Teema: Kas teie lapsed peavad kooli kõrvalt või suvel palgatööd tegema?

ei pea, aga natuke teevad, sest tahavad ka ise omale raha teenida
täisealine võib elatist nõuda vaid siis, kui ta õpib samal ajal. täiesti loogiline, sest gõmnaasiumi või päevase õppega ülikooli kõrvalt end täies mahus ülal pidada on üliraske ning sel ajal peaks keskenduma õppimisele. minu meelest elementaarne lapsi seni, kuni nad õpivad, ülal pidada

Ei pea, keegi ei sunni.
Ometi on ajast aega kõik meie pere lapsed u 14-15a alates pikemalt või lühemalt suviti töötanud, ise töökoha otsinud jne. Oma teenitud raha on hea ahvatlus.

Mis ei tähenda loomulikult, et ülal ei peaks neid ikka meie st ema ja isa. Vajadusel ka üle 21aastasena ja ilma kohtusse pöördumata.

Mis puutub teenimist(palgatööd) 7aastasena, siis see on küll keelatud, töölepingut saab erandjuhul sõlmida 13 aastase ja vanema alaealisega ja seal on 13-14a üsna kitsas valik(
1) põllumajandustööd;
2) kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd;
3) toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd;
4) muud tööd, mis vastavad käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud nõuetele), alates 15a laiem valik.

Noorematel on olnud töö=filmi- v teatriroll, modellitöö jms st kindlast mitte palgatöö töölepinguga. Kuni 12-aastane laps (13-aastaseks saamiseni) võib teha ainult väga kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamivaldkonnas. Eelkõige on see mõeldud etenduses osalemiseks, kergete käsitööesemete valmistamiseks, spordivõistlustel abistamiseks või modellina reklaamis osalemiseks, kuid sobib ka flaierite jagamine.

NB!
igal alaealisel nõutav ema/isa st lapsevanema v muu seadusliku esindaja nõusolek!
Alla 15a ka tööinspektori nõusolek!

Me ka ei pidanud aga tahtsin ise minna. Esimene töökoht oli 15aastadena hotelli toatüdrukuna. Käisin seal samas ka järgmised 3 suve kuniks kooli lõpetasin. Isegi talvisel vaheajal üks aasta kutsuti nädalaks.
Minu oma laps on veel lasteaia ealine aga kui ta teismeikka jõuab, siid ma ei sunni teda aga kui ise soovib, võib muidugi minna.

Seaduse järgi ei pea, aga jah, peaksid küll. Kuidas siis muidu tekib tööharjumus, arusaam sellest, kuidas raha tuleb? Kas teismeline peab kuude kaupa lösutama ja vanemad samal ajal tema jaoks rügama? Mina tegin tööd alates 12a ja mu lapsed teevad ka, kõik on seda ise soovinud ja ise ka töökoha leidnud. Loomulikult toidan ja katan ma lapsi, aga näiteks veel vingema telefoni või viiend apaari moes olevaid tosse ostavad küll oma raha eest.

Ei pea. Aga mingit lisaraha suvisteks tegevusteks eraldi ei saa, st tavaline taskuraha. Jutt siis alla 18aastastest õpilastest. Kui tahavad rohkem raha, siis peavad ise teenima. Kui gümnaasiumi lõpetavad, siis eeldan küll, et leiavad ka suveks tööd, Ise käisin samuti. Puhkuste ajal on selliseid lühiajalisi tööotse leida küll, ei peagi olema terve suvi kestev 3 kuud töö.

Jah, peab küll alates täisealiseks saamisest kui soovib midagi enamat kui, et toit oleks laual ja elementaarsed riided seljas. Nii ta teenibki endale igakuiselt lisaraha, millega siis ostab riided selga ja tehnikavidinad.
Sobiva töö otsisin talle ise, mida ta teeb päevas 20 min kuni tund ning mis koolitööd ei sega, kuid samas tekib tööharjumus ning oskus oma aega mitme erineva kohustuse vahel jagada.
Mõne aasta pärast peab ju iseseisva elu peale minema ja kõigega ise hakkama saama. Las harjutab.

Oleneb lapsest.

Tütar 15 ja ei pea veel palgatööd tegema minu meelest. Tegelikult ta poleks saanudki suvel seda teha, kuna pidi (alates jaanipäevast selle nädala lõpuni) kolmel päeval nädalas hoidma oma 5-aastaseid vendi (mitte küll päris niisama, st et taskuraha saab tavapärasest rohkem).

Kui ma olin 18 saamas, teatasid mulle vanemad, et sel suvel töötan pereettevõttes. Et on vaja puhkuste ajaks asendajat. Nii läksingi tööle, ametlikult, palka maksti ka ja see kõik jäi mulle taskurahaks muidugi. Töötasin kuu aega täiskoormusega ja veel paar nädalat osalise koormusega. Järgmistel suvedel töötasin samuti ja kui esimesed paar tööpäeva olid sellised imelikud (ikkagi elus esimest korda tööl ja ega kliendid teadnud, et olen omanike laps), siis ülejäänud tööaeg seal meeldis. Palgaläbirääkimised olid naljakad: vedelesin kodus ema kabinetis diivanil, jalad sirgelt seinal ja pea diivani äärelt alla rippumas ning avaldasin arvamust, et mu palka võiks tõsta. Ema ütles, et no tõstame siis viis senti tunnist:)
21-aastaselt hankisin endale ülikooli kõrvalt juba erialase töö.

#2902733:

Eestis ongi nii, et laps palgatööd teha ei või, aga ajalehti ja jäätist tohib müüa kasvõi kogu päev, sest töölepingut pole

Mis loll jutt see on? Minu 17-aastane oli terve suve töölepinguga ametlikult tööl ja teenis väga hästi. Ise leidis endale kusagilt tööportaalist sobiva pakkumise, kandideeris konkursil ja sai tööle.

Ei, lapsed ei pea tööd tegema, kui nad ei taha, aga reeglina nad just ise tahavad, sest saavad aru, et oma teenitud raha eest võivad nad endale suvel oluliselt luksuslikumat elustiili lubada. Meie põhimõtteliselt ei anna raha e-vidinate viimaste mudelite, kosmeetika, ehete, restoranisöökide ja mööda Eestit ürituselt üritusele kappamise jaoks, kuigi rahapuudust meil ei ole – kui neid tahavad, teenivad selle raha ise.
Teemaalgatajale võiks lisada, et alates 18. eluaastast ei ole tegemist enam lapse, vaid täiskasvanuga, kelle vanematel puudub juurdepääs tema pangakontole.

#2898882:

Kuidas siis muidu tekib tööharjumus, arusaam sellest, kuidas raha tuleb?

Tõsiselt ei tea üks normintellektiga laps, kust raha tuleb? Varjate oma lapse eest oma sissetulekut ja ameteid?

Minu meelest on mõistlikum utsitada last oma haridusse panustama- käima nt. keelelaagris või välismaal keelekeskkonnas, tegelema oma hobidega, et areneda, TTÜ juures on mingid it- ja 3d printimise kursused jne. Mis kasu või arengu saab noor lihttööd tehes ja selle eest kopikaid vastu võttes? Või ongi plaan oma lapsest laotööline või jäätisemüüja kasvatada?
Tulevase eriala või huvidega seotud töö on loomulikult teine asi, kuid vaevalt lihttööd kellegi suur unistus on.

#2903145:

Tõsiselt ei tea üks normintellektiga laps, kust raha tuleb? Varjate oma lapse eest oma sissetulekut ja ameteid?

Teadmine on üks asi, isiklik kogemus hoopis teine.

Minu rikka sõbranna laps käis iga suvi tööl, oli tuttavate ettevõtjate juures suviti asendajaks, abitööliseks, on väga tubli ja asjalik laps – lõpetas magistri hiljuti ja sai väga hea töökoha.

Minu laps käis ka mõned suved tööl, samuti abitööliseks või siis mehe firmas tööl – paar nädalat suve jooksul. Mäletan, kui sai oma esimese palga, tuli töölt ja tõi perele kommi. Ikka kohe teist moodi toomine oli, mitte taskuraha eest ostetud.

Ka ise käisin koolivaheaja tööl alates 6ndast klassist, mitte just raha pärast, aga seltskonna mõttes – TPL, EÕM ja ka olin haiglas sanitar (tädi oli seal arst ja seetõttu sain sinna asendajaks).

Võivad teha tööd ja saavad seda teha ka minu juures, tasu eest loomulikult.
Minu esimene ametlik, suvine töökoht oli 16 aastasena Kolhooside vahelise laevaremondi tehase saekaatris staabeldajana, paariliseks oli Gennadi Podelski esimene naine oma pensioni eelsel tööl (tollal määrati pensioni suurus pensioni eelse aasta keskmise palga järgi). Tehas asus Linnahalli akvatooriumis ja isa töötas seal sadamakaptenina vahetustega. Tööl käisin jalgrattaga Maardust (15km ots).

Mina hakkasin vist 8. klassis suviti tööl käima, maasikaid korjamas ja kurke. Maasikakorjamist tasustati korjatud koguse järgi, kurgikorjamisel oli tunnitasu aga tööd tuli ikka korralikult teha. Nii saigi ülikoolini endale raha juurde teenitud. Vanemad andsid muidugi taskuraha ja ostsid riided ja toidu aga enda raha oli ikkagi lisaks. Ja kuna ülikooli ajal ma õppimise kõrvalt ei töötanud siis suvel teenitut kasutasin talvel elamiseks (vanemad andsid muidugi ka).
Ma ütleks, et 16-aastasel ei ole tegelikult raske ametlikult tööle saada. Paljud tehased nt võtavad noori liinitöölisteks, enne toimub koolitus ja siis tööle. Kuigi minu tööandja näiteks eelistab oma töötajate lapsi kuna ise kandideerinud noored kipuvad “ära kaduma”. Lihtsalt ette teatamata ei ilmuta tööle kui ilus ilm on või kui tahtmist pole. Ja sellised “töölised” rikuvad suuresti päriselt töötada tahtvate noorte mainet.
Kiirtoidukohad võtavad kohe kindlasti noori ka osalise koormusega tööle.