Mu lapsel kehamassiindeksi järgi 2kg puudu normkaalu alampiirist. Perearst arvab, et pärilik, me mehega mõlemad kõhnemad. Lasteaias oli pidev mure, et eriti ei söö. Kas mingilajal loksus ise kaal paika, või saite spetsialistilt abi.
Lastearsti sõnul on oluline, et laps pidevalt kasvab.
Mis see lasteaed seal ikka arvab?
Kuula arste ja perearsti ning ela edasi.
Ma ei tea muidugi, mis on 2 kg normaalkaalust, aga meie laps oli kogu aeg nn joone all. Mingi hetk hakkas natuke kasvama ja nüüd 11.a on kaal täitsa ok. Nääpsuke on ikka, aga tänu trennile on tugev ja krapsakas.
Klassis on kõige väiksem ikkagi. Las olla!
Minu laps ületas 12-aastaselt esimest korda nn “alakaalu” ja “normkaalu” piiri (samas ülikõhna või nõrk pole ta kunagi olnud). Jutumärkides seepärast, et iseenesest on meil toidu omastavused kontrollitud ja jälgitud tegelikult ka lapse söömisi, lapse füüsilist olekut ja enesetunnet jne ning kõik tunnistatud sobivaks, lihtsalt ei sobi päris neisse standarditesse.
Lasteaed ju näeb ainult konkreetselt lasteaias söömist, ta ei oska hinnata sünnist saadik lapse kaaluiivet jne. Mul laps vahest ei söönud maal ka kodus väga hästi söödavat toitu, sest oli mingi väike nüansierinevus ning lastel võib see kohe söömist mõjutada. Kuulaks ikka lastearsti või kõhkluse korral konsulteeriks teise arstiga.
Minu laps on 9 aastane. Pikkus 126,5 ja kaal 21,3. Ta on kogu aeg kõverate alumisel joonel olnud. Tehtud erinevaid uuringuid, aga leitud pole midagi. Kasvab stabiilselt, aga vähe. Samas igati terve ja energiline, nii et ju ta siis on selline.
Ärge muretsege alakaalu pärast, kui laps muidu terve, energiline ja ikka kasvab. Ise olin sünnist saati alakaaluline, teismelistena kui tüdrukud kosuvad tihti ja soovivad vähe kõhnemad välja näha, siis minul oli see vastupidine, kreemikooke sõin palju, maitsesid kohe, kõik imestasid, et ma nii kõhna olen. Täna olen ma üsna paks 15 kg ülekaaluline. Mingit haigust pole mul olnud ega ole teadaolevalt ka täna.
Mul poiss 142cm pikk ja kaalub napilt 30kg – perearst pole midagi öelnud, sest laps kasvab, on aktiivne, suhteliselt hea tervisega ja sportlik. Kooliõde kirjutas esimeses klassis, et laps peaks kogukam olema, aga rohkem pole see teemaks tulnud kui viisin talle lapse kaalu-kasvukõvera alates sünnist.
Mul poiss värske 10aastane, pikkus 136 cm ja kaal 30 kg. Kah nääpsuke. Kuid aastaga kasvas ikkagi 6 cm ja kaalus lisandus 3 kg, ja klassis on paar poissi temast napilt lühemad ja veel kiitsakamad. Ära väga muretse. Mulle üks Eesti parimaid laste endokrinolooge ütles kunagi, et kui kasvab aastas 4-6 cm enne murdeiga, on kõik korras.
Minu 8-aastane poeg on ka alakaaluline, 138 cm ja 24,6 kg. Suvel, kui enne kooli arsti juures käisime, oli 132 cm ja 23 kg. Vereproov oli korras ja perearst probleemi ei näinud. Toitude suhtes valiv ja lasteaias peaaegu midagi ei söönud. Ega koolis olukord parem pole, aga vähemalt saab lõunaks koju ja siis süüa. Vägisi last sööma sundida ju ei saa.
Minu laps saab suvel 7-aastakseks ja kaalub 17 kg. Kuigi kehamassiindeksi järgi on ta ohtlikult alakaaluline, siis arstid pole öelnud, et midagi valesti oleks. Tervis on väga heas korras.
Ainus, mille pärast muretsen, on see, et kuidas ta sügisel kooli minnes koolikotiga hakkama saab. Hetkel ta täis koolikotti kanda ei jõua (oleme õe oma proovinud). Ei teagi, mis saab.
Koolikoti raskus on tegelikult probleem küll. Eriti, kui on pikem maa jala minna. Meil on see väga lühike, nii et on hakkama saanud. Esimeses klassis aitasin ka. Võimalus on hankida koju teine õpik. Võid küsida koolist, kas neil on võimalus laenutada teine komplekt. Kui ei, siis saab neid ka kirjastustest osta. See küll maksab, aga kui seljaga pärast midagi, siis on see palju hullem. On päris suur vahe, kas lapsel on kotis 4×2 raamatut/ töövihikut või ainult 4.
Mul on üks selline kodus, uuritud-puuritud, aga pole põhjust leitud. Praegu on 185cm pikk 58 kg kaaluv noormees. No ei õnnestu talle kuidagi rasva ega liha luudele tekitada. Tervis on hea, eriline spordisõber pole, aga suusatada-ujuda-joosta-matkata jaksab küll.
Meil kohe 9a poiss 133cm ja kaalub 24,5kg. Ta sünnist saati olnud väiksem. Nüüd perearst saatis toitumisnõustaja juurde, sest vahepeal on kaal lausa langenud. Arst ütles, et on alatoitumus. Proovime jälgida, et vähem näksiks ja rohkem korraliku toitu söök. D-vitamiini puudus ka suur, kuigi alates sügisest oleme andnud neid muumi omasid (koos kalamaksõliga). Muidu tundub, et laps energiline, aga viimasel ajal tihti haige olnud ja näost on kahvatu koguaeg olnud.
minu poeg on juba 20+ ja 48 kg ning 164 cm. kogu elu olnud pisike. ma ise samasugune.
kasvas kogu aeg stabiilselt 5 cm aastas ja teismelisena korra ka 10 cm. Sööb rohkem kui tema noorem ja suurem vend.
Mul on üks selline kodus, uuritud-puuritud, aga pole põhjust leitud. Praegu on 185cm pikk 58 kg kaaluv noormees. No ei õnnestu talle kuidagi rasva ega liha luudele tekitada. Tervis on hea, eriline spordisõber pole, aga suusatada-ujuda-joosta-matkata jaksab küll.
peaaegu sama siin. 184 cm ja 60 kg. vahepeal ta mul oli selline “jämedam”, vanuses 9-12 aastat (loe- tegelt ikka peenike, aga mitte niiiii peenike), kuid nüüd umbes 1,5 aastat selline kõhna olnud. teeb trenni ja arsti sõnul on ta normaalkaalus. ju siis paar kilo allapoole ongi alakaaluline laps. eks keha on šokis kasvamisest ja hormonaalsest ümberkorraldusest. küll ta pisut ikka kosub, ma arvan.
Mul päris alakaaluline piiga pole olnud, aga pidevalt seal alumise joone peal. Arstid üldiselt ohkisid küll, eriti beebieas. Oma perearst vaid ütles, et ärgu ma muretsegu, niikaua kui laps on rõõmus ja kasvab, on kõik OK. Üks arst saatis isegi dietoloogi juurde meid vahepeal. See siis lasi menüü kirja panna ja ütles, et pole midagi, ärgu ma muretsegu. Kooli minnes hakkas justkui rohkem sööma. Laps on samas tugev, teeb sporti ja on rõõmus. Ma väga ei muretse ja ei viitsi selle pärast pabistada. Kui oleks peale kaalu veel mõni mure, siis ehk oleks mures.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
