Teema: Kas uurite oma lapse kojutoodud kaaslase tausta

Mina googeldasin kui tütrel esimene poiss sõber tekkis ja ega see mind väga ei röömustanud, mis ma leidsin. Kriminogeenset tausta ei leidnud, aga tundus selline tüüpiline oss olevat. Ja tundus, et ta maalis ka mu tütrele endast ilustatud pildi, umbes et sai välismaa tugevasse ülikooli sisse, aga mingil põhjusel sinna siiski õppima ei saanud asuda, mingit tööd ta nagu ei teinud, sõjaväes polnud käinud jms. Ma ei tea, kas nad olid lihtsalt liiga erinevad inimesed või sai tütar ise ka aru, et mees (ta oli tollal juba täiskasvanu, kool lõpetatud) pole päris see, kellena ennast näidata tahab, igatahes eriti pikalt see ei kestnud.
Tõenäoliselt googeldan järgmist peigmehekandidaati ka, kuigi tütar nüüd ise juba täiskasvanu.

#3223005:

Mina googeldasin kui tütrel esimene poiss sõber tekkis ja ega see mind väga ei röömustanud, mis ma leidsin. Kriminogeenset tausta ei leidnud, aga tundus selline tüüpiline oss olevat. Ja tundus, et ta maalis ka mu tütrele endast ilustatud pildi, umbes et sai välismaa tugevasse ülikooli sisse, aga mingil põhjusel sinna siiski õppima ei saanud asuda, mingit tööd ta nagu ei teinud, sõjaväes polnud käinud jms. Ma ei tea, kas nad olid lihtsalt liiga erinevad inimesed või sai tütar ise ka aru, et mees (ta oli tollal juba täiskasvanu, kool lõpetatud) pole päris see, kellena ennast näidata tahab, igatahes eriti pikalt see ei kestnud.

Tõenäoliselt googeldan järgmist peigmehekandidaati ka, kuigi tütar nüüd ise juba täiskasvanu.

Ja seda kõike said googlest teada? 😀

Guugeldada muidugi võib, aga suhtuda tuleb ka kriitiliselt. Nt kui guugeldada 30aastast inimest ja info ons eal mingi 10-15aastat vana,s isi ei tasu küll teha mingid põhjapanevaid järeldusi. Üldiselt, kas inimene on normaalne või mitte, võiks täiskasvanu ka ilma guugeldamiseta teada saada. Kriminogeenne taust ei tulegi guugeldades välja, kui just asi pole meedia tähelepanu pälvinud. Kohtuotsustes on nimede asemel initsiaalid.

Ja muidugi kerkib alati küsimus nimekaimudest. Mul on näiteks 10 nimekaimu. Midagi pole teha, nimi on liiga “eesti” 😀 Suruema osa inimeste kohta saad sa ikka ainult mingit jura teada. Ma imestan,e t neid spordiürituste tulemusigi jmt veel avalikustatakse nimedega, natuke veider.

Jah, ikka uurin. Ka googeldan. Seda tuleb ka osata.

Kui 25+ inimese kohta google kohe midagi ei tea, on see päris naljakas. Järelikult pole ta osalenud ühelgi spordivõistlusel jms. Isegi paremate koolide vilistlaste nimekirjad annab Google välja. Kui tulemusi on 0, siis viitab see sihiteadlikule soovile end peita. Miks aga peaks üks noor inimene seda tahtma…

Oma lastele ma kohtumiste osas ettekirjutusi pole teinud, küll aga võtan ise teadmiseks, kui leian selle uues sõbra(nna) nime mõne abikooli (sry, vähenenud vaimsete võimetega või erilist koolitust vajavate laste kooli) vilistlaste nimekirjast. Või leian mingi viite huligaanitsemisele vms probleemidele. Mida ma selle teadmisega teen? Jälgin lihtsalt natuke teravamalt, mis seltskonnas liigutakse ja mis suhtlemisstiili/kõnepruuki/eluviisi selles seltskonnas harrastatakse.

Sellist vajadust pole olnud, aga vajadusel päris jama ilmnemisel sekkuksin küll, st vestluse vormis arutelus oma lapsega.

#3223381:

Ühesõnaga täiesti tavaline keskmine inimene, kes millegiga tipptasemel ei tegele (näiteks sport) kuid see ei tähenda, et oleksin abikoolist tulnud vähenenud vaimsete võimetega inimene.

Mina pole kuskil öelnud, et need, kellest Google midagi ei tea, on vähenenud vaimsete võimetega 🙂

Abikooli teema tuli ju sisse täiesti vastupidise näitena. Rääkisin nendest, kelle puhul Google ütleb, et on abikoolist 🙂

Need, kes mu postitusest oskasid lausa seda välja lugeda, et google-ei-leia=abikoolist…on võibolla pisut vähenenud vaimsete võimetega.

Ei. Mitte kunagi mitte kedagi. Ei soovi mingeid eelarvamusi kujundada ja eeldan inimestest head. Arvamus kujuneb inimesega suheldes ja väikeseid märke jälgides on see ka alati õige.

#3223575:

#3223530:

Ei. Mitte kunagi mitte kedagi. Ei soovi mingeid eelarvamusi kujundada ja eeldan inimestest head. Arvamus kujuneb inimesega suheldes ja väikeseid märke jälgides on see ka alati õige.

Petised on tihti väga head suhtlejad, alati on kõigele vabandus olemas, enamasti on teised süüdi jms. Ma ka olin kunagi sama meelt, et kõik inimesed on head ja kui inimesel on eksimuste eest karistus kantud, siis võiks temasse suhtuda kui puhtasse lehte. Nüüd kogun info inimesest mitmest, vägagi objektiivsest kanalist, mitte ei hinda teda tema sooja õhu järgi, mis tal suust välja võib tulla.

No aga see on ju esimene selge märk inimese isiksusest, kui alati on teised süüdi. Kuidas saab seda tõena võtta?

Arvatavasti guugeldaks küll, kui pojale tüdruk tekiks, no olen juba kord selline uudishimulik.

Kui lausa koju toodaks (st meile elama) ja ma enne tema kohta midagi ei teaks, siis seda enam.

Aga ma arvan ka, et kui inimese kohta netist midagi peale koera või spordivõistluste ei leia, siis räägib see pigem tema kasuks.

#3223648:

#3223343:

Kui 25+ inimese kohta google kohe midagi ei tea, on see päris naljakas. Järelikult pole ta osalenud ühelgi spordivõistlusel jms. Isegi paremate koolide vilistlaste nimekirjad annab Google välja. Kui tulemusi on 0, siis viitab see sihiteadlikule soovile end peita. Miks aga peaks üks noor inimene seda tahtma…

mind võid googeldada palju soovid. Saad teada, et mul on suur koer, muud ei midagi. Vilistlaste nimekirjad koolidest on väljas, aga abiellumisega perekonnanimi muutus ja eesnimi on tavaline. FB ja muid sotsiaalmeedia kontosid ei ole. Mul puudub igasugune vajadus end eksponeerida.

Kui sa ütled, et sinu kohta saab Googlest teada, et sul on suur koer, mida see mulle ütleb? Mis juhtudel Google teab, kui kellelgi on koer? Vastan.

1% juhtudest on see mingi aegunud lemmikloomaportaal, mis ripub senini, aga suleti tegelikult koera eluiga tagasi.

97% juhtudest on põhjuseks see, et see on tõukoer, kes käib/on käinud koertenäitustel. Või võistlustel. Suured koerad agilityt teevad harvem, seega tõenäolisemalt jäävad koertenäitused. Aga võistlustega oleks veel lihtsam, kuna seltskond on väiksem ja sind lihtsam leida.
Järelikult ülitõenäoliselt annab Google välja selle koera nime ja tõu ning need seoses mingite näitusetulemustega. Hangid selle kataloogi…ennäe, sinu kodune aadress sees. Ja ma teangi, kus sa elad.

Teiseks. Natuke mõelda ja ma tean veel mõnda inimest, kellel on samasugune koer ja ma saan sinu kohta küsida. Näiteks tundes huvi, et kust küll nii ilus koer ostetud on. Kui ka ei tunne, näiteks sul on haruldane tõug, siis mõnda koeraaktivisti kellegi kaudu ikka tunnen, kellelt küsida, kellega sellest tõust rääkida ja küll selle jutu saab sinuni välja keerutada. Kutsikasoovi teeseldes, näiteks vms.

Kolmandaks. Kui need näitusetulemused, mida google leiab, on suhteliselt hiljuti ja on näha, et su koer on juba mitme riigi tšempion, siis vaadates viimase Euroopa Võitja kataloogi ma võin 80% tõenäosusega arvata, kas sa lähed järgmisele võitja vms nende nimi on näitusele…ehk millal sind kodus pole. Lõpuks seda saab ka kataloogist juba esimese päeva hommikul vaadata, kas sa oled seal.

Nii või naa saan teada (kas näen näitusel kohe või saan mõne koerafänni käest teada su koera tõu kaudu), milline sa välja näed, mis autoga sa sõidad, kellega sa suhtled, millal sind nädalavahetusel kodus ei ole ning kust võib sind leida….ja kõike seda tänu sellele, et Google ütleb mulle, et sul on suur koer.

Tõenöoliselt on su koer ka registris ja kui ma muudmoodi ühtki ühist inimest ei leia, siis su koera kasvataja või õdede-vendade omanike (nimed näha) kaudu ikka nii väiksest riigist kellegi leiab.

Mina isiklikult pole sinu stalkimisest huvitatud, aga kui keegi on…sellest koerainfost täiesti piisab.

Ja 2% on võimalus see, et sinu nime ja su suurt koera mainitakse seoses millegi muuga. Näiteks et Piret Sireti koer Pauka haukas Lauka tänaval vanurit. Või et kohaliku kaevanduse vastu protesteerijate seas on ka Plõksi küla elanik Piia Miia, pildil koos oma suure sõbra Pontuga.