Võlaõiguslike lepingute, nt käsunduslepingu alusel teenust osutades, tingimusi reguleerib võlaõigusseadus (VÕS). Võlaõigusseaduses ei ole ettenähtud õigus puhkustele, ei ole määratud töötasu alammäära jms.
Puhkustest tuleb eristada töövõimetuslehte (haigusleht, hooldusleht ja sünnitusleht). Töövõimetuslehele on õigus ka võlaõiguslike lepingute alusel teenust osutavatel isikutel, kui neil on olemas kehtiv ravikindlustus. Samas ei katkesta töövõimetuslehele jäämine võlaõiguslike lepingute puhul teenuse osutamise kohustust, sest VÕS-is ei ole sätestatud samasugust tingimust nagu töölepingu seaduses, kus töötajal on õigus keelduda töö tegemisest kui ta viibib töövõimetuslehel.
Seega kui töölepingu alusel töötav töötaja saab jääda nii rasedus- ja sünnituspuhkusele kui lapsehoolduspuhkusele, siis teenust osutav isik ei saa puhkust kasutada, kuigi ta saab jääda sünnituslehele. Samuti ei saa ta jääda lapsehoolduspuhkusele, kuigi saab taotleda vanemahüvitist.
St saad jääda rsp-le kui selle ajal pead käsundit edasi täitma. Saad VH kuid ei saa jääda lhp-le.
See, kas Haigekassa maksab sulle sünnitushüvitist, see sõltub sotsmaksust: Ravikindlustatud on:
võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasude saaja (v.a füüsilisest isikust ettevõtja), kelle eest juriidiline isik või juriidilised isikud maksavad ühes kuus sotsiaalmaksu kas eraldi või kokku vähemalt sotsiaalmaksu kuumäära ulatuses. 2019. aastal on kuumäär 500 eurot ja seega sotsiaalmaksu minimaalne summa 165 eurot kuus
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 30.04 13:36; 30.04 20:18;