Seadus ei keela ega käse porgandeid kasvatada. Seadused ei sätesta ka õiget külviaega.
Aednikutarkusest aga võin öelda, et kui peenar on ära sulanud ja muld pole enam jääs ning saad selle külviks ette valmistada, siis ongi hea aeg porgandeid külvata. Porgandeid võib lausa hilissügisel külvata järgmisel aastal saagi koristamiseks.
Katteloori pole praegu vaja. Idanemine võtab aega, isegi mitu nädalat võib kuluda. Katteloor pane siis, kui on kätte jõudnud mai ja ringi lendama hakkavad igasugu kahjurid, kelle vastsed porganditel toituvad.
Mingi maakas möllab siin! Enne küsis külimise kohta, nüüd räägib porknatest ????
Väga tore, et maakas möllab. Ega mind eriti ka ei huvitaks, kuidas porgandeid Lasnamäel 14. korrusel rõdule külvata.
Maaka porknate peenardele külimistarkusest on palju rohkem kasu.
Mingi maakas möllab siin! Enne küsis külimise kohta, nüüd räägib porknatest ????
Sa oled see ilunurga mutt, kes huulte süstimise teemas kõiki maakaks sõimab?
Jah, olen maakas, ja selle üle väga uhke! Elan küll kirjade järgi Tallinna kesklinnas, kuid pean end iga ihurakuga maakaks, sest elan igal võimalikul/vabal ajal maal.
Sügisese külvi kasuks räägib tõsiasi, et meil on ka looduslikult kasvavaid köögivilju ning maitsetaimi, mida võib sügisel külvata. Nende hulka kuuluvad näiteks till, pastinaak ja porgand.
Kui sul on väike peenar, soovitan seemneid eelidandada. Veidi jändamist, aga saad seemned kiiremini idanema. Katteloori võid kohe peale panna, hoiab niiskust, annab sooja.
Absoluutselt võib ja porknat pole vaja kattelooritadagi. Seda võib küvata kasvõi lume sisse või hilissügisel vahetult enne lume tulekut peenar ette valmistada- seeme ei karda külma ja hakkab idanema ikka alles siis, kui on küllalt soe.
Praegu vast peenart ikka raske teha ju (kui just rõdukastis poest ostetud mullas ei kasvata). Mul veel lundki peenral, pealmine kiht jääs..
Mis teema see kõigil lumega inimestel on, et nad peavad muudkui korrutama kuidas neil jaanipäeval veel lumi maas ja midagi aias teha ei saa?
Ilmselgelt teemaalgatajal pole enam peenar lume all. Kujutad ette mul oli 27.veebruar juba peenar paljas ja nartsissidel nina mullast väljas. Ja ei, ma ei ela Saaremaal ega Läänemaal, Põhja-Eestis olen.
Idanemiseks on vaja niiskust ja soojust. Praegu on isegi päeval miinuskraadid, öödest rääkimata.
Kui ööpäevane keskmine on ca 10, siis oleks aeg.
Isegi korteris ilma ühegi taimeta elav põhiharidusega inimene peaks teadma, et erinevatel taimedel on erinevad nõudmised idanemis- ja kasvutingimustele.
Need teemad on nii 5-6. klassis kui ka 8. klassis…
Aga ma ei kutsunudki maakat lolliks. Vastupidi, “maakas” on minu jaoks positiivne sõna. Inimesed siin hakkasid seda ära solkima. Ning jah, TA on linnavurle, mitte maakas.
Maakas ei küsiks nii lolli küsimust. Idanemiseks on vaja niiskust ja soojust. Praegu on isegi päeval miinuskraadid, öödest rääkimata. Kui ööpäevane keskmine on ca 10, siis oleks aeg.
Porgandit oskasid juba meie esivanemad sügisel maha teha, või siis kevadel kohe, kui maa sula: porgand tahab pikka idanemisaega ja külma ei karda. Ja üldse see väide, et idanemiseks on tingimata vaja soojust: kas sa talikülvist ei ole kuulnud? Vt nt siit:
“Talikülv on erakordselt lihtne: seemned külvatakse eelnevalt ettevalmistatud anumatesse, mis viiakse õue. Külma trotsinud seemnetest ja seemikutest kasvavad tugevad elujõulised taimed, kes saavad kenasti hakkama Eestimaa heitlike ilmadega ning “vilistavad” kevadiste öökülmade peale.
Talikülviga saab alustada juba jõulude ajal, siis võib külvata puude- ja põõsaste seemneid. Jaanuaris saab mulda panna pikka külmaperioodi vajavad püsikud, veebruaris võib hoogsalt külvata külmakartmatuid püsikuid. Märtsis saab lisaks viimastele külvata külmakartmatuid suvikuid ja köögivilju (aedsalat, spinat, redis, herned, kapsad jne).”
Märtsis saab lisaks viimastele külvata külmakartmatuid suvikuid ja köögivilju (aedsalat, spinat, redis, herned, kapsad jne).”
Saab küll, aga ega nad eriti varem välja ei tule, kui hiljem külvatud. Olen mitu aastat erinevalt proovinud ja neid ka kõrvuti kasvatanud prooviks, ikka samal ajal hakkavad kasvama, kui juba soe on. Soojaga tulevad mõne päevaga üles ja hakkavad kasvama, külmaga külvatud tulevad täpselt samal ajal.
Maakas ei küsiks nii lolli küsimust. Idanemiseks on vaja niiskust ja soojust. Praegu on isegi päeval miinuskraadid, öödest rääkimata. Kui ööpäevane keskmine on ca 10, siis oleks aeg.
Porgandit oskasid juba meie esivanemad sügisel maha teha, või siis kevadel kohe, kui maa sula: porgand tahab pikka idanemisaega ja külma ei karda. Ja üldse see väide, et idanemiseks on tingimata vaja soojust: kas sa talikülvist ei ole kuulnud? Vt nt siit:
“Talikülv on erakordselt lihtne: seemned külvatakse eelnevalt ettevalmistatud anumatesse, mis viiakse õue. Külma trotsinud seemnetest ja seemikutest kasvavad tugevad elujõulised taimed, kes saavad kenasti hakkama Eestimaa heitlike ilmadega ning “vilistavad” kevadiste öökülmade peale.
Talikülviga saab alustada juba jõulude ajal, siis võib külvata puude- ja põõsaste seemneid. Jaanuaris saab mulda panna pikka külmaperioodi vajavad püsikud, veebruaris võib hoogsalt külvata külmakartmatuid püsikuid. Märtsis saab lisaks viimastele külvata külmakartmatuid suvikuid ja köögivilju (aedsalat, spinat, redis, herned, kapsad jne).”
Ja mida sa väidad? Et miski idaneb ja kasvab miinuskraadidega?
Ei. See tähendab, et juba idanenud ja kasvanud taim peab vastu külmale ilmale.
Aga ma ei kutsunudki maakat lolliks. Vastupidi, “maakas” on minu jaoks positiivne sõna. Inimesed siin hakkasid seda ära solkima. Ning jah, TA on linnavurle, mitte maakas.
Jah, sa ei kutsunud maakat lolliks. Küll aga mind, teemaalgatajat.
Sinu lause: “Maakas ei küsiks nii lolli küsimust.”
Ma räägiks praegu kapsataimedest, mitte porgandist.
Olen neid ikka ette kasvatanud – kui avamaale külvata, siis on ka oht, et maakirbud tulevad ja pistavad kohe kõik rohelise nahka, mis mullapinnale jõuab. Teise korruse korter, aknalauapinda eriti ei ole, siis tassisin aprillikuiste ilmadega neid taimi ikka päevaks õue ja ööseks tuppa tagasi, sest külmaga harjumata taimed oleks juhusliku öökülma puhul kannatada saanud. Siis õppisin talikülvi tegema ja elu läks kohe kergeks: märtsis külvan taimed talikülvipottidesse ja edasi on hooletu, kuni ükskord tuleb laiali istutama hakata.
Miinuskraadidega ei idane ega kasva, aga kui päeval on plusskraade, kas või mõni, siis sellised taimed nagu porgand ja kapsas idanevad ja kasvavad küll. Ja vahepealsed öised miinused ei tee neile midagi hullu.
Katteloor pane siis, kui on kätte jõudnud mai ja ringi lendama hakkavad igasugu kahjurid, kelle vastsed porganditel toituvad.
Praegu pannes pole maiks veel porgandeid. Seega keeleliselt vale lause, aga mõte muidugi õige.
Kuidas mu lause keeleliselt vale on? Kui praegu külvata porganeid, siis loomulikult on mais porgandid peenras juba kasvamas. Porgand idaneb küll pikalt, aga selleks ei kulu kaugeltki mitte terve kuu. Muidugi pole porgandi juur veel piisavalt toitaineid endasse kogunud ja jämenenud, et porgandit söögiks üles tasuks võtta, aga porgand (taim) on ju ikkagi olemas.
Katteloor pane siis, kui on kätte jõudnud mai ja ringi lendama hakkavad igasugu kahjurid, kelle vastsed porganditel toituvad.
Praegu pannes pole maiks veel porgandeid. Seega keeleliselt vale lause, aga mõte muidugi õige.
Keeleliselt vale pole see lause kuidagi. Porgand on taim nagu iga teinegi, mitte vaid osa sellest (söödav juurikas). Ja kahjuritel on porganditaimede kallal mais juba palju maiustamist.
Ja pärast päikeseloojangut, siis ei noki linnud ära.
Ma panen algul ikka katte peale. Linnud on ka järgmisel hommikul kohe valmis 🙂 Kassidele meeldib samuti värskelt kobestatud mulda kraapida ja sinna oma hädasid teha. Pööravad korralikult peenrad segi. Loor kaitseb igasuguse jama eest päris hästi. Kasta saab ka läbi loori, kui vaja.
