Olen olnud üksikema sünnist saati, laps on kahene. Põhimõtteliselt 9 kuud olen elanud lapsega täiesti kahekesi. Pole kohtingul käinud juba 3 aastat, viimati käisin lapse isaga. Tänaseks me enam ei suhtle. Mul pole tekkinud ühtegi uut austajat. Mitte keegi ei osuta tähelepanu, ei too lilli ega tee komplimente. Olen alles 33, kuid sellist ikaldust pole mu elus olnud viimased 15 aastat. Alati on leidunud keegi, kellega kohtuda. Nüüd mitte. Kaua see nii veel kestab? Loodus ei pidavat sallima tühja kohta. Olen olnud nii kaua üksi, et ainuke viis saada mehe tähelepanu on teda unes näha. Mitte, et poleks mehi. Lihtsalt mitte keegi pole minust huvitatud olnud juba pikka aega. Välimuse olen tõsi natuke käest ära lasknud, kuid üldiselt puudub mul see sära. See, mis mehed huvituma paneb. Kuidas uus mees leida? Kõik tuttavad räägivad, et leiad leiad. Kahjuks pole leidnud. Nõuandeid?
Teema: Kaua juba üksinda
Enne ei leiagi, kui ennast uuesti vormi ajad ja sära üles leiad. Väikelapsega üksikemade puhul kehtib see veel eriti. Vabandust, aga nii lihtsalt on.
On see nii oluline, et kedagi leida? Mõnikord tuleb iseendale kasuks ka selline üksiolemise periood, see on muidugi raskem, kui see üksi tähendab “üksi lapsega”. Aga minu silmis ei ole näiteks 9 kuud lapsega üksi elamist, nii et meeshinge majas pole, üldse pikk periood. Pigem on enda jaoks vaja pikematki perioodi, mitte uisapäisa uude suhtesse tormamist.
Kui 9 kuud üksi elanud väikelapse ema jaoks on nii suur küsimus uue mehe leidmine, siis on midagi veidi viltu enesehinnanguga, selleks et keegi olla ei ole ju ometi vaja meest kõrvale. Ise elasin aastaid üksi ja mind paneb alati imestama, kui näen, et mõni naine meeleheitlikult meest otsib (olen sama näinud paari sõbranna peal), sest need meeleheites otsitud suhted ei jää enamasti püsima.
Mina olen ju täitsa saadaval.
Kas ma saan millestki valesti aru – sul on laps sünnist saadik isata ja 9 kuud oled üksi olnud lapsega? Sellisel juhul on laps 9-kuune. Peida isa pilt ära ja ta unustab kahe nädalaga. Kas 9-kuune tõesti juba räägib issi?
Aga teemasse – ära ole selline lilleke, kes ainult meeste najal suudab elada. Tänapäevane naisterahvas peab olema tugev, ise endaga toime tulema. See on juba puhtalt eneseaustuse küsimus minu arust. Ma saan ise ka hakkama! Tore, kui kedagi kohtad, aga kui ei kohta, milles probleem? MIKS peab tingimata mees kõrval olema? Mis puudu on, seks? Seda asja annab korraldada. Aga praegu peaksid elama ju eelkõige lapse heaks. Laps peaks olema olulisem sulle kui mõni järjekordne meespool.
Muidugi, ma pole ilmselt parim nõuandja, sest mina olen vist suht madala libiidoga ja üldiselt väga enesekeskne ja naudin seda, kui saan oma elu korraldada just ENDA soovide kohaselt, ilma teisega kompromisse tegemata. Ja laps on mulle kõige tähtsam.
Järelmärkus: nüüd sain aru, et jäi kuidagi kahe silma vahele see, et laps on kahene. OK, jäelikult läksite lahku 9 kuud tagasi. Anna endale nüüd aega. Ja ikkagi soovitan isa pildid silma eest ära panna, sest lapsed unustavad kiirelt. Sain aru, et lapse isa temaga ei suhtle?
Ja mina loen ja aru ei saa, kuidas saab sünnist saati juba üksikema olla…
Kas sa oled intellektipuudega, et ilma meest tundmata teed kohe lapse valmis? Paar aastat minimaalselt võiks ikka koos elada ja inimest tundma õppida, mitte kohe paljunema hakata. Omad vitsad peksavad nüüd. Oled oma võimaluse hea mehe leidmiseks lõplikult ära rikkunud, sest titega eite ei taha enamus asjalikke mehi.
Lihtsalt masendab, et teiste naiste elu on korras, neil on mees, õnnelik suhe, rahulolev elu.
Mõtle mõne sellise naise peale, keda eeskujuks saad pidada ja mõtle, kuidas see naine oma iseloomu ja omadustega käituks üksi olles. Siis saad aru, kuidas pead ka ise käituma. Arvatavasti oleks selline toreda eluga naine ka üksi olles rahulolev ja tugev, ning kindlasti särav. Ebakindlale baasile tugevaid suhteid ei ehitata. Pole olemas sellist asja, et tugev mees tuleb ja päästab õrna, melanhoolse lillekese tema kurvast elust ära. Kõik need rahuloleva elu ja suhtega naised on garanteeritult ka enne suhet olnud rahulolevad ja õnnelikud.
Kas sa Tinderit oled proovinud?
Ma jäin samuti 33a üksikvanemaks ja olukord tundus nukker (kõik head mehed juba hõivatud jne) ja päris elus polekski ehk ka keegi siiani tähelepanu pööranud, sest palju sellise tavapärase elu juures (ma pole mingi pidudelkäija, ega võõrastega flirtija, sõbrad kõik ka ammu suhteinimesed) ikka vabu atraktiivseid mehi reaalselt kohtad, kuid Tinderist sain mitmeid toredaid tutvusi ja kohtingukutseid. Peale 2-3 kuud kohtingutelkäimist tekkis ühe mehega ka kohene vastastikune klapp ja nüüd oleme juba pool aastat koos olnud, armunud ja plaanime ühist tulevikku 🙂
Tead, see kestab senikaua, kuni sa ühel päeval oled valmis selleks, et kohtuda mõne uue mehega. Ju sa siis sisimas ikka ei ole valmis, pidurdad ennast ise.
Mina olin lapsega üksi 4 aastat, enne kui mingil hetkel mõtlesin, et ok, nüüd vist juba võiks. Ja ma olin selle 4 aasta jooksul varem ikka ka palju saledam, noorem muidugi, ehk isegi ka puhanum vahepeal. Uue suhte tekkimise ajal ma olin peaaegu ülekaalu piiril (napikas kilo jääb puudu, et kehakaalu indeksi järgi ülekaaluline oleks) piltidelt ennast vaadates väga rahul ei ole, aga samas ka eriti ei viitsi põdeda. Miks varem meest ei leidnud? Ma ei käinud üldse väljaski kuskil. Kahe aasta jooksul istusin peaaegu terve aja kodus ja käisin väljas kord kvartalis, mõne tuttava sünnipäeval ja kiiresti koju tagasi. Uus suhe tekkis lõpuks üsna ootamatult mehega, kellega meil on palju ühiseid tuttavaid, kuid kellega me varem polnud üldse kokku sattunud, sest no mina istusin ju kodus kogu aeg. Nii ahastuses pole olnud, et oleks soovinud äppide kaudu kedagi leida, see tundus liiga vaevanõudev.
Ma arvan, et alusta sellest, et mõtled välja, mida sa tahad, missugust elu sa soovid ja missugust suhet loodad leida. Ja parem, kui sa leiad selle suhte sellisena nagu oled, mitte nii, et pingutad end trimmi ja alles siis saad kellegi. Niisugune välimusega püütud inimene võib kohe teise juurde lennata kui end korrakski lõdvaks lased. Eks sa pead arvestama ka sellega, kuidas suhe lapsega klapitada… Säilita kriitiline meel, ära esimese lillekinkija õnge lange (kui see inimene just see õige ei satu olema) 😀
Loodus aga sallib tühja kohta väga hästi ja kui sa meest soovid leida, siis peaksid siiski ilmselt ise vihjama, kui sul on tutvusringkonnas keegi, kes meeldib ja on vaba.
teiste naiste elu on korras, neil on mees, õnnelik suhe, rahulolev elu.
Kõige rumalam kadeduse viis. Iial ei tea, mis nende “korras” eluga naiste elus tegelikult juhtub ja mõnigi neist võib mõelda: mis tal viga, on kahekesi väikse lapsega, elu kui lill, mina siin pean vaevlema mehe tujude ja suuremate laste muredega.
Mul oli üks kolleeg selline, kes kogu aeg kadestas teiste elu: ah, mis tal viga, tal ju mees, mis tal viga, tal ju poeg või tütar…, jne. Seda, et ka neil teistel on probleemid ja mured, ei pannud ta muidugi üldse tähele. Nagu ka seda, et temagi elu oli kõrvalt vaadates rahulolev.
Keskendu sellele, mida saad ise teha oma hea- ja rahulolu heaks! Üksi mees ei suuda naist rahuolevaks teha kui naine seda olla ei suuda.
Tinderist saad heal juhul mehe kes otsib tegelikult ainult seksi. Halvemal juhul kaasneb ka antibiootikumi kuur ja räsitud hing.
Mina ei suuda ennast samastada, kuna ma pole kunagi suutnud selliseid ajutisi austajaid leida. Kui mul pole pikemat plaani, siis mulle tundub see austaja ära kasutamisena ja ma üldse ei alustagi suhet. Seepärast elasin rõõmsalt 10 aastat üksi, sünnipäevaks tõid sõbrad ja vanemad lilli, muul ajal ostsin ise lilli ja head-paremat kui selline tuju tuli ja tegin end ise rõõmsaks, läksin sõpradega jalutama või kohvikusse, kutsusin nad endale külla. Ei olnud halb aeg. Hiljem olin kolme lapse eest ainuisikuliselt vastutav, kuni mees meile töövälisel ajal maja ehitas, mingiks emotsionaalseks toeks tal ka sel ajal jaksu ei olnud. Siis tekitasin endale ise rõõmsaid hetki koos lastega. Muidugi on tore, kui täiskasvanud kaaslane ka toredates tegevustes kaasa lööb, aga kui oskad ise end õnnelikuks teha, tõmbad paremini ka vastassugupuult ligi.
Mina ei suuda ennast samastada, kuna ma pole kunagi suutnud selliseid ajutisi austajaid leida. Kui mul pole pikemat plaani, siis mulle tundub see austaja ära kasutamisena ja ma üldse ei alustagi suhet. Seepärast elasin rõõmsalt 10 aastat üksi, sünnipäevaks tõid sõbrad ja vanemad lilli, muul ajal ostsin ise lilli ja head-paremat kui selline tuju tuli ja tegin end ise rõõmsaks, läksin sõpradega jalutama või kohvikusse, kutsusin nad endale külla. Ei olnud halb aeg. Hiljem olin kolme lapse eest ainuisikuliselt vastutav, kuni mees meile töövälisel ajal maja ehitas, mingiks emotsionaalseks toeks tal ka sel ajal jaksu ei olnud. Siis tekitasin endale ise rõõmsaid hetki koos lastega. Muidugi on tore, kui täiskasvanud kaaslane ka toredates tegevustes kaasa lööb, aga kui oskad ise end õnnelikuks teha, tõmbad paremini ka vastassugupuult ligi.
Aga kas teemaalgataja on öelnud, et ta soovib endale ajutist austajat? Et kui on üksikema, siis kindel laks, et tahab ainult ajutiselt mingit meest?
Mingite meeste puhul tajub muidugi kohe ära selle, kas suhe kujuneks lühiajaliseks, aga ega ka iga pikaajalise suhte alguses ei ole garantiid, et nüüd sellest kindlasti kujuneb 20-aastane kooselu või kooselu elu lõpuni. Arvan, et kui teemaalgataja otsiks mingeid üheöösuhteid, siis selliste leidmisega ei tohiks küll kellelgi probleemi olla. Pigem ongi teema selles, et ta sooviks uut suhet, mis poleks lihtsalt tere-headaega kähkukas.
Sisemine sära tuleb sellest, et oled tänulik ja rõõmus selle eest, mis olemas on. Kehaline vorm muidugi toetab seda. Kehaline vorm iseenesest ei pruugi veel sära tekitada. Küllalt nähtud väga ilusaid noori inimesi, kellel välimus on teiste jaoks väga ahvatlev, aga silmad on tuhmid ja inimene deprekas, kuna ei suuda näha oma väärtust. Keskendu enda ja lapse elu rõõmsaks elamisele. Inimese rõõmus ja õnnelik olek on magnet, mis tõmbab teisi ligi.
Olen 36. ja samuti üksi, lapsi ei ole. Nii kohutavalt väga tahaks enda kõrvale kedagi, ei tahaks järgmisi aastakümneid üksi läbi elu minna. Vahel tuleb lausa kassiahastus peale….
Tinderist saad heal juhul mehe kes otsib tegelikult ainult seksi. Halvemal juhul kaasneb ka antibiootikumi kuur ja räsitud hing.
Ah, mis sa ajad. Eks seal leidub ikka normaalseid mehi ka. Mina leidsin 2 aastat tagasi omale just Tinderist elukaaslase.
Olen 36. ja samuti üksi, lapsi ei ole. Nii kohutavalt väga tahaks enda kõrvale kedagi, ei tahaks järgmisi aastakümneid üksi läbi elu minna. Vahel tuleb lausa kassiahastus peale….
Aga kirjuta ardi.s@neti.ee Seda juhul, kui oled mittesuitsetav ja sale, ning sulle meeldib elu maal.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
