Arenguvestlusel lasteaias ütles õpetaja, et laps olevat sotsiaalselt nõrgem ja kergesti mõjutatav. Laseb endale teistel liiga teha ja enda eest ei seisa, sest ei viitsi. Tahab mängida just nendega, kes teevad liiga. Ei võta kuulda õpetaja nõuandeid, et ära mängi nendega sel hetkel, trotsib keeldu. Kui liiga tehakse, nutab hiljem kodus, haletseb end ja järgmisel päeval mängib edasi sellega, kes liiga tegi. Kodus hädaldab, midagi oma käitumises aga ei muuda. Samuti teeb teistega koos asju, mida teab et ei peaks. Õpetaja arvates on laps muidu andekate laste hulgas. Laps on ka kodus olnud põhjuseta agressiivne, sülitanud või löönud, keelamise peale lõpetab, aga keelata tuleb mitu korda. Õhtud on väga keerulised, laps ei väsi ära õhtuks vaid jutustab oma päevast ja magamaminek võtab mitu tundi. Palun öelge, kas tegu võib olla erivajadusega?
Esileht › Erivajadustega laps › Kas erivajadus?
Teema: Kas erivajadus?
Et kui rühmas üks teeb teisele liiga, siis on ohver süüdi: miks ta siis on nii mõjutatav ja miks ta siis tahab vägivalduriga mängida? Nii ta küll ennast kehtestavamaks ei muutu.
Ilmselt on lõunauni aias põhjuseks, miks õhtuks ära ei väsi.
Erivajaduse otsimise asemel pööra oma lapsele kodus rohkem tähelepanu. No las jutustab õhtul oma päevast, millal siis veel oma last kuulata. Tegele lapsega, arenda tema sotsiaalseid oskusi ja kasvata enesekindlust. Agressiivsus kodus ja halb käitumine on lapse meeleheitlik püüd endast märku anda.
Erivajaduse otsimise asemel pööra oma lapsele kodus rohkem tähelepanu. No las jutustab õhtul oma päevast, millal siis veel oma last kuulata. Tegele lapsega, arenda tema sotsiaalseid oskusi ja kasvata enesekindlust. Agressiivsus kodus ja halb käitumine on lapse meeleheitlik püüd endast märku anda.
See andekuse sisse toomine on nii naljakas. See ei puutu ju üldse asjasse:) Sotsiaalne areng on probleem.
Erivajaduse otsimise asemel pööra oma lapsele kodus rohkem tähelepanu. No las jutustab õhtul oma päevast, millal siis veel oma last kuulata. Tegele lapsega, arenda tema sotsiaalseid oskusi ja kasvata enesekindlust. Agressiivsus kodus ja halb käitumine on lapse meeleheitlik püüd endast märku anda.
See andekuse sisse toomine on nii naljakas. See ei puutu ju üldse asjasse:) Sotsiaalne areng on probleem.
Mis siin naljakas on? Sa tahad väita, et igapäevaselt lasteaias käiv laps ei omanda seal eale vastavaid sotsiaalseid oskusi, vanem peab kodus eraldi sotsialiseerima last? Seda ma ju küsin, mis erivajadusega on tegu, kui laps ei omanda piisavalt kiiresti eale vastavaid sotsiaalseid oskusi, hoolimata sellest, et viibib keskkonnas, kus need oskused tekivad kõigil teistel lastel, kes on ka lasteaias temaga koos?
laps ei omanda piisavalt kiiresti eale vastavaid sotsiaalseid oskusi, hoolimata sellest, et viibib keskkonnas, kus need oskused tekivad kõigil teistel lastel, kes on ka lasteaias temaga koos?
No ei teki ju teistel ka, kui liiga tehakse?
Mina ei näe midagi imelikku selles, kui laps ei omanda oskusi, mida talle ei õpetata (vt 1. vastus). Kui aias ei õpetata, siis tulebki kodus see asi ette võtta.
Erivajaduse otsimise asemel pööra oma lapsele kodus rohkem tähelepanu. No las jutustab õhtul oma päevast, millal siis veel oma last kuulata. Tegele lapsega, arenda tema sotsiaalseid oskusi ja kasvata enesekindlust. Agressiivsus kodus ja halb käitumine on lapse meeleheitlik püüd endast märku anda.
See andekuse sisse toomine on nii naljakas. See ei puutu ju üldse asjasse:) Sotsiaalne areng on probleem.
Mis siin naljakas on? Sa tahad väita, et igapäevaselt lasteaias käiv laps ei omanda seal eale vastavaid sotsiaalseid oskusi, vanem peab kodus eraldi sotsialiseerima last? Seda ma ju küsin, mis erivajadusega on tegu, kui laps ei omanda piisavalt kiiresti eale vastavaid sotsiaalseid oskusi, hoolimata sellest, et viibib keskkonnas, kus need oskused tekivad kõigil teistel lastel, kes on ka lasteaias temaga koos?
Sa lihtsalt ei saa postitustest aru. Jutt on sellest, et toonitad lapse andekust. See on täiesti ebaoluline fakt ju. Sotsiaalselt on su laps erivajadusega, keegi pole öelnud, et lasteaias sotsialiseerimisest ei piisa. Sa sõna otseses mõttes ei saa jutust aru ja patrad jumala teemast mööda juttu vastu.
Ma ei toonita andekust, vaid mida öeldi arenguvestlusel. Ma pole enda last andekaks nimetanud, seda tegid lasteaiaõpetajad. Sotsiaalselt esineb raskusi peamiselt teiste lastega suheldes, neid ta väga hästi ei tunneta. Kahjuks ei oska ka kuidagi lahendada, sest laps ei võta soovitusi kuulda.
Enne, kui saab üldse ütelda, kas lapse sotsiaalsed oskused on eakohased, oleks vaja teada lapse vanust. Lasteias käib nii 3-aastane kui 6-aastane, aga kindlasti pole nende oskused kaaslastega suhtlemisel samasugused.
Aga sotsiaalseid oskusi oleks vaja lastele õpetada selles rühmas kindlasti, sest kui teised lapsed peavad õigeks, et teistele liiga tegemine on OK, siis puuduvad teistel lastel seal rühmas samuti need oskused. Selle asemel et ütelda sinu lapsele, et ära mängi liiga tegevate lastega, peaks õpetaja töö olema suunata lapsi mängima nii, et kellelegi liiga ei tehtaks. Sotsiaalsete suhete õpetamiseks on lasteaedades ju ka erinevaid programme – näiteks “Kiusamisest vabaks” (lillad karud). Ehk esialgu tuleks uurida lasteaiast, kuidas nemad on püüdnud sinu last suhtlema õpetada – lapsevanemal kodus on keeruline seda õpetada, kui teist last pole.
Kui tahad tõesti mingit silti oma lapsele, siis võiks tal olla emotsionaalsed- ja käitumisraskused, aga mingit silmnähtavat diagnoosi tal vaevalt on.
Kui lapsevanema hoiak on selline, et lasteaed peab minu last kasvatama ja temas oskusi arendama, minu jaoks on isegi lapse jutu kuulamine õhtul liig, siis pole muud kui sellele lapsele kaasa tunda.
Arenguvestlusel lasteaias ütles õpetaja, et laps olevat sotsiaalselt nõrgem ja kergesti mõjutatav. Laseb endale teistel liiga teha ja enda eest ei seisa, sest ei viitsi. Tahab mängida just nendega, kes teevad liiga. Ei võta kuulda õpetaja nõuandeid, et ära mängi nendega sel hetkel, trotsib keeldu. Kui liiga tehakse, nutab hiljem kodus, haletseb end ja järgmisel päeval mängib edasi sellega, kes liiga tegi. Kodus hädaldab, midagi oma käitumises aga ei muuda. Samuti teeb teistega koos asju, mida teab et ei peaks. Õpetaja arvates on laps muidu andekate laste hulgas. Laps on ka kodus olnud põhjuseta agressiivne, sülitanud või löönud, keelamise peale lõpetab, aga keelata tuleb mitu korda. Õhtud on väga keerulised, laps ei väsi ära õhtuks vaid jutustab oma päevast ja magamaminek võtab mitu tundi. Palun öelge, kas tegu võib olla erivajadusega?
Kummaline lugeda, et kiusamine on lasteaias tolereeritud ja õpetaja soovitus on kiusajatest eemale hoida. Pole ime, et laps õhtuti kodus halvasti käitub – ta elab turvalises keskkonnas päeva jooksul kogunenud pungeid välja! Sedasi käituvad paljud lapsed, ka need, kellele pole päeval liiga tehtud.
Arenguvestlusel lasteaias ütles õpetaja, et laps olevat sotsiaalselt nõrgem ja kergesti mõjutatav. Laseb endale teistel liiga teha ja enda eest ei seisa, sest ei viitsi. Tahab mängida just nendega, kes teevad liiga. Ei võta kuulda õpetaja nõuandeid, et ära mängi nendega sel hetkel, trotsib keeldu. Kui liiga tehakse, nutab hiljem kodus, haletseb end ja järgmisel päeval mängib edasi sellega, kes liiga tegi. Kodus hädaldab, midagi oma käitumises aga ei muuda. Samuti teeb teistega koos asju, mida teab et ei peaks. Õpetaja arvates on laps muidu andekate laste hulgas. Laps on ka kodus olnud põhjuseta agressiivne, sülitanud või löönud, keelamise peale lõpetab, aga keelata tuleb mitu korda. Õhtud on väga keerulised, laps ei väsi ära õhtuks vaid jutustab oma päevast ja magamaminek võtab mitu tundi. Palun öelge, kas tegu võib olla erivajadusega?
Kummaline lugeda, et kiusamine on lasteaias tolereeritud ja õpetaja soovitus on kiusajatest eemale hoida. Pole ime, et laps õhtuti kodus halvasti käitub – ta elab turvalises keskkonnas päeva jooksul kogunenud pungeid välja! Sedasi käituvad paljud lapsed, ka need, kellele pole päeval liiga tehtud.
Ma pakun, et lasteaias ei tolereerita kiusamist. Tegelikkus on paraku see, et lastekollektiivides on karjas segamini igasuguse tausta ja erivajadustega lapsed, kellele oleks tugiisikut vaja. Üks õpetaja ei suuda seda hullumaja puhvetit hallata. Tean poissi, kes võib kaaslastele lausa eluohtlik olla, kaaslasi kas pliiatsi või kääridega torgata vms. Lapsevanem muidugi probleemi ei näe.
Arenguvestlusel lasteaias ütles õpetaja, et laps olevat sotsiaalselt nõrgem ja kergesti mõjutatav. Laseb endale teistel liiga teha ja enda eest ei seisa, sest ei viitsi. Tahab mängida just nendega, kes teevad liiga. Ei võta kuulda õpetaja nõuandeid, et ära mängi nendega sel hetkel, trotsib keeldu. Kui liiga tehakse, nutab hiljem kodus, haletseb end ja järgmisel päeval mängib edasi sellega, kes liiga tegi. Kodus hädaldab, midagi oma käitumises aga ei muuda. Samuti teeb teistega koos asju, mida teab et ei peaks. Õpetaja arvates on laps muidu andekate laste hulgas. Laps on ka kodus olnud põhjuseta agressiivne, sülitanud või löönud, keelamise peale lõpetab, aga keelata tuleb mitu korda. Õhtud on väga keerulised, laps ei väsi ära õhtuks vaid jutustab oma päevast ja magamaminek võtab mitu tundi. Palun öelge, kas tegu võib olla erivajadusega?
Kummaline lugeda, et kiusamine on lasteaias tolereeritud ja õpetaja soovitus on kiusajatest eemale hoida. Pole ime, et laps õhtuti kodus halvasti käitub – ta elab turvalises keskkonnas päeva jooksul kogunenud pungeid välja! Sedasi käituvad paljud lapsed, ka need, kellele pole päeval liiga tehtud.
Ma pakun, et lasteaias ei tolereerita kiusamist. Tegelikkus on paraku see, et lastekollektiivides on karjas segamini igasuguse tausta ja erivajadustega lapsed, kellele oleks tugiisikut vaja. Üks õpetaja ei suuda seda hullumaja puhvetit hallata. Tean poissi, kes võib kaaslastele lausa eluohtlik olla, kaaslasi kas pliiatsi või kääridega torgata vms. Lapsevanem muidugi probleemi ei näe.
Mis kolmanda eesti lasteaias sinu laps käib, kus selline eluolu on normaalne?
See olukord ei olegi normaalne, aga kui mõni laps on väga agressiivne, siis õpetaja ei jõua nii kiiresti reageerida, sest tegeleb ju teiste lastega ka, mitte ei seisa agressiivse lapse selja taga kogu aeg.
Esileht › Erivajadustega laps › Kas erivajadus?
