Teema: Kas ja mida kingite lapsele gümnaasiumi lõpetamise puhul?
Postitas:
Kägu
04.06.2023 23:59
Küsimus tekkis seetõttu, et lapse ühe sõbranna vanemad kingivad oma lapsele korteri, teine sõbranna saab kingiks reisi USAsse. Meil selliseid võimalusi ei ole, aga tundub, et ka meie laps midagi analoogset siiski ootab.
Ise kavatsesin kinkida kuldsõrmuse ja mees lisab 300 eurot ning kindlasti läheme ka perega restorani sööma, aga ikka pisut kripeldab, et kuidas teised suudavad ja meie mitte.
See teema on kindlasti liba, sest pole reaalne, et üks ema nii ebaküpsel moel oma pere finantsseisu teistega võrdleb ja et üks gümnaasiumi lõpetav noor omab nii ebareaalset ettekujutust oma perekonna rahalistest võimalustest.
Aga kes päriselt sel teemal mõtisklevad, siis ikka see vana klassika – tunne oma lapse vajadusi. Mina kingiks midagi erilist hobiga seonduvat või midagi, mida ta on pikalt igatsenud – ehted on ka ok, kui tead täpset maitset.
Mina sain omal ajal hõbedast ripatsi ja hõbeketi ja see oli rohkem kui küll.
Ta saab kõik vajaliku siis, kui vaja on. Sügisel tegi juhiloa ära ja sai auto näiteks. Miks oleks pidanud auto kinkimisega gümnaasiumi lõpetamiseni ootama?
Eraldi kink gümnaasiumi lõpetamiseks on minu jaoks miski, mille peale ausalt öeldes ei tulekski:)
Küsimus tekkis seetõttu, et lapse ühe sõbranna vanemad kingivad oma lapsele korteri, teine sõbranna saab kingiks reisi USAsse. Meil selliseid võimalusi ei ole, aga tundub, et ka meie laps midagi analoogset siiski ootab.
Ise kavatsesin kinkida kuldsõrmuse ja mees lisab 300 eurot ning kindlasti läheme ka perega restorani sööma, aga ikka pisut kripeldab, et kuidas teised suudavad ja meie mitte.
Minu lapsed teavad, millised on pere võimalused ja suurt kinki ei oota. Lõpureis ja muu kraam ka maksab.
Mul lõpetab gümnaasiumi kaks last ja kolmas põhikooli. Üks soovib ülikooli jaoks väikest aga tubli läpakat. Teised ei tea mida soovivad.
Suuremat kingitust pole praegu plaanis. Suvel läheme reisile ja sügisest tuleb kodust kaugemal ülikoolis käimise ja sealse elamise eest nagunii hakata suuremaid summasid välja käima. Muud eluks vajalikud tarbed ostame jooksvalt.
Kui tegemist oleks tütrega, siis ilmselt kaaluks mõnd ilusat ehet.
ma pean ostma juba enne lõpetamist mingi kleidiga sobiva ehte, aga ilmselt kingin natuke raha. mu laps, kes on viimased 2 aastat kooli kõrvalt tööl käinud suhtub ise küllaltki irooniliselt sellesse, kui klassikaaslastele kingitakse autosid ja tõepoolest ka kortereid… nice to have, aga mina olen üksikema, kes võimaldab lastele reise, haridust jne, kuid korterit ja maja ei tasu neil enne minu surma ja päranduse avamist küll loota 🙂
Küsimus tekkis seetõttu, et lapse ühe sõbranna vanemad kingivad oma lapsele korteri, teine sõbranna saab kingiks reisi USAsse. Meil selliseid võimalusi ei ole, aga tundub, et ka meie laps midagi analoogset siiski ootab.
Ise kavatsesin kinkida kuldsõrmuse ja mees lisab 300 eurot ning kindlasti läheme ka perega restorani sööma, aga ikka pisut kripeldab, et kuidas teised suudavad ja meie mitte.
Minu lapsed teavad, millised on pere võimalused ja suurt kinki ei oota. Lõpureis ja muu kraam ka maksab.
Mul lõpetab gümnaasiumi kaks last ja kolmas põhikooli. Üks soovib ülikooli jaoks väikest aga tubli läpakat. Teised ei tea mida soovivad.
Kui sul ka pole raha, lastele korterit vôi autot kinkida, siis kellel veel on
kingin mingi sümboolse ehte nagu ka esimene laps sai. restorani sööma ei lähe, grillime lähemate sõpradega kodus, palju mõnusam kui restoran. ülikooli lõpus saab kallima kingi, põhikooli ja gümnaasiumi lõpp on suht tähtsusetud vaheetapid
Gümnaasiumi lõpetav laps võiks ikka juba aru saada sellest, et perekondade rahalised võimalused on erinevad, mõni saab lubada korteri või auto kinkimist, mõni mitte.
Laps käib mõnes rikaste ja ilusate koolis, näiteks RAM? Üldine harilik kingituste tase küll selline ei ole, et auto või korter. Ikka mingi mõnisada eurot ja/või mälestusehe ja/või mõni sümboolne ese (midagi vanavanematelt vms). Meie kinkisime ühe sõrmuse, mida tütar väga soovis ning natuke raha, vanavanemad andsid ka natuke raha. Baka lõpetamisel sai rahasumma oma reisifondi.
Isegi RaMis pole korterid ja autod valdavaks kingituseks. Suur osa seal käivatest lastest tuleb tavalistest keskklassi peredest. Teemaalgataja jutt kuulub sinna “aga KÕIGIL teistel on” valdkonda.
ma pean ostma juba enne lõpetamist mingi kleidiga sobiva ehte, aga ilmselt kingin natuke raha. mu laps, kes on viimased 2 aastat kooli kõrvalt tööl käinud suhtub ise küllaltki irooniliselt sellesse, kui klassikaaslastele kingitakse autosid ja tõepoolest ka kortereid… nice to have, aga mina olen üksikema, kes võimaldab lastele reise, haridust jne, kuid korterit ja maja ei tasu neil enne minu surma ja päranduse avamist küll loota ????
Tegelikult oleks üsna nice to have lapsel ka kahe lapsevanemaga pere, ema ja isaga. Nii et mille üle sa kiitled täpsemalt?
Isegi RaMis pole korterid ja autod valdavaks kingituseks. Suur osa seal käivatest lastest tuleb tavalistest keskklassi peredest. Teemaalgataja jutt kuulub sinna “aga KÕIGIL teistel on” valdkonda.
Minu tuttavates klassides tavalistest keskklassist perede lapsi pole. Aga võibolla siis juhus.
Uued autod ja korterid gümnaasiumiõpilastele on seal ikka pigem reegel kui erand.
Ma olen kogunud väikse summa (25-50 eurot) iga kuu ja nii juba aastaid, siis olen selle investeerinud ja saan nüüd lapsele kinkida ca 10 000 eurose stardipaketi. Tutvusringkonnas keegi autosid ega kortereid ei kingi, ka RAMikate seast ei tea kedagi, kes saaks korteri v auto. Gümnaasiumi lõpp tähistab minu jaoks sellise iseseisva elu algust ja on ju tore, kui saab väikse summa seemneks kaasa anda. Kuna gymnaasiumi lõpp on pikalt ette teada, siis saab ka selleks varakult valmistuda;)
Isegi RaMis pole korterid ja autod valdavaks kingituseks. Suur osa seal käivatest lastest tuleb tavalistest keskklassi peredest. Teemaalgataja jutt kuulub sinna “aga KÕIGIL teistel on” valdkonda.
Minu tuttavates klassides tavalistest keskklassist perede lapsi pole. Aga võibolla siis juhus.
Uued autod ja korterid gümnaasiumiõpilastele on seal ikka pigem reegel kui erand.
Isegi RaMis pole korterid ja autod valdavaks kingituseks. Suur osa seal käivatest lastest tuleb tavalistest keskklassi peredest. Teemaalgataja jutt kuulub sinna “aga KÕIGIL teistel on” valdkonda.
Minu tuttavates klassides tavalistest keskklassist perede lapsi pole. Aga võibolla siis juhus.
Uued autod ja korterid gümnaasiumiõpilastele on seal ikka pigem reegel kui erand.
Sinu “tuttavates klassides”?Mul on kaks last RaMis käinud ja sinu jutt on ilmselge liialdus.
Isegi RaMis pole korterid ja autod valdavaks kingituseks. Suur osa seal käivatest lastest tuleb tavalistest keskklassi peredest. Teemaalgataja jutt kuulub sinna “aga KÕIGIL teistel on” valdkonda.
Minu tuttavates klassides tavalistest keskklassist perede lapsi pole. Aga võibolla siis juhus.
Uued autod ja korterid gümnaasiumiõpilastele on seal ikka pigem reegel kui erand.
Sinu “tuttavates klassides”?Mul on kaks last RaMis käinud ja sinu jutt on ilmselge liialdus.
Mul on naabripoiss selline, st mu naaberkorter osteti lapsele keskkooli lõpu puhul. Suurem, kui minu oma ja tol ajal ikka kallim, kui turu keskmine. No eks ta mõnes mõttes kasulik investeering ole.
No tõesti rumal teemaalgatus. Kõik sõltub perekonna traditsioonidest, rahalistest võimalustest ja muust sajast asjast. Meil nt polegi kombeks teha kalleid kinke (ei jõuludeks, ei sünnipäevaks), kuigi võimalusi selleks oleks. Lapüsed teavad maast madalast, et kalli arvutimängu asemel käime võimalikult tihti reisimas. Sest MEIE perele sobib nii.
Kooli lõpuks kinkisin tütrele ühe raamatu ja sinna vahele 300 eurot. Selle raha eest käisid sõbrannaga reisil (endal oli ka kogutud natuke).
mina kinkisin reisi. ka põhikooli lõpukink oli reis. mitte mingi suvaline, enne ikka läbi räägitud, kuhu tahab ja mis huvi. mõlemad reisid olid mõnepäevased euroopa reisid.
Minu RaMikas läheb sõpradega mõnepäevasele Euroopa-reisile. Lennukipiletid ostsime varem kogunenud lennupunktide eest. Korterit ja autot ei plaani kinkida, aga maksame tema ülikooliõpingute elu-olu eest, kusjuures vastupidiselt mõnele eelnevale arvajale, on eelarve siiski piiratud.
Isegi RaMis pole korterid ja autod valdavaks kingituseks. Suur osa seal käivatest lastest tuleb tavalistest keskklassi peredest. Teemaalgataja jutt kuulub sinna “aga KÕIGIL teistel on” valdkonda.
Minu tuttavates klassides tavalistest keskklassist perede lapsi pole. Aga võibolla siis juhus.
Uued autod ja korterid gümnaasiumiõpilastele on seal ikka pigem reegel kui erand.
kui spordihuviline laps näiteks ütleb, et ta tahab liverpooli minna ja seal jalkat vaadata või näiteks ajalohuviline laps ütleb, et tahab minna nürnbergi või auscwitchi ja seal käia eksursioonidel ja muuseumides, jne.
kui spordihuviline laps näiteks ütleb, et ta tahab liverpooli minna ja seal jalkat vaadata või näiteks ajalohuviline laps ütleb, et tahab minna nürnbergi või auscwitchi ja seal käia eksursioonidel ja muuseumides, jne.
vaevalt see laps tunneb rõõmu üksi sinna minemisest.
meil terve maailm läbi trambitud, ja nn kkava tehes on alati lastel õigus öelda, mida vaadata ja kuhu minna. selleps ma mõtlengi, et kuidas sa kingid talle reisi, kui eniwei läheme reisile. eniwei maksame, selleks ei pea lõpetama gümnaasiumi ja selleks ei pea sildistama oomateensullekingiksreisi
+2
-21
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu
06.06.2023 14:18
eniwei läheme reisile. eniwei maksame
Eesti keeles on väljendid igal juhul, nagunii, niikuinii. Ingliskeelne sõna on anyway.
kui spordihuviline laps näiteks ütleb, et ta tahab liverpooli minna ja seal jalkat vaadata või näiteks ajalohuviline laps ütleb, et tahab minna nürnbergi või auscwitchi ja seal käia eksursioonidel ja muuseumides, jne.
vaevalt see laps tunneb rõõmu üksi sinna minemisest.
meil terve maailm läbi trambitud, ja nn kkava tehes on alati lastel õigus öelda, mida vaadata ja kuhu minna. selleps ma mõtlengi, et kuidas sa kingid talle reisi, kui eniwei läheme reisile. eniwei maksame, selleks ei pea lõpetama gümnaasiumi ja selleks ei pea sildistama oomateensullekingiksreisi
kui spordihuviline laps näiteks ütleb, et ta tahab liverpooli minna ja seal jalkat vaadata või näiteks ajalohuviline laps ütleb, et tahab minna nürnbergi või auscwitchi ja seal käia eksursioonidel ja muuseumides, jne.
vaevalt see laps tunneb rõõmu üksi sinna minemisest.
meil terve maailm läbi trambitud, ja nn kkava tehes on alati lastel õigus öelda, mida vaadata ja kuhu minna. selleps ma mõtlengi, et kuidas sa kingid talle reisi, kui eniwei läheme reisile. eniwei maksame, selleks ei pea lõpetama gümnaasiumi ja selleks ei pea sildistama oomateensullekingiksreisi
noh, meil näiteks ei ole terve maailm läbi trambitud. nürnbergi võibolla ma ise ei läheks esimese mõttena. või kui näiteks arhitektuurihuviline laps tahab burj khalifat oma silmaga näha, aga mul on araabiamaadest (ja ka arhitektuurist) ükskõik, siis on ju tore, kui laps saab võimaluse sinna minna. ja miks ta üksi peab minema? võib ju ühe vanemaga minna. või vanema venna või õega, kui on selline olemas. mina mõtlesin sellise lahenduse välja, et reis on hea mõte. ja samas on minu arvates täiesti ok ka sinu lahendus, kus midagi ei kingi. mulle endale kindlasti midagi kingiti keskkooli lõpu puhul, aga et ma pole asjade inimene, siis üldse ei mäleta. reis, jällegi, oleks meeles.
