooliv ja perekeskne mees, aga kui perekond on nö käes, siis käitud nagu vana siga.
see on sama nagu osadel naistel, et enne meigitakse, lokitatakse ja hoolitsetakse enda eest, aga kui mees käes ja lapsed olemas, siis ollakse meikimata, soenguta ja jalas veninud dressipüksid, sest nii on ju mugav.
Mees oli niiöelda romantika perioodil hooliv, tore jne, aga kui oleme abielus, siis on tema käitumine täiesti muutunud.
See “romantika periood” kestis teil ikka oma mitu nädalat ja pisut pealegi, ma loodan…?
Vastasel korral sa nii rumalat juttu suust välja ei ajaks.
Mitu aastat kestis, mitte paar nädalat.
Mitu aastat tahtis vaid sinuga koos olla, sõpradega joomas ei käinud, oma laste juures samuti ei käinud (sa ju tunned eksi hästi) ja nagu plõks ära käis, siis mees muutus ja on sinu jaoks täiesti teine inimene?
No kui tõepoolest nii, siis tee samuti oma “plõks” ära ja muutu. Temast sõltumatuks ja tee ettepanek, et lahutame, kuna see abielu ei olnud õige otsus.
Aga sa vist proovisid enne siiski seda teist meetodit mehe muutmiseks?
Seda klassikalist, “Teist Meetodit”, mida kõik naised suurepäraselt valdavad (ja kõik ka 100% kahetsevad) – ja nüüd nagu meest minema saata on “teadagikellepärast” imelik?
No eks inimesega ikka suures osas käitutakse nii, nagu ta laseb endaga käituda. Ma ei kujuta ette, et mu kaaslane mulle oma asukoha kohta valetab. Mis mõttes? Olgu siis sõpradega, kui on olla vahepeal “ära kadunud”, aga miks seda mulle siis öelda ei või. Teeks mehele selgeks, et valetada ei tohi ja kui ta tõepoolest minuga olla tahab, siis ei jää tal ka muud üle, kui ausalt ära rääkida, kuhu ta minemas on.
See, et mees peab koguaeg kodus perega passima – muidugi ei pea nii olema. Aga suhtes eeldaks mina ka nö võrdsust. Kui üks käib, siis saab ka teine käia jne..
Pole abielude alal väga kogenud, aga see ainumas abielu, millel vanust praegu natuke alla 15 aasta, pole küll kunagi piin olnud. Mees on normaalne, sain ta “uuena” ka ja käest ära anda ei taha (õnneks ei taha ta minna ka). Ongi kõik see aeg olnud hooliv ja perekeskne.
Tean ka palju kehvemaid abielusid ja teemaalgataja mees ei tundugi selle jutu järgi kõige hullem. Aga teisele ringile antavatel või ise minevatel meestel näib tõesti selline puudus tihti küljes olema, et kaovad aega-ajalt kuhugi. Mõnikord satub mees niimoodi uuesti taaskasutuse enam- või vähempakkumisele.
Kuidas saab nii silmakirjalik olla. Alguses teeskled, et oled hooliv ja perekeskne mees, aga kui perekond on nö käes, siis käitud nagu vana siga.
see on sama nagu osadel naistel, et enne meigitakse, lokitatakse ja hoolitsetakse enda eest, aga kui mees käes ja lapsed olemas, siis ollakse meikimata, soenguta ja jalas veninud dressipüksid, sest nii on ju mugav.
Mehed on ju samamoodi, alguses treenitud. kenad ja üritavad lahedalt riides käia, aga siis lasevad kõhu kasvatada ja kannavad vanu dressipükse ja maikat, nii et kõht alt välja paistab. Vananedes pannaksegi välimusele vähem rõhku.
Täpsustaksid äkki, mis su probleem on?
Kas see, et ta ära kaob ja valetab?
Või see, et ta enam su ümber ei tiirle romantiliselt?
Mees polnud silmakirjalik, vaid tegeles sinu sebimisega. Nüüd, kus olete abielus, oled tal alati varnast võtta, pole vaja pingutada. Mees pingutab vaid siis, kui tal on vaja oma kaaslast kinni hoida, ilmselt ta ei tunne mingit ohtu sinu kaotamise ees. Ära jumala eest sellisega lapsi saa.
Ära jumala eest sellisega lapsi saa.
Naised ei “saa lapsi”, nad “parendavad sel viisil suhet”
Ja see vist on juba juhtunud, sest teemaalgataja väldib seda teemat.
Abielu kestnud 26 aastat, väikeseid lühiajalisi nägelemis on olnud, seda peamiselt alguses “nurkade mahalihvimisel”, nüüd suur pere ja ei saaks küll öelda, et see mingi piin oleks, pigem vastupidi, rõõm lastest, oma hobidest ja tegemistest, mida teeme koos ja ka eraldi. Ahjaa, me mehega mõlemad uued ja lapsed kõik meie enda omad.
Kuidas saab nii silmakirjalik olla. Alguses teeskled, et oled hooliv ja perekeskne mees, aga kui perekond on nö käes, siis käitud nagu vana siga.
see on sama nagu osadel naistel, et enne meigitakse, lokitatakse ja hoolitsetakse enda eest, aga kui mees käes ja lapsed olemas, siis ollakse meikimata, soenguta ja jalas veninud dressipüksid, sest nii on ju mugav.
Meikimata ja dressipükstes olek võrdub kõigi kohustuse naise kaela jätmisega?
Mida ma väldin, keegi pole küsinud laste kohta mitte midagi.
Mina küsisin. Isegi küsimuse märk oli lause lõpus.
Sry, kui vaid otse ja kolmesõnalistest tekstist aru saad.
Aga see selleks. Siis olegi sul muud, kui lühilause: NAINE JOOKSEB.
On olemas mitte perekesksed inimesed (Eino Baskin olevat selline olnud, no kõik teadsid, millega mees tegeles) ja on olemas mitteperekesksed ja valetavad inimesed.
No selle viimase tüübiga pole küll elu lõpuni maid jagada. Kui ta ei taha, siis ta ei taha.
Ja see vist on juba juhtunud, sest teemaalgataja väldib seda teemat.
Mida ma väldin, keegi pole küsinud laste kohta mitte midagi. Minul ei ole mehega lapsi, on eelmisest suhtest laps ja selle mehega ei tahagi lapsi, näha ju on, mis saab siis. Olen põhimõtteliselt üksikema.
Oot, aga sellisel juhul, mis perekesksust sa taga ajad? MIda sa täpsemalt mehelt tahad? Et ta iga õhtu kodus sinu ja su lapsega lauamänge mängiks?
Seetõttu ma olengi oodanud, et paar “romantika perioodi” mööda läheks ning olen nõus abieluga alles siis kui mehes täiesti-täiesti kindel olen. Jookseb 11. aasta, ühe ettepaneku olen tagasi lükanud ja kaaslasele selgitanud, et teen selle ühel hetkel ise. Ei julgeks eluski esimese paari aasta jooksul abielluda.
Täna jälle kadunud, saatis sõnumi, et on lastega, aga lapsed on tegelikult vanaema juures.Ta ei tea, et ta eksiga suhtlen, mulle maalis eksist mingi nõia-ella pildi, mis samuti on täielik vale.
See inimene on ju tõsiselt haige ja vajaks abi.
Patoloogiline valetaja.
Sry, kuidas see on võimalik, et mitme aasta jooksul suudab selline haige oma haigust varjata?
Ega neil siis üksi see lasteteema aktuaalne ole, nad peaks valetama ju absoluutselt kõiki asju: oma haridust, noorpõlve, vanemate kohta, töö ja karjääri kohta, isegi toidu- või teksaste eelistuste kohta…?
Ma ootan mehelt, et kui minuga abiellus, siis olgu perekond, mitte et on kogu aeg kadunud ja valetab selle kohta, kus ta on. Räägin uuest lapsest, et sellega oleksin üksikema, mitte oma lapsest. Ma ei ootagi, et ta minu lapsega tegeleks, kui enda omadegagi suhtleb minimaalselt. Olen lihtsalt pettunud, et kogu see tema sebimisperiood oli vale. Teeskles inimest, kes ta ei ole.[/quote]
Sellega ongi nii, et inimese tegelik pale tulebki hiljem välja. See kui hästi keegi oskab alguses ilusaid sõnu õelda ja ning tähelepanuga üle kullata ei tähenda seda, et nii jääbki alatiseks. Ta teab, mis naistele meeldib. Kuid sõpradega on vist huvitavam.
Ma ootan mehelt, et kui minuga abiellus, siis olgu perekond, mitte et on kogu aeg kadunud ja valetab selle kohta, kus ta on. Räägin uuest lapsest, et sellega oleksin üksikema, mitte oma lapsest. Ma ei ootagi, et ta minu lapsega tegeleks, kui enda omadegagi suhtleb minimaalselt. Olen lihtsalt pettunud, et kogu see tema sebimisperiood oli vale. Teeskles inimest, kes ta ei ole.
Sellega ongi nii, et inimese tegelik pale tulebki hiljem välja. See kui hästi keegi oskab alguses ilusaid sõnu õelda ja ning tähelepanuga üle kullata ei tähenda seda, et nii jääbki alatiseks. Ta teab, mis naistele meeldib. Kuid sõpradega on vist huvitavam.[/quote]
Mina ootasin mehelt, et ta enam ära ei kaoks ja valetab selle kohta, tegelt seda polegi olnud. Siis ootasin et suudab minuga pikemat aega koos olla, siis tehti ettepanek abielluda ja pere luua, räägitud, tehtud. Siis tulid loomulikult lapsed ja nii me õnnelikult koos juba pikemat aega.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
