Elame Rootsis oleme rahul.Olen elanud mitmes Euroopa riigis, kuid lastel on siin parem. Momendil teen lihttööd, sest öpin edasi ja keeruline on sobitada tööd ja öpinguid kuigi siin on see väga normaalne ja tööandjad arvestavad sellega lahkesti. Lisaks saan öppetoetust 🙂 Lapsed räägivad 3 keelt. Emakeelega neil probleeme pole, saavad täiendavad emakeele öpet koolis. Loodus on vörratu. Tunnen end turvaliselt, ei stressa. Varasem töö Eestis 24/7 rakkes, meeletu tormlemine. Söbrad ja sugulased Eestis pole ju kuhugi kadunud, kohtume isegi tihedamini kui varem 🙂 Muide minu esimene ylemus siin oli neeger, mul nagu pole probleeme sellega. Mulle meeldib siinne sallivus, multikulti ja rahulik elurytm. Aga eks igaleyhele oma. Eestisse tagasi – vahe usutav, aga kes teab. Muide mu lastele meeldib siin väga ja see on minu jaoks oluline argument. Ma arvan, et inimesed,kellel pole önnestunud kusagil mujal elada, töötada vms. (sh. lastega) ei ole pädevad arvustama teiste valikuid. Kaunist sygist!
Teema: Kas olete rahul maaga, kus elate?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kui ta Eestis teenib 30 000¤+, siis muidugi ei ole mõtet ära minna, muudel juhtudel on kaks lammast kokku sattunud. 45k teenib muidugi ka selline keskmine IT lammas, asjaga kursis olev isik teenib siiski 100k+.
Suurbritannia miinimum ehk 1200¤ paneb asjad paika.[/tsitaat]
Brutopalk on mehel Eestis 2000 eurot. No kui kaks lammast, siis kaks lammast 😀 Hetkel ei soovi Eestist lahkuda. Jäävad siis kaks lammast kodumaale. Kui palju on inglismaal maksud? Kui kuupalk oleks bruto 3750 naela? Ma ei tea, kui suur või väike tasu see Inglismaal on. Kus seal elaks?
Meie ei taha ära minna, hetkel mitte ja kui ka läheks, siis kindlasti mitte pikkadeks aastateks.
Ei ole nö seiklejad inimesed. Minu eriala on spetsiifiline, nii et erialast tööd oleks võimatu teha.
Kirjutasin sellest siia teemasse sellepärast, et öelda, et kõik äraminejad ei lähe nö lihttööle, vaid saab ka erialast tööd teha.
Vägisi jääb selliste teemadega foorumeid lugedes mulje, et eestlased on rangelt ainult kas ehitajad, koristajad, arstid, meditsiiniõed (lähevad välismaale suurt palka teenima) või itimehed (kes saavad Eestis palju palka, ehk saaksid välismaal veel rohkem, kui nad sinna läheksid, aga ei lähe).
Paraku keegi ei kirjuta, kuidas elavad siin ja seal erialasel tööl näiteks insenerid, raamatukoguhoidjad, filoloogid, disainerid, kokad, loomaarstid, õmblejad või õpetajad…
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Paraku keegi ei kirjuta, kuidas elavad siin ja seal erialasel tööl näiteks insenerid, raamatukoguhoidjad, filoloogid, disainerid, kokad, loomaarstid, õmblejad või õpetajad…[/tsitaat]
mina olen näiteks jurist. elasin eestis hästi, elan väljamaal hästi, aga kliima on parem.
Mina olen kokk. Eestis, kui sai töötatud – sellele ei taha enam m6eldagi!
Seda niru palkkagi ei saanud palgapäeval kätte, pidid kerjama ja \”tilgutati\” siis osade kaupa. Kui graafikus oli nn. vaba päev, juhtus tihti, et boss tuli ja tegi \”risti\” sinna tyhja lahtrisse – olgu tööl oldud…Vastuvaidlemisega sai ka töösuhe l6petatud.
Provintsilinnas, yhes kohas, oli tööl 6htust ööni 1 kokk. Ei mingit abilist ka loomulikult. Ja mitmeid kordi sadas sisse terve laudkond, vot see oli 6udne!/Ja veel päälinna prominentsed näitlejad/. Aga hakkama saime ja elus senini.
Yhes puhkekeskuses oli mul detsembrikuus 360!!! töötundi.
Ja kui palka sain – oli see sama nagu normtundide eest.
Adjöö ja läinud ma olin sealt.
Esimeses hiina restoranis selles linnas, oli erijäledikust hindust kokk.
Hakkas ahistama noort kena kokapreilit ja tahtis, et ma t6lgiksin talle päevade kaupa ta nilbusi /näitsik ise ei osanud inglist/. Toimuma hakkas lisaks vaimsele vägivallale ka fyysiline! Tööajal, töökohas – jube oli!
Erijäledikul oli ju kindel plaan kohalik näkk ära v6rgutada, et elamisluba saada.
Lahkusime sealt m6lemad, aga lähitulevikus /nyyd siis ammu-ammu/ ta ikka
nillis seal mingi tidriku, aga lehes oli kunagi sellest tshurbanist pikk olukirjeldus – milline maniakk jm. peesselennanud rikkaks saamise plaanid.
Kas tookord eestlasest boss meid kaitses? Loomulikult mitte, tal oli seda kolli ju rohkem vaja.
Muide – jube räpased on need hindud, et te teaksite.
See oli ränk, ega neid töökohtigi ju v6tta ei olnud.
Hullumoodi stressi, pisaraid.
Ja olematu palk.
Nyyd on tore, aastaid. Kerge amet see ei ole, aga meeldib väga. Olen end t6estanud. Lugupidamine igal pool.
Töö kiidab tegijat + mu r66mus meel ja positiivsus ja abivalmidus.
Hahaa – ennast kiitmast ma ei väsi. Ja kui väsin, siis puhkan ja kiidan jälle!!!
Mu viimane töö kodumaalt emigreerudes, varsti 7 a. tagasi oli hoopiskilt 6iguskaitseorganites.
Seks ajaks, ku jalad mind köögis enam nii käbedalt ei kanna, on keel perfektselt selge ja lähen jooksvalt töölt yle istuvale tööle.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minu mees leiaks välismaal ka erialast tööd – IT vallas.
Inglismaal otsitigi tema oskustega IT arendajat. Aastapalk 45000 naela.
Aga me ei lähe 🙂 [/tsitaat]
45000£ ei ole ju summa millega siin ära elada, minul saab 80000£ aastapalka ja saame küll kõike lubada, aga rikkad ikka pole. Hea meel, et sain vanaema vähemalt ära tuua siia pensionipõlve nautima. Saab ikka silma peal hoida ja ikka aitab temagi ju. Olen muidu rahul küll, kui Eestisse olen tulnud, siis ei jõua ära oodata, millal tagasi saaks. Ei teagi küll miks, aga mul ei ole kunagi olnud mingit tunnet, et ma peaks laulupeol kõigiga nutma. Eks ta kurb vast ole.
Asi mida siin miinuseks nimetada on, et Inglismaal on väga vastik üksikemade süsteem, teed lapse, saad raha, maja, põhimõtteliselt kõik makstakse kinni nimekiri on lõputu. Ja oled tööd tegev inimene, maksa kõige eest. Nii et ongi kergem saada 4 last erinevate meestega ja hästi ära elada. Võtavad toetusi õnneks vähemaks nüüd.
Ka moslemid sunnivad siin oma arvamusi peale, aga ei huvita, kui ei meeldi minema koli tagsi kõrbe ja kanna oma rätti. Kui elad teises riigis pead austama teise riigi kultuuri ja seadusi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina olen kokk. Eestis, kui sai töötatud – sellele ei taha enam m6eldagi!
Seda niru palkkagi ei saanud palgapäeval kätte, pidid kerjama ja \”tilgutati\” siis osade kaupa. Kui graafikus oli nn. vaba päev, juhtus tihti, et boss tuli ja tegi \”risti\” sinna tyhja lahtrisse – olgu tööl oldud…Vastuvaidlemisega sai ka töösuhe l6petatud.
Provintsilinnas, yhes kohas, oli tööl 6htust ööni 1 kokk. Ei mingit abilist ka loomulikult. Ja mitmeid kordi sadas sisse terve laudkond, vot see oli 6udne!/Ja veel päälinna prominentsed näitlejad/. Aga hakkama saime ja elus senini.
Yhes puhkekeskuses oli mul detsembrikuus 360!!! töötundi.
Ja kui palka sain – oli see sama nagu normtundide eest.
Adjöö ja läinud ma olin sealt.
Esimeses hiina restoranis selles linnas, oli erijäledikust hindust kokk.
Hakkas ahistama noort kena kokapreilit ja tahtis, et ma t6lgiksin talle päevade kaupa ta nilbusi /näitsik ise ei osanud inglist/. Toimuma hakkas lisaks vaimsele vägivallale ka fyysiline! Tööajal, töökohas – jube oli!
Erijäledikul oli ju kindel plaan kohalik näkk ära v6rgutada, et elamisluba saada.
Lahkusime sealt m6lemad, aga lähitulevikus /nyyd siis ammu-ammu/ ta ikka
nillis seal mingi tidriku, aga lehes oli kunagi sellest tshurbanist pikk olukirjeldus – milline maniakk jm. peesselennanud rikkaks saamise plaanid.
Kas tookord eestlasest boss meid kaitses? Loomulikult mitte, tal oli seda kolli ju rohkem vaja.
Muide – jube räpased on need hindud, et te teaksite.
See oli ränk, ega neid töökohtigi ju v6tta ei olnud.
Hullumoodi stressi, pisaraid.
Ja olematu palk.
Nyyd on tore, aastaid. Kerge amet see ei ole, aga meeldib väga. Olen end t6estanud. Lugupidamine igal pool.
Töö kiidab tegijat + mu r66mus meel ja positiivsus ja abivalmidus.
Hahaa – ennast kiitmast ma ei väsi. Ja kui väsin, siis puhkan ja kiidan jälle!!!
Mu viimane töö kodumaalt emigreerudes, varsti 7 a. tagasi oli hoopiskilt 6iguskaitseorganites.
Seks ajaks, ku jalad mind köögis enam nii käbedalt ei kanna, on keel perfektselt selge ja lähen jooksvalt töölt yle istuvale tööle.
[/tsitaat]
nii segane jutt, ei saa millestki aru..
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Vägisi jääb selliste teemadega foorumeid lugedes mulje, et eestlased on rangelt ainult kas ehitajad, koristajad, arstid, meditsiiniõed (lähevad välismaale suurt palka teenima) või itimehed (kes saavad Eestis palju palka, ehk saaksid välismaal veel rohkem, kui nad sinna läheksid, aga ei lähe).
Paraku keegi ei kirjuta, kuidas elavad siin ja seal erialasel tööl näiteks insenerid, raamatukoguhoidjad, filoloogid, disainerid, kokad, loomaarstid, õmblejad või õpetajad…[/tsitaat] selline mulje saab ainult jääda inimesele, kes Perekooli ja Delfit loeb. minu arust meie televisioon ja ajakirjandus kajastab üsna sageli välismaal elavate muude elualade inimeste tegemisi.
Eelpool kirjutaja kirjutas,et Eestis on võimalik 5 aastaga samamoodi jalad alla saada ja vaid keskkooli tunnistusega tõusta karjääriredelil nõnda, et saab endale oma kodu võimaldada (laenuga). Kirjutas, et mispärast Norrasse kolinud noor naine endale fotostuudiot ei teinud või staarfotograafiks kroonikasse ei läinud? Fotostuudio jaoks on vaja kapitali, kroonikasse ei võeta igaühte. Tahan lihtsalt rõhutada, et Eesti on väike ja ega ikka ei ole küll isegi kõrgharidusega inimesel võimalik nii kiiresti tõusta, kui pole tutvusi. Eesti on selles m’ttes ikka korralik konnatiik. Ei jätku seal kõigile neid kõrgeid kohti. Oman ise mitut kõrgharidust ja arvan, et ka lihttöölised, kes on rahul oma tööga ja teevad seda hästi väärivad tunnustust. Inimene ei pea olema alati kõrgel kohal, et olla täisväärtuslik ning tunda end majanduslikult kui ka hingeliselt hästi. See on üks väga tugev aspekt, mis pärast mulle Eestis viibida olla ei meeldi ega meeldinud – üleolev suhtumine. Seda kohtab ka siin Põhjamaal, kus elan aga ainult siia äsja kolinud eestlaste poolt. Ps välismaal end 5 aastaga ülesse töötada on mitmeid kordi raskem. Kes pole seda läbi teinud ei saagi aru ja seda pole võimalik Eestiga võrreldagi.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
