Teema: Kas voodriga vihmariided peaksid kindlasti olema?

Minu kummalgi lapsel ei ole kummiriideid, ei voodriga ega voodrita. Olen paar korda üldise vooluga kaasa läinud ja need ostnud, aga selga on saanud paar korda ja rohkem neid ei osta ka. Need ei hinga ju absoluutselt, seljast võttes on kere täiesti niiske. Ei kujuta ette, et ise selliseid asju kanda tahaks. Paar tundi vihma/lörtsiga õues olla kannatab ka korralike vett hülgavate riietega. Meil olemas mõlemal lapsel nii kevadeks/sügiseks kui talveks nii kombe kui komplekt, siis on varu olemas, kui üks peaks tõesti liiga märjaks saama.

Ei pea olema. Hea on, kui on olemas mingid üleminekuaja riided – st enne paksu talvekombet ja pärast voodrita sügisriideid (kilekaid). Paljud kasutavadki neid voodriga vihmariideid üleminekuriietena – neil on vooder ja no nagunii on enamuse ajast märg. Aga lisaks siis fliisvoodriga kummiriietele näiteks on Lennel olemas 40 g kui ka 80 g soojustusega riided, samuti osad käsitöömeistrid õmblevad lastele soojustusega sügisriideid jne.

Oma vanemale lapsele ostsin kevadel esmakordselt fliisvoodriga kummikombe, seni polnud. ja nüüd tellisin ka nooremale fliisvoodriga kummijope, kuid püksid lähevad kuni talvekombe aeg on, kilepüksid dressipükste peal.

tasub tuletada meelde, mis riietuses pidid käima sügisel ja talvel tänased 40-aastased, ei olnud mingeid vetthülgavaid materjale jne, kelgumäel käidi karupükstega ja kui oli märjem lumi, siis oligi tagumik ka märg – aga elasime üle. Nii et arvan, vähem pabistamist selle riietusega, peaasi, et veekindel on ja alati saab alla soojema kihi panna 🙂

Meil kandsid kaks last möödunud talvel Didriksoni voodriga kummiriideid. Ainult sopp maas oligi. Talvekombed jõudsid selga kolmel päeval. Mõtlesin õudusega, kui oleks pidanud iga päev või paari päeva tagant tavakombekaid pesema, sest sopaseks said lapsed ikka korralikult. Õues käisime hommikul ja õhtul. Nii et möödunud talve järgi võttes olid need riided asendamatud.

#3524126:

tasub tuletada meelde, mis riietuses pidid käima sügisel ja talvel tänased 40-aastased, ei olnud mingeid vetthülgavaid materjale jne, kelgumäel käidi karupükstega ja kui oli märjem lumi, siis oligi tagumik ka märg – aga elasime üle.

On sul mõni ametlik viide selle kohta, et “elasime üle”? Statistika nende kohta, kes ei elanud? Nende kohta, kes kannatavad nüüd kroonilise põiepõletiku käes või kes end viljatuks külmetasid? Või on see lihtsalt sinu suhtumine, et “pidin mina kannatama, kannatagu minu lapsed ka”?

Ma ostsin lapsele Didriksoni ilma voodrita vihmakomplekti, sest alati saab panna rohkem riideid alla ja soojema ilmaga ei hakka palav. See on siis peamiselt lasteaia jaoks.

Kui ilm läheb juba väga külmaks, siis selle jaoks on soojem kombekas.

Meie jaoks asendamatud praeguste ilmadega, kui vihm platsis.
Laps on lasteaias terve hommiku õues ja kui on jahedam, olen palunud panna just voodriga kummikombe- mugav ja praktiline tal ronida ja tegutseda. All vaid õhukesed toariided- retukad ja pluus.

Kui on muidu soe ja lihtsalt kaste/niiske või hoov märg, siis tavalised kummipüksid dressikatele peale.

Meil pole higistamisega probleeme tekkinud. See puhas kumm siiski vihmase ilmaga väljas liikumiseks.

Mina ostan selle, mida parasjagu poest saada on. Päris kummi ei osta, need on nii rasked ja kanged, et laps ei jaksa kõndida. Ostan just neid nö hingavaid vettpidavaid riideid, mis muidugi lombis pikalt istudes lasevad osa vett läbi. Aga kuna ma tahan, et lapsed kuus kilomeetrikest kõndida jaksaksid, siis pigem olgu veidi märjad. Vahel lihtsalt polegi meie väikelinna poes ilma fliisikihita veekindlaid riideid saada. Siis lihtsalt läheb vähem rõivaid alla.

Oleneb, milline on laps. Mul oli väga püsimatu laps, kes vanuses 1-5 viskas end suvalisel hetkel maha, püherdas kohta valimata või õigemini, valides nimelt selleks näiteks mutimullahunniku või poriloigu. Tema puhul olid kummipüksid väga omal kohal. Teine laps oli rohkem vaoshoitud, tema puhul siis lihtsalt vetthülgavad.