Aga kõik pole nii must-valge. Oleks nagu ainult mingid kollid ja kahetsused ja “sealt saab”jne. Aga elu on ju igasugune. Võib-olla on inimesed, kellel koos väga tore õhtu ja tõmme ja nad tahavad seksida teineteisega.Kaks kena inimest ja on õige aeg, koht ja inimene. Igast “pöörasest ööst” aga alati ei kujune suhe, misiganes erinvatel põhjustel. See ei tähenda, et meenutad seda ööd, et jummel, mis kolliga ma kokku puutusin. Ma ei arva, et see naine või mees nüüd nii vääritu ja madala enesehinnanguga on. Ja küllap nad mõtlevad sellele toimunule tagasivaadates pigem positiivselt. Vaevalt nad kumbki seda ka saavutuseks peavad.
Jaah, aga vaata, pärast üht juhusuhet, mida ka saavutuseks ei saa pidada, inimene mõtleb järele. Väga pöörane selline öö ikka täiesti võõra inimesega olla ei saa, see on selge. Seks on selleks liiga komplitseeritud ja õrn asi, välja arvatud loomadel muidugi. Inimesele jääb juhusuhtest vastik enesetunne, isegi kui kõik oli vastastikune ja nii öelda ilus. (Pöörasus võib juhusuhtes tulla ainult pöörasest püüdest midagi saavutada ja selle tagaajamisel hulluda – käib just naise kohta, mees saab omal lahti ikka.) Kui aga seda üha korrata ja korrata, siis väheneb tundlikkus veelgi, enesehinnangu tõstmiseks otsitakse järjest uusi suhteid ja nii ta läheb. Tegelikult peaks enesehinnangu tõstmiseks loobuma suhete otsimisest, aga no kus sa saad, kui kogu tutvuskond on võtnud pähe, et inimeseloom peab seksima, või pole teda olemaski. Lollustest väljakasvamiseks peab omama natuke enesekindlust ja intelligentsi.
Kui selliseid juhusuhteid saab 10, 20, 30 jne, siis pole siin ammu enam juttugi mingist kõrgest enesehinnangust või väärikusest. Nagu ka tervisest. Nagu kägu eespool ütles: seksuaalne harimatus on viinud selleni, et inimene teab kahte suguhaigust ja usub neist mõlemast kondoomiga kõrvale hiilivat.
Ma olen osaliselt sinu mõttekäiguga nõus.
Aga samas sa üldistad liigselt. Ei ole fakt, et kõigil jääb juhusuhtes vastik enesetunne. Võib väga toredaid kogemusi ka olla. Lähed pikaajalisest suhtes lahku. Päris kaua lapid ennast ega rutta uude suhtesse. Siis ma ei leia, et ma Ja igaksjuhuks välistan ka etteruttavalt, et see pole sellepärast, et nad on tundetud ja kuidagi madalalamad inimesed.
Üleüldse, kuidas 10+ või 20+ inimesega magamist selle isiku väärtust kuidagi kahandavad? Tänaseks ilusas ilusas püsisuhtes- armastab ja hoolib oma kaaslasest, tööalaselt kõik sujub ja sotsiaalses osas ka tore. See, et ütleme nii 30a jooksul on olnud suhteid, kuidas see kedagi halvemaks muudab? Kuidas nagu tundma peaks andma?
Jah, sellega päri, et vahel loodetakse seksi abil enesehinnangut tõsta. Noorte puhul rohkem veel mõistetav, et nii juhtuda võib. Petlikult küll, kuid on ju tore tunda end tahetuna, äkki siis oled ilus, osav.
Suhete osas-pole garantiid, et selle inimesega jääd elu lõpuni. Äkki ikkagi ei sobi kokku põhimõtetelt või sihid väga erinevad vms, aga oled temaga juba ilmselgelt suhte jooksul ju maganud. Siis kui suur see kahetsus olema peab, et seda tegid, või mida see nüüd ütlema peaks nii väga.
See, et inimesed kahjuks kokku ei sobi, ei ole ju madala enesehinnangu märk. Seks võis samas olla väga õrn ja komplitseeritud.
Mind natuke hirmutavad just need, kes suhtest suhtesse, et omapäi ei oskagi olla. Aga, ei arva, et nad kuidagi saamatud, liigselt klammerduvad või sõltuvad on.
Teoreetiliselt võiks üksteisele vähem hinnanguid anda.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 05.12 18:40; 05.12 20:32;