Teema: Kas teil liiga palju asju?

Ma arvan, et küsimus pole selles kas sul on asju palju või vähe aga kas sa neid asju ka kasutad ning kas nad on sulle vajalikud. Või sa näed neid asju reaalselt siis kui on vaja remonti teha või kappe koristada.

Iseenesest inimene vajabki väga vähe asju aga kui sa sellest mingit rõõmu ei tunne siis sellel pole ka mingit mõtet.

Asju tuleb ikka elu jooksul juurde. Inimesi on ka juurde tulnud.  Hakkame just majale juurdeehitust tegema 🙂

#3570912:

Mulle meeldivad riided, jalanõud, ehted, kosmeetika, parfümeeria, kotid, sallid jne. Ma olen naine. Aga köögi ASJAD mind ei tõmba. Pole kunagi see köögihaldjas olnud, mul on töö- ja hobiga seoses muud prioriteedid juba viimased 20 aastat olnud. Loomulikult on mul potte-panne-serviise-nuge-kahvleid-pokaale-kausse-vaase jne, aga tihti seisavad need kasutuseta, kuna sööme väljas või külas. On päevi, kus kööki asjagi pole (peale hommikuse kohvitegemise).

Seega on mul asju parajalt vähe ja juurde kohe kindlasti midagi ei taha (pole selle peale tulnudki).

🙂 Novot, ongi erinevat tüüpi  naisi. Mulle meeldib kokata, nokitseda, uusi asju välja mõelda. Gurmaanlus on mu nõrkus. Samas ei hooli ma üldse sallidest, kottidest, riietest ja ma ei pane seda ka teise juures tähele. Mulle peavad töökaaslased ekstra ütlema, et ma käisin juuksuris või mul on uued prillid, kas panid tähele , ja siis vaatan. Olen ka naine.

Parfüümid meeldivad!

Köögikappidesse on kalduvus koguneda igasugustel suvalistel purgikestel-karbikestel-alustel jne. Tegin umbes aasta tagasi põhjaliku puhastuse ja alles jätsin vaid asjasd, mida ma kasutan. No ikka kõvasti tuli seda “äkki kuskil hea kasutada” kraami. Nüüd on väga mugav – igal asjal on oma koht ja ruumi on parasjagu. Köök püsib paremini korras. Järgmiseks on vaja veel välja vahetada (NB! mitte juures osta :D) mõned potid-vormid, mis on lihtsalt oma aja ära elanud.

Palun, ärge nüüd hakake üles lugema ükshaaval, mitu hõbekahvlit on ja suvalisest materjalist kulpi jne … nagu siis hiljuti ühes riiete teemas juhtus.

Ma saan aru, et Perekoolil on klikke vaja, aga võiks siiski mõistuse piiresse jääda.

Mul on eelnevate sugupõlvede kokkuaetud kraami liiga palju… Tahaks vabaneda, et osta endale meeldivaid asju. Tahaks lagedamat tuba ja rohkem ruumi.

Selgelt on liiga palju asju. Tahaks, et suudaksin südame kõvemaks teha ja paljudest asjadest lihtsalt loobuda. Aga tihti lööb mingi sentimentaalsus pähe ja ei raatsi.

Jah, muidugi on mul liiga palju asju, kuigi viimased paar aastat olen püüdnud neid vähendada ja  midagi juurde ostan pika kaalumise peale. Ikka on palju. Kõike – riideid, jalatseid, köögiriistu, nõusid. Ma isegi ei tea, mida kõike mu kappides on.

Õnneks on mul nii piisavalt vähe ruumi, et pole võimalik midagi üleliigset osta. Tänu sellele jäävad ostmata asjad, millest on korra tunne, et kindlasti vaja. Siis aga hakkan mõtlema, et kuhu ma selle asja paneks ja jõuan välja sinnani, et tegelikult saab ka ilma hakkama.

Mul on asjadest vabanemisega üldse sante kogemusi. Koristasin köögikappe ja mees ütles, et mis need korvikesevormid seisavad, ta viib kuuri. Mõtlesin, et kui tihti ma neid tassikooke ikka teen, viis-kuus korda aastas, võib tõesti viia. Ja nüüd on need lootusetult kadunud, äkki mees viskas kuurikoristuse ajal minema. Nüüd ma pean käima välja raha ja muffinivormid ostma, pealegi võtsid kapis üksteise sisse laotud vormid palju vähem ruumi. Pealegi sai küpsetusplaadile palju rohkem vorme panna kui sama pinna peal muffinivormis auke. Mehe eestvõttel viskasime ära väikese sõela (seda on pärast ärsviskamist juba kolm korda tarvis olnud, olen kuidagi suure sõelaga hakkama saanud) ja kirsikivieemaldaja (sain tänavu suvel üle mitme aasta päris palju kirsse ja pidin neid noaotsaga puhastama). Kunagi ammu, kui viskasime vana pliidi ära, läksid ka ahjuplaadid kaasa, sest eks uuel on ju ka kaasas. Ma ei teadnud, et uutel pliitidel pole ühest küljest ilma servata ahjuplaate kaasas.  Meil on küll üsna suur ahi, aga kõik sellised ühest otsast lahtised plaadid, mida olen kusagil müügil näinud, on liiga pikad ja ei sobi.

Minu suurim probleem on riided ja jalanõud. Neid on mul aegade jooksul palju kogunenud. Olen hea kombineerija ja enamikke asju kasutan. Või siis vahepeal aastaid ei kasuta, mood või maitse muutub ja kasutan jälle. Mul on käibel riideid, mis on üle 20-aasta vanad. Arvestades seda, et mõned asjad on taaskasutusest, siis ilmselt veel vanemad.

Unistan 3-meetrisest garderoobikapist, mis oleks ainult minu.

On palju asju küll – tõesti palju nt riideid, ja dussigeele. Sugulased imestavad et nii palju on.

Köögis veel kõige vähem, aga siiski mitte vähe.

Ütleks aga et mul on enamus asju kasutusel või varuks (nt šampoon mida kasutan ei ole eestis saadav ja saab kindlasti kasutuse)

Seega mind minu asjad ei häiri. Kui oleks palju asju, mida ma ei kasuta, siis oleks küll tunne et asjad takistavad elamist.

Kingi on mul ka palju. Mul on aga jalg, millele ma tavalises kingapoes lihtsalt midagi ei leia. Seega isegi minu kingad mind eriti ei häiri, sest peaks tõsiselt vaeva nägema, et jälle mingit kinga uuesti osta või asendada.

Ainukesed asjad, mis mind häirivad on riided, mis minu praeguste kehamõõtudega ei sobi. Ikka hoian alles, sest enamus nendest on väga hea kvaliteediga.

Mul ei ole palju asju, aga on väike maja. Mind häirivad asjad, mida läheb harva vaja, aga siiski läheb. Nt üks hästi suur pott, mida võtan kapist välja 1-2 x aastas. Suur kaanega salatikauss, milles viin korra aastas maale jaaniõhtuks salatit. Kaks kuue tassiga kohviserviisi, mida kasutame 3-4 x aastas suuremate pidude korral. Ühesõnaga on pooled asjad sellised, et kasutame 5-6 x aastas, kui külalised on. Häirivad ka kulunud mustriga ja veidi kriimud ning liiga väikesed taldrikud, mille ostsin 1991. aastal inflatsiooni ajal selleks, et raha eest midagi asjalikku saaks. Ostsin tookord vist 14 taldrikut. Nüüd on vist 6 alles, muster vaid aimatav ja paar kildu ka servast ära. Aga kasutatavad ju, ei raatsi lihtsalt ära ka visata. Taaskasutuses on hulga ilusamaid nõusid virnade viisi, ärge soovitage sinna viia.

#3570962:

Köögividinaid ja nõusid tekib aja jooksul juurde (nt pärandatakse, kingitakse või ostan, arvates, et läheb vaja). Vahetasin 5 aastat tagasi elukohta ja kolimise käigus viisin 8 kasti köögitarbeid (peamiselt nõud) Sõbralt Sõbrale kauplusesse. Endale jäi veel kaks kasti panipaika seisma (kööki ei hakanud paigutama, nagunii ei kasuta). Eelnevate aastate jooksul sain kolmelt lahkunud sugulaselt pärandusena nõukaaegseid köögitarbeid – sellest selline suur kogus. Osa asju tõi kolleeg töö juurde ja jagas laiali (ta tegi köögis remondi ja vahetas absoluutselt kõik asjad uute vastu (sh noad-kahvlid, sööginõud jms).

Ma pole eriline kokkaja (mul pole isegi köögikombaini, rääkimata muna- ja riisikeetjatest, leivamasinast, perkulaatorist ja veel sajast sellisest vidinast) – ei tunne puudust spetsiaalsetest köögiasjadest. Tupperware ka ei eruta (kunagi vanatädi pärandas terve kasti neid karbikesi ja kausikesi – kõik läksid hiljem Sõbrale).

Ja võtadki niimoodi kõik sodi vastu, mis aga keegi arvab heaks sulle anda? Ja siis kurdad, et asju liiga palju…