Minu laps alati ei saa (2. kl laps). Õpetaja paneb ise kokku grupid, kes siis peavad nt lühikese näidendi koos tegema vms. Kui kokku on pandud nt elavaloomulised poisid, mõni hästi vaikne tüdruk, kes esineda ei soovi, ja lisaks ka minu laps, siis ei tule grupitööst midagi välja. Minu laps on maksimalist, kes tahab alati väga hästi vastata. Sellise grupi puhul üritab laps muidugi kõigest väest mingigi lavastuse valmis saada, aga arvata on, et poisid ühe plika sõna eriti ei kuula ja väga vaikse loomuga laps lihtsalt ei reageeri minu lapse üleskutsetele. Esinemine ei õnnestunud, minu laps oli väga kurb. Õpetaja kutsus ta pärast endaga rääkima ja leidis, et selline aktiivne laps nagu minu oma on, peaks saama ka raske grupi juhtimisega hakkama. Lisaks ütles õpetaja lapsele, et ta ei seltsi kõigi lastega klassis ühtemoodi. Et kui ta oma sõbrannadega mängib, peaks ta kutsuma ja võtma mängu ka X tüdruku näiteks. X paraku on mõningaste käitumisprobleemidega (olen näinud teda teisi lapsi jalaga löömas, õpetajale vastu rääkimas, on kirjutanud tahvlile roppusi, tema vanemaid olevat kooli kutsutud jms) ja klassi põhikamp tüdrukuid ei soovi vist väga temaga suhelda. Ühesõnaga – minu laps olevat klassis justkui vist mingil liidripositsioonil ja nii peaks ta suhtuma kõigisse lastesse ühtlaselt hästi. Paraku on minu lapsele muuhulgas väga tähtis olla kõiges parim ja ta ei taha leppida sellega, et peab vähemvõimekaid ja probleemseid lapsi oma gruppi võtma. Muutudes nii ise õpetaja jaoks probleemseks lapseks. Ilmselt püüab õpetaja luua klassist sõbralikku ja ühtset seltskonda, aga hetkel on minu laps väga õnnetu. Lapse sõnul olevat õpetaja lubanud käitumishinnet alandada, kui ta grupitööd paremini tegema ei hakka (lapsel muidu kõik hinded viied alati olnud). Kui tõsi kõik see lapse jutt on, muidugi ei tea. Ja mida lapsele öelda ja kuidas edasi käituda, ka ei tea. Seni on õpetaja minu last alati kiitnud ja väga hästi suhtunud.
Perekool on Eesti esimene pereportaal. Ehkki viimastel aastatel on loodud uusi kaasaegseid suhtlus- ja infokanaleid, on Perekoolil jätkunud pikaajalisi ja aktiivseid külastajaid - oleme selle üle rõõmsad ja tänulikud.
1. juunil 2024. aastal lõpetab Perekooli foorum oma tegevuse. Hoolimata me püüdlustest hoida Perekooli heatahtliku ja toetava keskkonnana, võivad ka üksikud sobimatud postitused teha palju kurja, kahjustades asjaosaliste enesetunnet ja suhteid.
Jätkame Perekooli lehel igakuiselt uute artiklite ja taskuhäälingu osade avaldamist. Olete südamest oodatud ammutama kaasaegseid tõenduspõhiseid teadmisi naise ja lapse tervise, pere ja suhete teemadel.
Foorumihuvilistel on üks võimalus edaspidiseks suhtluseks näiteks äsja loodud Elufoorumis: elufoorum.com
Sisukate kohtumisteni Perekooli lehel.
Eesti Ämmaemandate Ühing
Teema: Kas teie laps saab koolis grupitööga hakkama?
kas jutt käib Reaalkoolist?
seal on läbi aegade alati grupitööd tehtud ja tavaliselt on grupitöö oskus üks, mille järgi katsetel lapsi valitakse.
minu lapse klasis oli ka kunagi üks laps, kes grupitööde korral teisi segas või nimme grupi tulemusi halvaks keeras, ta oli sellest klassist ka esimene nn väljakukkuja.
Minu arust on õpetajal natuke palju loota, et 2. klassi õpilasel oleks nii palju juhiomadusi, et panna teised lapsed midagi neile vastumeelset tegema. See on ju lapsele võrreldes teistega suur lisakohustus, kuna teistelt ei nõuta ülejäänud grupi töölepanemist ega kamandamist. Grupitöö on iseenesest kena mõte, aga grupi n.ö juhiks peaks ikkagi olema õpetaja, kes vajadusel suunab ja ei laseks asja laadaks kätte ära minna.
Peadki oma lapsele ütlema, et kõik ei ole nii nutikad, julged ja ambitsioonikad kui tema. Ja, et ta peab oma auahnuses õppima ka endast nõrgematega arvestama. Minule isiklikult jääb sinu lapsest mulje kui kõrgist tarkpeast, kes nõrgemad igal hetkel jalge alla on nõus tallama, peaasi, et need tüliks ees ei oleks.
Klassi põhikamp (väga vastik sõna) nagu sa nimetad, on ka vaid õpilased selles klassis ja peavad veel hulk aastaid koos teistega õppima.
minu lapsel on ka grupitööd üsna tavalised, kuid minuteada jagatakse õpetaja poolt meil ka ülesanded/kohustused laiali, et mis kellegi ülesanne grupis on.
ka mina olen oma lapse kohta kuulnud õpetaja poolt juttu, et teeb enamasti ise ära, et peaks laskma teistel ka rohkem osaleda. oma lapselt aga aru pärides selgus, et paljud grupiliikmed pole lihtsalt huvitatud töös osalemisest ja närivad pliiatsit, et seepärast minu oma teebki ära, et grupitöö tehtud saaks. ta on nutikas ja vastused tulevad temalt kiiremini kui teistelt, paljud klassikaaslased loodavadki seetõttu tema peale. Mis ma nüüd siis teha saan? ütlen oma lapsele, et ta peab oma teadmised ja innukuse maha suruma või? seda küll ei tee. Minul igatahes hea meel, et laps selline tubli ja õpetaj akommentaarile erilist tähelepanu ei pööra.
Äkki oleks lapsele aeg õpetada, et ei pea kõike nii hirmus tõsiselt võtma? Ja kui need poisid ei kuulanud, siis oleks äkki pidanud laskma mõnel nendest kisakõri poistest isa juht olla, ehk oleks too siis aru saanud, et see polegi nii kerge. Rühmatöö ongi raske, eriti, kui rühmas osa tüüpe on n-ö ballast, kes oma panust anda ei tahagi. Teooria oleks jah, et annad igaühele võimetekohase ülesande ja teete koostööd, aga fakt on see, et mõni õpilane ei taha lihtsalt midagi teha ja tal ükskõik, mis hinne on. Muidugi ma nüüd ei tea, kas just sinu lapse klassis või rühmas sellised tüübid olid, teises klassis lastele tavaliselt lähevad veel hinded korda, v.a ehk mõnikord juhul, kui nad j päris asotsiaalsest või muidu hoolimatust kodust tulevad. Ja see on õige, et kui rühma liider on sõbralik natuke heidikuga, siis tõmbavad teised ka tagasi, nii et selles suhtes on klassijuhatajal õigus. Sellisel tõrjutul on koolis väga raske ja veidi sõbralikkust tema suhtes ei teeks halba, isegi kui ta on laste meelest imelik. Muidugi- vägisi sõprust sundida ei saa, aga isegi pisut sõbralikku vestlust vms võib olukorda ja ehk isegi selle lapse käitumist parandada. Vähemalt proovida ju võib.
Minu meelest on siin üks ohukoht just maksimalism (nagu teemaalgataja kirjutab). Oskus tagasilöökidega toime tulla on päris oluline. Kogu elu ja alati ei saa keegi veatuid sooritusi ja täiuslikke vastuseid anda ja perfektsionismiihalus hakkab lõpuks psüühikale.
Kool annab ka selle kogemuse, et inimesed on erinevad ja kõik ei ole motiveeritud või hakkajad ja aktiivsed. Sedagi tuleb õppida.
Kas rühmas on iga kord erinevad või alati samad liikmed?
Mina küll ei loe teemaalgataja jutust välja et tema laps on kõrk. Et väike tüdruk on auahne ja tahab kõiki asju hästi teha, no mis seal siis halba on, minu arust täiesti normaalne ja hea laps ja kui ema ütleb et lapsel kõik siiani viied, siis mina ütleks et igati tubli tüdruk. Arvan, et õpetaja peaks ise seal klassis natuke rohkem tegema, aga mitte lükkama klassi ühtseks kujundamist väikese tüdruku kaela. Kui teemaalgataja kirjeldab teist last kui natuke kiusliku, lööb teisi jalaga, siis mis see on kui kiuslik laps ja selle tüdruku probleemidega peaks tegelema ikka kooli psühholoogid, õpetaja ja eelkõige tüdruku vanemad, aga mitte teemaalgataja 2 klassi laps ja tema käitumishinnet alandada on selle jutu põhjal ikka õpetajal väga ebaõiglane ja alatu.
Õpetajana arvan ma, et klassi õpetajal on üllad eesmärgid klassi sõbralikuks kasvatada. Samas ei saa nõuda 2. klassi õpilaselt õpetaja töö tegemist.
Olen alati pahandanud seepeale, kui õpetajad panevad nö korralikud tüdrukud \”pahade poistega\” ühte pinki istuma, koos tööd tegema – kasvatuslikel eesmärkidel. Keegi ei küsi siis, mida tunneb see tüdruk, kui vastikuks selle lapse koolipäev võib muutuda.
Muide, mõned lapsed ei soovigi rühmatööd (paaristööd) teha ning neid tuleb iga aastaga juurde. Minu jaoks on see keeleõpetajana tõsine probleem.
Kui väidetavate liidriomadustega laps ei saa hakkama grupi juhtimisega (või saab hakkama ainult enda poolt valitud grupiga), siis tal tegelikult ei ole liidriomadusi. on ainult võimujanu.
Õpetaja ilmselt soovib laste isikuomadusi parimal moel kanaliseerida ja kujundada. Ei maksa pahane olla, vaid toetada.
Selliste laste probleem on ka, et nad ei oska olla meeskonnaliige, vaid ainult liider. Vaadake Rakett69-t, sealt lendasid esimestena välja need, kes ei osanud teha meeskonnatööd, ehkki olid tarkpead.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui väidetavate liidriomadustega laps ei saa hakkama grupi juhtimisega (või saab hakkama ainult enda poolt valitud grupiga), siis tal tegelikult ei ole liidriomadusi. on ainult võimujanu.
Õpetaja ilmselt soovib laste isikuomadusi parimal moel kanaliseerida ja kujundada. Ei maksa pahane olla, vaid toetada.
Selliste laste probleem on ka, et nad ei oska olla meeskonnaliige, vaid ainult liider. Vaadake Rakett69-t, sealt lendasid esimestena välja need, kes ei osanud teha meeskonnatööd, ehkki olid tarkpead.[/tsitaat]
Tegemist on teise klassi lapsega, mitte gümnaasiumiõpilastega! Mina arvan, et õpetaja ootab lapselt üle jõu käivat tegutsemist.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Tegemist on teise klassi lapsega, mitte gümnaasiumiõpilastega! Mina arvan, et õpetaja ootab lapselt üle jõu käivat tegutsemist.[/tsitaat]
mina küll ei leia. meeskonnatöö õppimine on jõukohane juba lasteaialastele, kes grupiti mängima pannakse.
Lapsel ei ole liidriomadusi vaid palju isekaid mõtteid ja liialt palju perfektsionisti. Raske iseloom ja pidevalt parim olla tekitab kiirelt konflikte. See probleem, mida praegu rääkisid, on alles väike algus. Kui ta aru ei saa, et kõrkuse ja ülbusega ei juhita inimesi, siis ootavad teda ees suured probleemid.
Kui ta on sul nutikas, siis ta peaks aru saama sellest, et tark inimene teeb esmalt kindlaks grupi meeleolu, iga grupi liikme nõrga ja tugeva külje ning annab igaühele vastava ülesande.
Üsna palju on seda teise klassi lapselt oodata (õpetajal on ebarealistlik seisukoht laste küpsusastmest) kuid kui koolist juba selline ülesanne anti, siis tuleb proovida selle ülesandega toime tulla.
Kui läbi kukutakse, siis tuleb veel proovida mõned korrad ja kui siis arengut ei ole, siis ei ole su lapsel liidriomadusi ja peab leppima sellega.
Lapsevanemana soovitan teemaalgatajal endal ja lapsel kõrgeid ootusi vähendada ja viia kurssi reaalse eluga. Reaalne elu on see, et tark lapsevanem tunneb ära lapse nõrgad küljed kuid arendab häid külgi. Nõrkadele tuleb tähelepanu pöörata kuid mitte neid üritada pidevalt arendada, kuid arendamismaterjali ei ole.
Ettevõtte juhina kirjutan, et need inimesed meeskonnatööd ei oska, enamus firmadesse ei sobi. Isegi indviduaalalad nõuavad osalist meeskonnatööd ja inimene kes ei oska teistega koos töötada, ei taheta tööle võtta. Laste kasvatamisel tuleb tähelepanu pöörata märgatavalt rohkem isikuomadustele kui \”viitele\”, sest inimese toimetulek eluga ja õnnetunne sõltub palju rohkem tema suhtumisest ja suhtlemisest kui täiuslikust tunnistusest.
Seda grupitöö oskust hakatakse praegu tõesti varakult õpetama ja tundides praktiseerima. Ja ma aravn et see on väga vajalik, sest nagu siin keegi kirjutas, siis on järjest rohkem lapsi kes seda teha ei taha ja ei oska. Ilmselt tuleneb see sellest, et järjest rohkem vanemaid kasvatavad oma lapsi põhimõttel et laps saab mis tahab ja kui ei taha midagi siis ei pea. Lapsed on üldiselt isekad ja ei taha eriti teistega arvestada ning lapsevanemad õigustavad neid ka igas asjas. Seega pean väga vajalikuks grupitöö tegemisi koolis. Seda tuleb ainult juurde, seega pead siiski kodus oma lapsele selles vallas ka ise selgitustööd tegema kui tal sellega probleeme on. Ma näen oma töös juhte, kellel on meeletult palju tööd, samas alluvad logelevad. Järelikult on kehva juht. Sinu laps samuti tahab liider olla, aga ei oska seda töö mõttes. Ja kui teised grupis ei taha kaasa teha, siis on sinu tüdruku asi sellest õpetajat informeerida ning õpetaja kohus neid teisi lapsi omakorda õpetada meeskonnatöös käituma, mitte sinu laps ei peaks kõike ära tegema.
Mis puudutab klassi ühtsust ja õpetaja juttu, et sinu laps peaks võtma kampa ka ebameeldiva tüdruku, siis ma mõistan küll õpetaja soove ja püüdlusi, aga ma ei usu et sellest abi on. Ei saa olla sõber inimesega, kes on ebameeldiv. Minu lapsega oli sama teema. Kuna ta oli kooli minnes sotsiaalne, tark ja julge, siis kujunes temast algklassides liider. Õpetaja palus tal samuti kampa võtta tüdrukut, kes oli natuke närviline ja konfliktne, nuttis iga asja peale. Tulemus on see, et keegi seda tüdrukut küll ei kiusa, aga endiselt kampa ka ei võeta. Lapsed on juba 6.klassis. Ma arvan et sellel tüdrukul ei ole mitte midagi iseenesest viga, aga lihtsalt esimeses klassis sai sildi külge ja enam sellest lahti ei saa.
Lisaks hoiatan veel miks pead oma last õpetama negatiivsega toime tulema. Kui su tüdruk on praegu tore ja sõbralik ning klassikaaslaste seas hinnatud ning liider, siis seda liidrirolli hakkavad tahtma varsti ka teised. Tüdrukud on väga õelad mingis vanuses ja juba varsti võib leiduda, et tekib mingi teine, kes selle rolli koos teiste abiga üle võtab. Ja vot see oli minu lapsel üks raskeim moment koolielus, ta lihtsalt oli nii tubli ja edukas, tegeles huvitavate hobidega, suhtles huvitavate inimestega, sai hästi läbi poistega ja siis kadedusest paar tüdrukut hakkasid vaikselt ignoreerima ning kõiki olulisemaid sõpru enda poole meelitama. Mingit konflikti ega tüli polnud.
Seega soovitan õpetada last olema ehk vähem domineeriv ja tolerantne teiste suhtes ning kindlasti oskust raskemate juhtumitega hakkama saamisel. Raskeks alles läheb, 2 klass on alles algus.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Olgu nii. Aga miks seda kõrki tarkpead juba kaks aastat järjest klassi kõige sõbralikumaks tüdrukuks valitud on… \”Kõrk\” on kindlasti väga vale sõna minu lapse kohta. Ta võib üle kuumeneda ja olla liiga uljas ja ülemeelik, aga seesmiselt pole kindlasti tegu paha lapsega.[/tsitaat]
Ja sul on siis põhjust olla veelgi kõrgim?
Minu lapse koolis valiti ühes klassis kõige sõbralikumaks poiss kes kiusas ja lõi teisi pidevalt. Ta sai oma klassis 5 häält ja võitis, sest need viis häält tulid seetõttu, et see ülejäänud viis tegeles samaga – kiusamise ja löömisega. Koolis otsustati peale seda jätta valimata \”kõige sõbralikum\” ja pandi see teema alatiseks ära vaid tegeletakse sisuliste probleemidega mitte tiitlite jagamisega.
Seetõttu arvan, et su jutt ei ole päris must-valge nagu sa üritad siin näidata, et sinu laps on hea ja teised pahad.
Meeskonnatöö õppimine on eluks väga vajalik oskus.
Laps õpib toime tulema ja töötama erinevate inimestega. Ka täiskasvanuna teeme ju meeskonnatööd ja alati on grupis keegi, kes tahab liider olla, ainult esineda, kelle jaoks eksisteerib ainult tema arvamus ja vale arvamus. Siis keegi, kes on väga vaikne ja vabatahtlikult suud lahti ei tee. Kui talle ülesanded kätte anda, siis oma töö teeb korralikult ära. Samas nende vaiksete peades on sageli palju häid ideid, kui neid vaid julgustada rääkima.
Kui kellegi arvamus tehakse korduvalt maha, siis see inimene on edaspidi vait.
Seega algab kõik suhtlemis- ja kuulamisoskusest.
Kirjutasid, et sinu laps tahaks ise valida, kellega ta koostööd teeb, vähemvõimekaid gruppi võtta ei taha jne.
Ka tööl ei saa me ise valida, kellega me tahame tööd teha ja kellega mitte.
Tuleb õppida toime tulema erinevate inimestega.
Seda, mida õpetaja lapsele ütles, ei pea ma kohe kindlasti õigeks. Õpetaja eesmärgid on üllad, aga ei saa panna väikest last teiste eest vastutama.
Seda pean jällegi õigeks, kui kõik lapsed mängu võetakse, mina oma lastel teisi ignoreerida ei luba. Need käitumishäiretega lapsed on niigi hädas ja kui neid ignoreerida, siis häired süvenevad.
Koolis peaks ju psühholoog ka olemas olema, need lapsed tuleks sinna suunata, koos vanematega ja õpetaja peaks rääkima kogu klassiga kiusamisest, ignoreerimisest jne. Õpetaja saab klassi heaks väga palju ära teha, kui vaid tahab.
mina näen siin osade kägude vastustest,et ühele klassis populaarsele ja targale tüdrukule proovitakse lükata vastutust ja \”süüd\” selles,et käo oma laps ei ole klassis populaarne. nüüd kurvad käod elavad ennast siin välja ja proovivad näidata, et teemaalgataja laps on kõrk ja teistega mittearvestav ning käo tagasihoidlik ja väiksemate võimetega laps saaks käo unistustes ise liidriks, kui teemaalgataja laps saaks \”troonilt\” tõugatud.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Tegemist on teise klassi lapsega, mitte gümnaasiumiõpilastega! Mina arvan, et õpetaja ootab lapselt üle jõu käivat tegutsemist.[/tsitaat]
miks sa arvad, et 2.klassi jaoks on teistega koostöö tegemine üle jõu käiv tegevus? lapsed mängivad ju isegi lasteaias juba mitmekesi koos.
nt ma viin läbi üht algklasside huviringi ühes koolis. vahel kasutame oma ringis suht kalleid seadmeid, mida kogu kooli peale polegi nii palju, et kõigile jätkuks.
ei ole võimalik teha 20 õpilasega tundi 10 digitaalse mikroskoobiga, kui igaüks neist arvab, et just tema peab saama üksi töötada ja ülejäänud jäägu või ilma, aga koostööd ei tee.
mul on olnud paar korda paar sellist tüdrukut tunnis, kes arvavad, et \”X ja Y-ga ma koos ei tee\”, aga sel juhul olen ma resoluutne olnud ja öelnud, et seni kuni koolil pole võimalik igale lapsele eraldi mikroskoopi osta, on tal valida, kas teha klassikaaslasega koostööd või… koju minna, sest ringitund on vabatahtlik ja selline pirtsutamine segab teisi.
Põhimõtteliselt olen nõus paljude arvamustega, et meeskonnatööoskus on vajalik. Ja samas arvan, et peab olema julgust ka endal vastutust võtta ja otsuseid teha. Andke andeks, aga viimasel ajal kohtab järjest enam kenasid ja haritud noori inimesi, kes ei suuda vastu võtta otsuseid ja vastutada nende eest, kes osavalt leiavad, kuidas vajalik tööülesanne on kindlasti kellegi teise teha ja kulutavad kogu auru ja energia ning pool tööpäeva selle kellegi leidmisele ja põhjendamisele, miks just tema ei pea ja teine peab midagi tegema, selle asemel, et võtta tund ning teha töö ära.
Mina olen ka pigem iseseisev töötaja, kuid võtan ka vastutuse tehtu eest. Samas, kui vaja, teen rõõmuga meeskonnatööd. Me ei tohi unustada, et inimestel on erinevad võimed ning on vägagi ebaaus, kui laps/täiskasvanu peab häbi tundma meeskonnaliikme vähese suutlikkuse/huvi vm tõttu kehva tulemuse üle või kui nö loodrid saavad ebaausalt selle nn head tulemust ihkava meeskonnaliikme pingutuste viljad enda omadeks kirjutada.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]mina näen siin osade kägude vastustest,et ühele klassis populaarsele ja targale tüdrukule proovitakse lükata vastutust ja \”süüd\” selles,et käo oma laps ei ole klassis populaarne. nüüd kurvad käod elavad ennast siin välja ja proovivad näidata, et teemaalgataja laps on kõrk ja teistega mittearvestav ning käo tagasihoidlik ja väiksemate võimetega laps saaks käo unistustes ise liidriks, kui teemaalgataja laps saaks \”troonilt\” tõugatud.[/tsitaat]
Ei maksa üldistada. Mul on kaks last, üks on liider, teine ei ole. Eelistaksin siiski, et mu ükski lastest ei oleks liider, sest liider olemine on kõike muud kui lihtne. Ettevõtte juhina tean seda iga päev. Kuid kui laps on juba selliste omadustega sündinud, siis tuleks teda aidata ja suunata sellel keerulisel teel.
Liidriks osaliselt sünnitakse ja kõige tähtsam juhi omadus on empaatiavõime ja iga grupi liikmega arvestamine.
Kõrkuse ja ülbusega ei jõua kuhugi ja kui juba lapsena konfliktid või erimeelsused tekivad, siis peab lapsevanem selgitama, et iga konflikti puhul tuleb peeglisse vaadata ja mõelda mida saaks teisiti. Konfliktiks on kahte poolt vaja.
Mina õpetan oma liidrilapsele tarkust olukordi ja grupi erinevaid osasid ära tundma ja vastavalt tegutsema. Seda saab õpetada maast madalast. Liider ei ole lärmakas ja esile trügija, tegelik liider on rahulik, räägib siis kui on põhjust mitte ei targuta ja õpeta pidevalt teisi.
Lapsega, kellel on liidriomadused, tuleb tihti rohkem vaeva näha selgitamistega kui mitteliidrile. Need lapsed, kel neid omadusi ei ole, on arusaamine reeglitest ja grupitööst kergem, sest nad ei taha juhtida vaid antud ülessannet ära teha.
Sellegipoolest ei pääse ühegi lapse puhul mööda sellest, et eputamine, targutamine ja ülbitsemine ei kuulu väärika inimese juurde ja kui keegi teistega ei arvesta ja neid ei austa, saab ise sama tagasi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Kirjutasid, et sinu laps tahaks ise valida, kellega ta koostööd teeb, vähemvõimekaid gruppi võtta ei taha jne.
Ka tööl ei saa me ise valida, kellega me tahame tööd teha ja kellega mitte.
Tuleb õppida toime tulema erinevate inimestega.
[/tsitaat]
Antud juhul ei saa võrrelda täiskasvanuid ja lapsi. Kooli on lapsed siiski enamasti sattunud juhuslikult, sest nad lihtsalt elavad seal läheduses. Tööle just nimelt valitakse inimise, kui on oluline meeskonnatöö, siis on ka tavaline, et meeskonnaliikmed võtavad osa potentsiaalse uue töökaaslase intervjueerimisest.
Eeldada, et teise klassi laps peab oskama motiveerida ülesandest mittehuvitatuid klassikaaslasi on minu arvates siiski liig. Milline mõjutusvahend tal on peale halva hinde saamise? Ja sugugi mitte kõiki lapsi ei häiri kehvem hinne. Mina leian, et antud juhul käitub õpetaja ebaproffesioonaalselt ja üritab lapse peale liiga suure vastutuse lükata. Kui õpetaja ei suuda kõiki lapsi ülesande täitmiseks motiveerida, siis kuidas peaks seda üks laps suutma?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui väidetavate liidriomadustega laps ei saa hakkama grupi juhtimisega (või saab hakkama ainult enda poolt valitud grupiga), siis tal tegelikult ei ole liidriomadusi. on ainult võimujanu.
Õpetaja ilmselt soovib laste isikuomadusi parimal moel kanaliseerida ja kujundada. Ei maksa pahane olla, vaid toetada.
Selliste laste probleem on ka, et nad ei oska olla meeskonnaliige, vaid ainult liider. Vaadake Rakett69-t, sealt lendasid esimestena välja need, kes ei osanud teha meeskonnatööd, ehkki olid tarkpead.[/tsitaat]
Halloo. Tegemist on 2 klassi lapsega!Ragett 69 gümnasistid ja tudengid.
ühest ajast ei saa ma aru, miks alandatakse just teemaalgatajal käitumishinnet põhjusel, et tema grupp ei saa hakkama. ega siis eraldi ei hinnata grupijuhi tööd ja grupi tööd – ebaõiglane on see igati. kui ei saa grupi juhtmisega hakkama – siis teeb õpetaja ümberkorraldused ja uued grupid, mitte ei lähe lapse käitumishinde kallale.
Ma räägiks õpetajaga, et laps ei saa grupiga hakkama ja paluda panna teise gruppi. See et on liider jms, ei oma tähendust.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Halloo. Tegemist on 2 klassi lapsega!Ragett 69 gümnasistid ja tudengid.[/tsitaat]
ka need gümnasistid on kunagi olnud 2. klassi õpilased. mitmendas klassis sinu meelest peaks hakkama meeskonnatööd õpetama?
ja kui tegu on keskmisest andekama lapsega, siis on loogiline, et ka talle esitatavad nõudmised on keskmisest veidi kõrgemad. individuaalne lähenemine lapsele 😉
\”Kui kokku on pandud nt elavaloomulised poisid, mõni hästi vaikne tüdruk, kes esineda ei soovi, ja lisaks ka minu laps, siis ei tule grupitööst midagi välja. \”
sellest ei saagi ju midagi välja tulla. grupitöös on vaja kõigi panuseid. kui elavaloomulised poisid on ikka elavaloomulised ja asja tõsiselt grupis ei võta ja vaikne tüdruk on ka vaikne, siis on kogu vastutus alateadlikult sinu lapsel, kes peab grupi tööle panema.
aga grupitöö on kõigi panus, mitte ühe vastutus grupi eest.
grupitöö edeneks palju paremini, kui laps oleks koos oma sarnastega. mitte ei peaks võtma omaks veel psühholoogi rolli grüps, et elavaid taltsutada ja innustada ja selle vaikse lapse mõtteid rääkima saada.
9.34 kägule: meil on ka meeskonnatöö tööl. töö on graafiku alusel ja me oleme sel päeval meeskond graafiku alusel. on raske, kui meie selle päeva meeskonda satub mõni laisemat sorti töötaja. siis muudkui suuna, ütle. aga eesmärgiks on et töö saaks tehtud, mitte me ei õpi sel päeval grupitöö tegemist ja grupi toimimist.
kui on grupitöö mingile tulemusele, siis on viletsa meeskonnaga halb.
kui on grupitöö lihtsalt grupitööna ja tulemus pole oluline, siis saab grupitööd õppida pingevabalt.
see on nagu koduski. minu grupp koosneb minust, mehest ja lastest, kui hakkame koristama. sel juhul peavad kõik tahtma panustada. jube tüütu on ka emana valvata, et kõik end liigutaksid.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
ka need gümnasistid on kunagi olnud 2. klassi õpilased. mitmendas klassis sinu meelest peaks hakkama meeskonnatööd õpetama?
ja kui tegu on keskmisest andekama lapsega, siis on loogiline, et ka talle esitatavad nõudmised on keskmisest veidi kõrgemad. individuaalne lähenemine lapsele ;)[/tsitaat]
Võid ju hakata õpetama oma lapsele grupitöö kogemust alates sünnist ja kui ei saa aru siis karistad. Kas see on normaalne? Minu arust ei ole. 2 klassi laps on ise alles täiesti laps ja eriti tüdrukute puhul on täiesti normaalne et laps püüab teha kõiki hästi ja väga hästi, õpetajatelt kiita saamine on lausa iseenesest mõistetav ja laps alati püüab selleni, ka minu tütar on selline, ta kohe ütlebki, et ma pean tegema kõiki asju hästi, siis saan kiita, mu laps on alles eelkoolis. Ei pea tõesti normaalseks ega ka mõeldavakset ta peaks hakkama ohjama käitumishäiretega lapsi ja vastutama nende eest, olgu see ikkagi nende vanemate töö ja õpetajate töö. Sellise vanuses tulebki panna grupitööd tegema ühesugused lapsed ja nende nõrgematega tegeleb ikkagi õpetaja. Ragett 69 pardal on ju ka noored ikkagi ühesugused nn tarkpead, läbinud katsed, esimene saade ju on täiesti individuaalne selektsioon, kes üldse pääseb rageti pardale. Ei pea ka mõeldavaks, et gümnasist või ka tugeng hakkab kantseldama käitumishäiretega inimest või inimest kes pole ise üldsegi antud tegevusest huvitatudki, puuduvad igasugused teadmised ja pole õpihimuline. Antud grupitöös on ikka grupi juhi ülesandeks teha grupiga koostööd ja jagada ülesannet ja infot, aga mitte teha ülesanne antud teemaalgataja tütre puhul näidend ära üksinda või suruda ainult omi mõtteid teistele peale. See on selle grupitöö õppimise mõte ja selleks nagu aru sain teemaalgataja jutust on tema tütar valmis koostööks.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
