Müüsin krundi ning seal oleva maja vundamendi 70000 euri eest.
Nüüd on sinna uus omanik ehitanud korraliku maja, elab seal oma perega.
Kui nõuan kohtult ostu müügilepingu tagasipööramist, kas siis pean maksma 70000€ või maja praeguse turuhinna?
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Keeruline küsimus
Teema: Keeruline küsimus
Müüsin krundi ning seal oleva maja vundamendi 70000 euri eest.
Nüüd on sinna uus omanik ehitanud korraliku maja, elab seal oma perega.
Kui nõuan kohtult ostu müügilepingu tagasipööramist, kas siis pean maksma 70000€ või maja praeguse turuhinna?
Mis alusel tagasipööramist nõuad?
kas sa eeldasid, et ta elab vundamendil?
Tagasipööramisele peab ikka väga kõva alus olema. Kas loodad saada 70 tuhande eest nüüd maja koos krundiga?
Vaevalt üldse midagi nõuda tasub. Parimal juhul raiskate vast juristi tasusid ja riigi lõive. Halvemal juhul esitab uus omanik teievastu veel nõudeid. Näiteks kehvasti ehitatud vundament.
Aga jah kui uus omanik on kandnud kulusid siis teoorias tuleb need kompenseerida. Omaette küsimus on nt selles, et kui uus omanik on maja ehitanud nii, et on maksnud mustalt või kasutanud nt oma ettevõtte tööjõudu vms ja ta ei saa kõiki kulusid tõestada võite ju midagi võita. Aga jah, et selline tehing tagasi pöörataks vot siinkohal küll ei tea mis see alus saab olla. 70 000eurot on Eesti piires igati loogiline summa ka ükskõik kui kuumas asukohas oleva krundi ja vundamendi eest.
Ma loodan, et see küsimus on mingi nali. Või KUIDAS selline küsimus üldse tekkida saab. Miks peaks ostu-müügi tehingut tagasi pöörama?
Vapsjee kõva äriplaan.
Ostan odavaid krunte kokku, müün odavalt maha, aasta hiljem nõuan ostu tagasipööramist ja voilaa, saan 20 tuhandega omale 150 tuhande väärtuses maja.
Korda protsessi, kuni raha on lõpmatus hulgas.
Nali
jaa-jaa, arvad, et see läheb läbi?
minu lapsepõlvekodu liivakasti asemel on praegu uhke korterelamu. äkki peaksin ka oma liivakasti ja kiige eest selle kompensatsiooniks saama?
Kusjuures selline asi tegelikult ei ole nali. Ma mõtlen, mitte tagasipööramine vaid selline unistus.
Mul on mehel pool suguvõsa omavahel raksus selletõttu, et kunagi 90ndatel ei olnud äia õed-vennad nende kunagisest suguvõsa maast huvitatud ja äi ise ostis (just, ostis, mitte ei saanud omandireformiga tagasi) selle maa koos laguneva majaga ära ja ehitas sinna uue maja- Ja nüüd on terve suguvõsa solvunud, et see ju nende lapsepõlve kodu ja miks tema üksi… 😀
Ootan vastuseid teemaalgatuses küsitud küsimusele.
Miks ja mis ja muud asjad jäägu minu enda teada.
Saad vastuse juristilt.
Ootan vastuseid teemaalgatuses küsitud küsimusele.
Miks ja mis ja muud asjad jäägu minu enda teada.
Vastus on siin:
Selleks, et müügilepingut (või misiganes lepingut) tagasi pöörata, on sul vaja lepingust taganeda. VÕS § 116 sätestab alused, millal on lubatud lepinguist taganeda.
Ainupksi asjaolu, et teine oskas maad paremini kasutada kui sina, kindlasti ei ole taganemise alus. Kui teil just müügilepingus ei olnud kirjas, kuidas ta peab maad kasutama: nt tohib maad kasutada ainult põllumaana ja elamumaana mitte vmt 😀
Seega sa pead lahendama küsimuse, kas teine lepingupool on rikkunud oma kohustust oluliselt (milleks esmalt pead tutvuma, mis kohustused tal lepingu järgi olid lisaks raha maksmisele – mingid suusõnalised kokkulepped ei loe, samuti ei loe,et sina midagi arvasid, et ei saa sinan ehitada, maad kasutada või et sul polnud tol hetkel raha vmt)
Lisaks sätestab VÕS § 118, millal on taganemine keelatud sõltumata kohustuse rikkumisest.
PS kui rikuti mingit muud lepingut, kui müügilepin (nt lõi sult naise üle ja naine “rikkus abielulepingut”), siis see ka ei loe.
Nagu eelpool öeldi lepingust saab taganeda ja seda lepingu olulise rikkumise korral. Hüvitama pead muidugi praeguse hinna järgi, kuna vastasel juhul ju alusetult rikastud.
Ootan vastuseid teemaalgatuses küsitud küsimusele.
Miks ja mis ja muud asjad jäägu minu enda teada.
Vastus on siin:
Selleks, et müügilepingut (või misiganes lepingut) tagasi pöörata, on sul vaja lepingust taganeda. VÕS § 116 sätestab alused, millal on lubatud lepinguist taganeda.
Ainupksi asjaolu, et teine oskas maad paremini kasutada kui sina, kindlasti ei ole taganemise alus. Kui teil just müügilepingus ei olnud kirjas, kuidas ta peab maad kasutama: nt tohib maad kasutada ainult põllumaana ja elamumaana mitte vmt ????
Seega sa pead lahendama küsimuse, kas teine lepingupool on rikkunud oma kohustust oluliselt (milleks esmalt pead tutvuma, mis kohustused tal lepingu järgi olid lisaks raha maksmisele – mingid suusõnalised kokkulepped ei loe, samuti ei loe,et sina midagi arvasid, et ei saa sinan ehitada, maad kasutada või et sul polnud tol hetkel raha vmt)
Lisaks sätestab VÕS § 118, millal on taganemine keelatud sõltumata kohustuse rikkumisest.
PS kui rikuti mingit muud lepingut, kui müügilepin (nt lõi sult naise üle ja naine “rikkus abielulepingut”), siis see ka ei loe.
Ei saanud vastust oma küsimusele.
Tagasipööramise korral, kas maksan ostu-müügihinna, millega krundi ja vundamendi müüsin või maksan valmis ehitatud maja hinna praegu, ehk maja turuväärtuse?
VÕS § 116 sätestab alused, millal on lubatud lepinguist taganeda.
VÕS? Kinnisvara müüakse ju asjaõiguse alusel.
Tagasipööramise korral, kas maksan ostu-müügihinna, millega krundi ja vundamendi müüsin või maksan valmis ehitatud maja hinna praegu, ehk maja turuväärtuse?
Mida ja mis põhjusel sa seal tagasi keerata tahad? Sa müüsid oma maa ja krundi maha, mida sa ootasid, et see ostja tolle maa ja krundiga teeb? Loomulikult ehitab ta sinna maja peale.
Sa tahad endale lihtsalt tema maja saada või on sul mingi kiiks, et tõmbad buldooseriga maja maha?
selle 1/100 võimaliku tagasipööramise juures maksad ikka turuhinna – või vähemalt kõigi kulutuste eest, mis uus omanik teinud.
Müüja poolne lepingu tagasi pööramine on nii haruldane asi, et vaevalt sa Perekoolist nõu saad, tavaliselt (kui üldse) teevad seda ostjad.
VÕS § 116 sätestab alused, millal on lubatud lepinguist taganeda.
VÕS? Kinnisvara müüakse ju asjaõiguse alusel.
Ei. müügileping ise on puhas võlaõiguslik leping. Kinnisturaamatukanne tehakse AÕS alusel – se eon asjaõiguslik tehing. Kinnisvara müük koosnebki kahest etapist, esmalt võlaõiguslik leping ehk lepitakse kokku müügitingimustes (mida müüakse, kui palju maksab, mis jääb sisse, millal toimub üleandmine, maksetähtaeg, rikkumise tagajärjed jne ehk tavaline leping, seda reguleerib VÕS) ja teine element on asjaõiguslik tehing, mida tõesti reguleerib AÕS – asja üleandmine, kinnisturaamatkannme jne – ehk teisiti võiks öeld aka võlaõigusliku lepinguga võetud kohustuste reaalne täitmine. Tegelikutl on kõikides müügilepingutes (ka vallasasi) need elemendid sees (va kinnisturaamatukanne, muidugi).
Võlaõigus reguleerib lepingu poolt, tekkivaid õigusi ja kohustusi, asjaõigus aga reguleerb reaalset valdust ja omandiküsimust, kui omandit ei saabu lepingutingimuste järgi (nt kinnisasjade puhul on omanik see, kes kinnisturaamatus). See, et sul on mingile asjale õigus, ei tähenda, et sul see asi on – siin ongi võlaõiguse ja asjaõiguse vahe.
See oleks päris hull ikka, kui selline asi võimalik oleks! Ostan krundi, sebin kommunikatsioonide ja materjalidega, jauran kuude kaupa ehitajatega, ise elan üürikas kogu selle aja – ja siis tuleb müüja, et tahaks ikka krunti tagasi saada! Täitsa haige värk oleks, kui see läbi läheks. Siis hakkaks igaüks tehinguid tühistama, kui hinnad vahepeal tõusnud on ja nüüd oleks võimalik kallimalt müüa.
Päris nii need asjad ei käi, selleks peab ikka olema väga oluline lepingu rikkumine ja teiseks, kuidas see alles nüüd selgus, kui ostjal juba maja valmis ehitatud ja elavad sees.
Inimesed. Ta ei raatsi ju sellest 70 000 isegi juristile maksta, vaid tahab saada tasuta õigusnõu perekoolist.
VÕS § 191. Kasu ja kulutused
(2) Kui lepingupool tagastab eseme, hüvitab selle väärtuse või kui väärtuse hüvitamise kohustus on vastavalt käesoleva seaduse § 190 lõike 1 punktile 1 või 2 välistatud, peab teine lepingupool hüvitama esemele tehtud vajalikud kulutused. Muud kulutused tuleb lepingupoolele hüvitada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui teine lepingupool on kulutuste läbi alusetult rikastunud.
See oleks päris hull ikka, kui selline asi võimalik oleks! Ostan krundi, sebin kommunikatsioonide ja materjalidega, jauran kuude kaupa ehitajatega, ise elan üürikas kogu selle aja – ja siis tuleb müüja, et tahaks ikka krunti tagasi saada! Täitsa haige värk oleks, kui see läbi läheks. Siis hakkaks igaüks tehinguid tühistama, kui hinnad vahepeal tõusnud on ja nüüd oleks võimalik kallimalt müüa.
Sina ja mitmed teised siin ei saa üldse aru millest jutt käib. Selge, et lihtsalt niisama tagasi pöörata ei saa. Aga teemaalgatajal on ilmselgelt mõjuvad põhjused. Ja mõjuvatel põhjustel (lepingu rikkumine) on loomulikult võimalik tehing tagasi pöörata.
Kuidas sa tuled üldse sellisele mõttele, et kui leping sõlmitud, siis selle rikkumisega ei kaasne mingeid sanktsioone? Pole kunagi ühestki lepingust taganenud, kasvõi kõige lihtsam ostu-müügi leping mõne netipoega?
Leping on võimalik tagasi pöörata, seda tean, aga küsimus ongi, et palju maksma peaks?
Ei taha uskuda, et maja turuhinna, küllap ikka selle summa, mis krundi ja vundamendi eest sain…
Leping on võimalik tagasi pöörata, seda tean, aga küsimus ongi, et palju maksma peaks?
Ei taha uskuda, et maja turuhinna, küllap ikka selle summa, mis krundi ja vundamendi eest sain…
Turuhinda mitte. Aga kindlasti mitte ka krundi ja vundamendi hinda. Sa maksad krundi ja vundamendi hinna, sellele lisaks peale ehitatud maja hinna (ostja tehtud kulutused). Kui maja turuväärtus on tehtud kulutustest kõrgem, siis maksad vähem kui turuväärtuse, kui turuväärtus on sellest madalam, siis maksad rohkem kui turuväärtuse. Sulle on siin juba mitu korda öeldud, et muidu oleks tegemist alusetu rikastumisega, aga sa ikka jaurad seda oma krundi ja vundamendi hinda.
Nii näitlikustamiseks – mis puhul saaks müüja KV tehingust taganeda? Ja kui tegemist on mingite lepingurikkumistega (nt järelmaks tasumata), siis tuleks esmalt nõuda rikkumiste lõpetamist.
Kui omand on juba üle läinud, siis sa ei saa enam kindlasti tehingut tagasi pöörata. Omandi puutumatus on juba põhiseaduslik õigus. Pigem tõesti tuleb ette, et ostja pöörab ilmnenud puuduste korral lepingu tagasi, aga ka need juhtumid on haruldased ja tihti keerulised tõendada. Rahast pole mõtet rääkidagi, sest tehing ei tule kõne alla nii või naa.
Mille alusel sa üldse tehingut tagasi pöörata omaarust kavatsed?
Kuidas sa tuled üldse sellisele mõttele, et kui leping sõlmitud, siis selle rikkumisega ei kaasne mingeid sanktsioone? Pole kunagi ühestki lepingust taganenud, kasvõi kõige lihtsam ostu-müügi leping mõne netipoega?
Olen veendunud, et kinnisvara ostmisele ei laiene samad tingimused mis netist saabaste või telefoni ostmisele. Ja isegi siis saab lepingust taganeda ostja, mitte et müüja küsib aasta hiljem kauba tagasi. Teiseks on sellel taganemisel ka kindel aeg. Ilmselgelt ei ehitatud seda maja sinna 14 päeva jooksul.
Kui omand on juba üle läinud, siis sa ei saa enam kindlasti tehingut tagasi pöörata. Omandi puutumatus on juba põhiseaduslik õigus. Pigem tõesti tuleb ette, et ostja pöörab ilmnenud puuduste korral lepingu tagasi, aga ka need juhtumid on haruldased ja tihti keerulised tõendada. Rahast pole mõtet rääkidagi, sest tehing ei tule kõne alla nii või naa.
Mille alusel sa üldse tehingut tagasi pöörata omaarust kavatsed?
Ka müüjal on õigus tehing tagasi pöörata. Selleks peab olema tõesti väga mõjuv põhjus, aga juristi sõnul on see võimalik. Seaduseski kirjas, loe mõni postitus tagasi.
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Keeruline küsimus