Teema: Kas uuel majal soojustagastusega ventilatsioon nüüd kohustuslik?

#3206854:

Meenub kusagilt netikommentaarist loetud lause, et “mis varem kulutasime kütmisele, kulutame nüüd ventileerimisele ja tulemuseks ongi nullenergia.”

Loll jutt.
Varem kütsime, ventileerisime loomulikul teel ja hallitasime.
Kui keegi teeb täna omale maja, kus puudub mingisugunegi ventilatsioon, siis see oleks umbes sama teema, kui osta auto, millel puudub igasugune õhu sissepuhe.

#3206934:

#3206854:

Meenub kusagilt netikommentaarist loetud lause, et “mis varem kulutasime kütmisele, kulutame nüüd ventileerimisele ja tulemuseks ongi nullenergia.”

Loll jutt.

Varem kütsime, ventileerisime loomulikul teel ja hallitasime.

Kui keegi teeb täna omale maja, kus puudub mingisugunegi ventilatsioon, siis see oleks umbes sama teema, kui osta auto, millel puudub igasugune õhu sissepuhe.

Vale puha. Sajandeid on ehitatud maju ilma sundventilatsioonita. Eestikeelne sõna ventileerimise jaoks on muide õhutamine. Korralikult ehitatud maja puhul on alati toiminud.

Maja koos kõigi lahendustega on üks tervik. Kõik komponendid peavad sobima teistega.
Kui ehitada tänapäevane energiasäästlik maja siis see on õhutihe. Ventilatsioon peab olema ja loogiline, et soojustagastusega on mõistlik valik. Soojustagastuse mõte on, et olenevalt seadmest kuskil 80% muidu niisama õhku haihtuvast energiast õnnestub säästa.
Kui on vana maja kus seinad/aknad hõredad ja tuult läbilaskvad(mõned nimetavad “hingamiseks”) siis tõesti pole tarvidust selle ventseadme järgi.
Pole aga mõtet ehitada maja korraliku soojustusega kui aknad hakkavad lahti olema.

Kontori halva näite pealt ei maksaks järeldusi teha.
Ilma soojustagastuseta ventilatsioonita ei saa normaalse sisekliimaga energiasäästlikku elamist.
Säästetud 4000€ maksad paljudes kordades tagasi tervise, remondi, küttekulude jm näol.

Jupike infot, saab ka aimu mis maksab akna kaudu tuulutamine.

Ventilatsiooni normatiivarvud. Vastavalt normidele on WC-st vajalik väljatõmme suurus 10 l/s , vannitoast 15 l/s ning köögist 20 l/s (kui pliita kohal kohtäratõmme). Samuti on eluruumides normeeritud 1 m² põrandapinnale antav välisõhu kogus, mis elutoas peaks olema vähemalt 0,5 l/s ning magamistoas 0,7 l/s. Arvestades ruumi kõrgusega 2,5 m oleks seega vajalik elutoas 0,7 kordne ja magamistoas 1 kordne õhuvahetus tunnis ! Küttebilansis arvesse võetud , normist väiksem nn. optimaalne ( 65%) õhuvahetus on põhjendatud hoonetes tarbitud soojusenergia analüüsist tulenevaga. Samuti lubab ventilatsiooni norm eelpooltoodust väiksemat õhuvahetust juhul kui ruumi ei kasutada sihtotstarbeliselt s.t. ruumidesse eralduv saasteainete ( s.h. niiskus, inimeste ja loomade ainevahetusest tingitud saastained) kogus on tunduvalt väiksemad arvutuslikust . Näiteks võib (soojussäästu seisukohalt – tuleks) väiksemat õhuvahetust kasutada juhul kui suures korteris viibib 0 – 2 inimest Köögi pidev normikohane (20 l/s) ventileerimine, selle mitte kasutamisel oleks otsene soojuse raiskamine , sest antud koguse välisõhu ülessoojendamiseks küttesüsteemi abil kulutatakse ~500W (välisõhu temperatuuril 0*C , -22*C on kulutus kahekordne).