Teema: Kas teile lapsed teevad teile kingitusi?

Meie peres teevad algkoolis käivad lapsed küll vanematele ja üksteisele kingitusi. Algas see u kooli minnes või veidi varem. Jõulukingitustega on juba kindel rutiin. Nüüd kasutavad oma kogutud taskuraha ja teevad enne jõule eraldi poetiiru. Või hoiavad laatadel silmad lahti. Varem, kui nooremal lapsel veel regulaarset taskuraha polnud, andsime kindla summa ja ütlesime, et selle eest osta 4 kingitust, sai hakkama küll, sest oli poes käinud ja rahaga arvutanud. Kingitusi tuleb teha kokku 4, need on enamasti väiksed ja sümboolsed meelespidamised. Eraldi tegevus on pakkimine. Varun valmis erinevaid võimalusi- pabereid, kotte, karpe. Iga pereliige saab siis rahuliku aja oma kingituste pakkimiseks, teised lahkuvad toast. Kuuse all on palju väikseid pakikesi, mille avamine on põnev kõigile. Sünnipäevadeks leiavad lapsed ka mingi kingituse. Eks see alguses vajab vanema suunamist, aga mõne aja pärast muutub loomulikuks teguviisiks. Natuke oleneb ka lapse iseloomust. Meil on ka üks laps veidi lahkem ja n-ö kinkijam kui teine.

Kaardi joonistavad. Milleks kingitused? Eks lapsed teevad seda, milleks sina neid õpetanud oled. Mkna olen alati rääkinud, et kaardist piisab ja selle ka kingiks saan. Joonistavad lapsed hästi.

Kui lapsed enam kaarte ise ei joonista (ega meisterda), hakkavad tegema kingitusi. St. räägime ikka juba suurematest koolilastest. Jõuludeks laps omast taskurahast ostis kingitused, vanus 14-15a (samas teine laps sai just 14a, kuid tema taskuraha läheb ainult tema vajadusteks 😀

Tütred teevad ja poissi ei kaasa. Teismelistena hakkasid tegema.
Viimastel jõuludel ütlesin, et kaasaku ikka vend ka. Kingid ei ole kallid ja osaliselt on ka käsitöös tehtud.

Minu lapsed hakkasid vanematele ise ostetud  kingitusi tegema kui vanem laps oli põhikooli lõpus, esialgu oligi šokolaaditahvel ja sellised lihtsamad asjad.

Enne seda oli sünnipäevaks heal juhul kaart + lasteaias või algklassides meisterdatud emade- või isadepäevakingitused. Samas vanuses tegid ka vanavanematele või onudele-tädidele kingitusi kui midagi sobivat valmist meisterdatud-joonistatud oli.

Alati on teinud mulle kingitusi ja kaarte joonistanud, aga seekord ei teinud midagi sünnipäevaks. Kui siis küsisin, et miks siis kinki ei teinud, ütles, et sorri, läks meelest ära. Anna siis 5 eurot. Olin ausalt öeldes küll veidi solvunud.

plika käis esimeses klassis, kui ostis mulle maximast sünnipäevaks tassi, (soodus)hinna teatas ka 😀 tass on kasutuses ja iga kord kui ma seda näen, tuleb soe tunne peale. väikesest šokolaadist on küll ja veel ja seda olen saanud ka. jõuludeks lapsed kinke ei tee, selleks tarbeks on teadupärast jõuluvana…

Mina annan alati oma lapsele n-ö tellimuse, mida ma sünnipäevaks soovin. Sellel aastal kinkis ta mulle ühe ehte(ona taskuraha eest).
Ma tahan, et ta harjuks teistele kinke tegema.

#3958799:

Alati on teinud mulle kingitusi ja kaarte joonistanud, aga seekord ei teinud midagi sünnipäevaks. Kui siis küsisin, et miks siis kinki ei teinud, ütles, et sorri, läks meelest ära. Anna siis 5 eurot. Olin ausalt öeldes küll veidi solvunud.

Ära solvu, ilmselt on laps vahepeal õitsvasse teismeliseikka jõudnud ja tema jaoks on olulisem kõik muu peale koduste tähtpäevade.

#3961155:

Mina annan alati oma lapsele n-ö tellimuse, mida ma sünnipäevaks soovin. Sellel aastal kinkis ta mulle ühe ehte(ona taskuraha eest).

Ma tahan, et ta harjuks teistele kinke tegema.

Täiega imelik. See pole siis ju mingi vabatahtlik kingitus!

Beebist saadik õpetan. Kõikvõimalikel tähtpäevadel, minu, isa, vanavanemate sünnipäeval, isadepäeval, sõbrapäeval annan lapsele (ta praegu 3 aastane) mõne kingituse kätte ja ütlen, et ta üle annaks. Praegu laulab ta veel hea meelega sünnipäevalaulu ka korduvalt. Jõulude ajal teen iseendale ka kingituse. Sest ma ei soovi, et laps harjuks, arvaks, et ainult tema saab kingitusi ja mitte keegi teine ei saa. Või et jõulude ajal on normaalne, et tema saab 100 kingitust ja emmele jõuluvana ei too mitte ühtegi. Ei. Jõulude ajal hoolitsen selle eest, et lapsele tunduks, et  “jõuluvana” arvates on kõik väärt kingitusi ja noh, kui lapsed saavad natuke rohkem, siis praegu ta veel ei oska kingi arvudele mõeldagi, pööras tähelepanu ainult oma jõulukingitustele 🙂 2 aastasena kaasasin teda juba isadepäeva kaardi joonistamisse ma meisterdasin kaardi ja siis oli lapsel lasin “joonistada” kripseldada mõned kriipsud. Vanavanema sünnipäevaks suvel korjasime koos õuest lilli ja ütlesin lapsele, et ta viiks, annaks vanavanemale ja ütleks talle: “Palju õnne sünnipäevaks!”, mida 2,5a laps siis ka tegi. Igatahes kaasan last lapse oskuste piires tähtpäeva kommetesse. Ja kavatsen last õpetada tähtpäevadel pere jaoks õuest lilli korjama kingituseks – et väike laps ei peaks end kunagi halvasti tundma, et tal “pole raha” kingituse ostmiseks. Pere jaoks õpetan teda ise kaarti meisterdama, või tulevikus keeksi küpsetama, õuest lilli korjama. Et kinkimise põhimõte oleks harjumus ja ta saaks meeles pidada ka siis, kui lapsel oma raha veel ei ole. Külla minnes või mõnele sünnipäevale ostame muidugi lapsega koos lillepoest lilli ja poest kommi, niiet ta on mõlemat tüüpi asjadesse kaasatud. Alguses teen mina kogu töö ära ja annan talle väikese ülesande selle juures. Hiljem vastavalt kasvamisele ja oskustele lasen tal järjest suuremat osa kingituste ja kinkimise juures teha ja ise teen vähem ja nii see oskus tulebki. Praegu 3a lapse puhul pean ikka mina initsatiivi haarama muidugi, ei saa nõuda, seda mida pole õpetanud ja praegu toimub eeskuju näitel ja kaasav õpetamine 😀 Muidugi kui öelda talle nt, et täna on kellegi sünnipäev, siis ta võib ise sünnipäevalaulu laulma hakata. Ta alles sai selle selgeks ja harjutab nagunii päevast päevas, isegi siis kui kellegi sünnipäeva pole 😀

#3957578:

Meie peres teevad algkoolis käivad lapsed küll vanematele ja üksteisele kingitusi. Algas see u kooli minnes või veidi varem. Jõulukingitustega on juba kindel rutiin. Nüüd kasutavad oma kogutud taskuraha ja teevad enne jõule eraldi poetiiru. Või hoiavad laatadel silmad lahti. Varem, kui nooremal lapsel veel regulaarset taskuraha polnud, andsime kindla summa ja ütlesime, et selle eest osta 4 kingitust, sai hakkama küll, sest oli poes käinud ja rahaga arvutanud. Kingitusi tuleb teha kokku 4, need on enamasti väiksed ja sümboolsed meelespidamised. Eraldi tegevus on pakkimine. Varun valmis erinevaid võimalusi- pabereid, kotte, karpe. Iga pereliige saab siis rahuliku aja oma kingituste pakkimiseks, teised lahkuvad toast. Kuuse all on palju väikseid pakikesi, mille avamine on põnev kõigile. Sünnipäevadeks leiavad lapsed ka mingi kingituse. Eks see alguses vajab vanema suunamist, aga mõne aja pärast muutub loomulikuks teguviisiks. Natuke oleneb ka lapse iseloomust. Meil on ka üks laps veidi lahkem ja n-ö kinkijam kui teine.

See on väga armas ???? Siiski mõtlen nukralt, et mis hetkest inimesed enam kinke ei saa/ei tee, vaid ilmuvad need mõttelagedad ümbrikud ????

Iseseisvalt hakkasid kingitusi tegema pigem mittetähtpäevadeks.