Teema: Kas tööl peaks olema tore?

Töö peaks olema piisavalt tore, et selle sisu, seltskond ja igapäevane suhtlus oleks sulle meeldiv ja talutav. Kui sa küsima pead, siis vist jääb puudu.

Minu meelest võiks tööl tore olla küll, aga see kindlasti sõltub ka töö sisust ja ametikohast. Mõnel kohal võib seltskondlik suhtlus hoopis takistuseks olla, sest segab töö tegemist. See ei tähenda aga, et muidu kollektiiv tore ja toetav poleks.

Mina näiteks töötan koolis. Väga tore on. Jah, mõni inimene klatšib, mõni on kummaline, aga tööl on tõesti mõnus olla ja lähen igal hommikul hea meelega just  inimeste – nii õpilaste kui kolleegide pärast. Jah, on ka ebameeldivad lapsevanemad muidugi, aga kus selliseid pole. Varem töötasin eraettevõtluses ja no neid väljakutset pakkuvaid kliente oli ikka maailm täis. Tegelikult küll väike osa, aga no paraku silmapaistev. Ei pea tegelikult hinge võtma.

Tööl võiks olla lõbus ja tore. Muidu mina ei mängi (tööta).
St jõukohane, arusaadav ja tööks vajaliku informatsiooniga keskkond, kus on ka aega oma tööd teha. Vastastikune lugupidamine kolleegide vahel, kena kui ka huumorimeel klapib.

Mu eelmine töökoht kaupluses oli kõike muud. Pidev kellegi asendamine, milles ei olnud eelnavalt kokkugi lepitud ning stressis ja ülekoormatud inimesed lähevad arusaadavalt pahuraks.
Kohati ei saa lisatööd ära jätta: minu vastutus oli liha- ja letitoodete tellimine, haldamine ja kui transa tööle ei jõua, siis liha estakaadile vedelema jätta ei saa, vead siiski oma kaubad ära külma, hiljem aga taarat e lihakaste ka laiali ei jäta, komplekteerid kokku tagastuseks. Või piima tellija magas sisse (jälle), tellimused on kella peale – ei saa suurt poodi järgmiseks päevaks piimatoodeteta jätta, teed parima tellimuste osas. Lihameister on puhkusel, teine jääb haigeks, lett ei saa tühjaks jääda, nii et lõigud, vasardad, marineerid, maitsestad ja paned leti välja. Lõpuks oled väsinud, tige ja ainus soov on rahus oma tööd teha, sest see kipub kannatama, seda aga ei saa. Ei ole ju tore?

Lõuna-Eestit teenindav kõige suurem haigla – ei ole tore, on kõike muud kui tore.

Eelistan kui ei ole tore. Halb ei tohi olla, aga töökeskkond peaks olema igav ja rahulik ja vaikne, võimaldama tööle keskendumist. Kui on liiga tore, läheb fookus paigast. Võin sõpru leida töövälisel ajal, töö ajal tahan oma asja tehtud saada. Kui ei saa, peaksin õhtul tegema. On ka neid aegu olnud, tööl mingi jutuvada, rahulikult olla ei saa, inimesd hakkavad käima siis kohal ebatüüpilistel keaaaegadel – mõi tuleb kell 6 hommikul, teine nädalavahetusel.

*spetsiifiline täppistöö, vajab rahu ja vaikust

Avatud kontoris jube kui keegi seal oma huumorit ja toredust teeb

#4209189:

#4208932:

Kui tore ja lõbus peaks olema tööl? Kui palju te suhtlete tööl töökaaslastega?

Ei peaks olema ebameeldiv. Mõni asjalik vestlusejupp, mõni jagatav infokild, huvitav fakt kolleegi kohta – teretulnud. Targad inimesed teretulnud.

Aga mõnes töökohas, kus olen käinud, on üksteise kätekreemide nuusutamist, šopingutulemustest aruandmist, lõkerdamist, huilgamist, kiljumist (musuuuuuuuu, Kätukene, isssssssssand kui ilus PRUUUUUUN sa oled) ja trallitamist küll liiga palju.

See kiitev huilgamine on ikkagi kordades sõbralikum ja parem kui mornid torisevad näod ja üksteise norimine stiilis miks sa ei naerata kell 8 hommikul, mingi idioot oled stiilis vihkav suhtumine.

#4209216:

See kiitev huilgamine on ikkagi kordades sõbralikum ja parem kui mornid torisevad näod ja üksteise norimine stiilis miks sa ei naerata kell 8 hommikul, mingi idioot oled stiilis vihkav suhtumine.

Nende kahe asja vahepeale jääb tavaline rahulik külg külje kõrval töötegemine, ei?

#4209040:

tore, kui on normaalsed töökaaslased ja saab normaalselt suhelda…..suhtlen nendega ainult töö juures

Kas kolleegiga sõbrustada ei võigi? Õigemini – kas kolleegist ei võigi midagi rohkemat kui kolleeg välja tulla?
Minul on elu jooksul palju väga meeldivaid kolleege olnud, kellest mõnedega oleme nüüdseks ka head sõbrad.
Mina ei arva, et tõeline sõber saab ainult liivakastist v ülokoolipingist tekkida.

#4209178:

Avatud kontoris jube kui keegi seal oma huumorit ja toredust teeb

Tüüpiline eestlane – ainult oma urus kössitab, kõik vähegi aktiivsemad või jutukamad inimesed segavad. Sest töö on maailmas kõige olulisem!!
Olulisem headest suhetest ja mõnusast-vabast töökeskkonnast.

A no muidugi on Perekoolis kõik väga spetsiifilise eriala tippspetsialistid, need muidugi ei suhestu madalamal positsioonil kolleegidega. Pardon!

PS. Äkki tasuks jarjutada tähelepanu jagamist? Läheb elus ikka vaja.

Jah, tööl peaks tore olema. Töölaua taga lõputult vadistavad kolleegid ei ole tore nähtus, aga abivalmid ja lahked kolleegid on küll eluliselt olulised. Mingi nugadega üksteisel seljas “konkurentsikollektiiv” o küll koht, kust peale paari päeva proovimist lahkumisavaldusega ära lähen.

Ideaalseid kollektiive ei ole, kuid mulle meeldis 2000. aastate lõpupoolel töötada ühes rikkas firmas, kus kõigil olid head palgad, üksteist abistati jõudumööda ning ka isikliku elu muredele teati toimivaid lahendusi (kust leida head arsti, kuhu minna algklassilapsega reisile, palju raha kaasa võtta jne), nii firma ise kui ka kliendid tegid hästi palju kvaliteetseid üritusi – kokkuvõttes oligi tore, kuigi oli ka omajagu probleeme.

#4209336:

Tüüpiline eestlane – ainult oma urus kössitab, kõik vähegi aktiivsemad või jutukamad inimesed segavad. Sest töö on maailmas kõige olulisem!!
Olulisem headest suhetest ja mõnusast-vabast töökeskkonnast.

Olen ikka mitmes kohas elus töötanud. Eelmises kohas olid au sees head suhted ja et koos on fun. Ägedad ühisüritused, palju koosolemisi. Soositi rõõmsat ja lustlikku suhtlemislaadi. Muusikat lubati mängida tööruumides, puhkeruumis oli see lausa valgusega. Ühesõnaga, sellest, et meil on ägedad ja vahvad inimesed, oli palju kuulda ja näha. Palju pidutsemist, juhtkonna poolt kaetud laudu. Vist ei ole ühtki üldkoosolekut, kus iga osakonna juht ei rääkinuks, et jälle oli äge kuu oma supertublide töökaaslastega, oma sõpradega. Vau, kui tore meil koos on ja ainult nii sünnib parim tulemus 🙂

Pole elus varem ega hiljem töötanud kollektiivis, kus nii palju klatši ja seljataga rääkimist oleks. Vaheldumisi sotsmeedia postitustega, kus me taas kõik käest kinni võtsime, naeratasime ja õhku kargasime. Et siis minna grupi kaupa eraldi ja hakata puid alla panema, kuidas tema on nõme ja too on tobe, aga ikkagi on tööl nii äge. Tagasi vaadatagi õudne.

#4209342:

Aga mis see sinu asi on kui nendele inimestele nii sobib?

Aga kui oled pidanud seal tööl käima?

Minu meelest peab tööl olema tore. Aga tore inimeste jaoks on ilmselt väga erineva tähendusega. Minu jaoks ka ei oleks tore siis, kui käiks lakkamatt eraelust jutustamine. Aga tore tähendab seda,  kus oma tööd tehakse normaalselt ja hästi. Ning kollegid saavad hästi läbi, vahel kohtutakse kohvinurgas, vahel võibolla mõni tööväline jutt ka töölaua taga, mingil määral teatkase ka üksteise eraelust. Aga pidevat intensiivset eraelust rääkimist ma enam toredaks ei peals.

#4209342:

Huvitav, mis põhjusel peaks “teistes töökohtades” käima?

No ikka väga palju erinevaid põhjuseid võib olla. Nt on sinu töö pakkuda mingit tugiteenust, lähed erinevatesse kohtadesse kohale, kui seda tugiteenust vaja on (haldus, It-probleemide lahendamine, varustamine, kasvõi koristamine jne.)

Või töötad ettevõttes, mis pakub erinevatele ettevõtetetle mingeid projekte. Käid nende projektide koosolekutel, tutvustmaisel, IT-lahendust kliendi arvutisse installeerimas ja hiljem toetamas.

Või oled hoopis nt IT ettevõttes, mis oma tööajaid erinevatesse ettevõttetesse tööle annab (outsource). Ma ise töötan suure ettevõtte IT-s ja meil on pidevalt ka erinevate etevõttetet välispartneried mõneks ajaks meie juures tööl.

Ja loomulikult on mul oma suure ettevõtte sees vahel asja teistesse osakondadesse ning näen ka sealseid inimesi ja nende töökultuuri.

Jne-jne.

Tibidega ei oska nagu alati olla, aga onu Heinodega oskan küll hästi jutule saada. See on hiljem tulnud oskus kusjuures.

Kuna noorena olin suhtlemises väga tagasihoidlik, siis seetõttu olen alati olnud väga tänulik olnud neile ekstravertidele, kes tahavad ka vaiksematega jutlema tulla ja teevad seda nagu oleks juba ammune vana tuttav.