Teema: Kinkelepingust taganemine?

Taganemiseks peaks kinkija tõestama, et sa oled midagi tegemata jätnud või halvasti käitunud. Kui on põhjust teist lapselast mitte usaldada (nt võiks omanikuks saades vanavanemate elu kibedaks teha vms), siis hoiaks maja rahulikult enda nimel edasi.

**********************************************

Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.

Kangilaski sõnul annab võlaõigusseadus teatud tingimustel võimaluse kinkelepingust taganemiseks, kuid praktikas on kinkelepingust taganemine väga keeruline.

Kui keegi juba vanavanemate eluajal nende (tegelikult sinu) mahale hammast ih6b, siis hoidu sellest tehingust! Koge, kui ta selle endale saab, läheb vanavanemate elu raskeks, nad ei ole enam peremehed oma majas.

Olen ka oma mehele rääkinud, et tehku oma isale selgeks, et peab ona osa majast jätma naisele, mitte lastele. Sest mehe üks õde käib juba praegu, kui talle midagi ei kuulu, perenaisetsemeas ha tülid vanematega selle üle, kuidas nood oma majas elama peaksid. Kui äi lahkum enne ämma ja meheõele peaks kasvõi 1/10 majast kuuluma, ei saaks ämm temaga enam hakkama. Las tuleb laste vahel jaotus alles siis, kui mõkemad lahkunud. Aga pole kindel, kas äi mõistab seda.

usu mind, kui oma vanavanemad paned kehva seisu on sul südames suuremad mured, kui praeguse 180 km eemal oleva maja haldamine.

las leping jääb nagu jääb ning vanadel on koht kus olla.

Kui maja on sinu nimel ja vanavanemad läinud, siis tulgu sugulane ja ostku see maja sinult (kasvõi 10 euroga).

//vanaisa ilmselt arvab, et tema elab kauem ja pärast vanaema surma läheb ta elu põrguks. vanad on targad//

Siinsed käod räägivad õigust. Kinkelepingust taganeda saab juhul, kui kingi saaja on lepingust tulenevad kohustused täitmata jätnud või on olnud kinkijate suhtes jämedalt tänamatu. Ja kui oli ühisvara, siis peavad algatama selle ikka mõlemad kinkijad.

Milleks sellele lapselapsele maja omandiõigus? Kui tema mure on see, et üürikorteris on kallis elada ja teemaalgataja ise ei soovi ei majas elada ega sellelt tulu teenida ning vanavanemad vastu pole, siis las elab see lapselaps oma perega selles majas. Tehke tähtajatu üürileping, üürisumma võib olla ka 1 euro või siis selle asemel hoopis kohustus maksta kinnistu maamaks. Üürilepingusse tuleks lisada ka punkt, et üüriobjekti tuleb heaperemehelikult kasutada, tagada selle säilimine ja et üürnik tasub kõik kommunaalid ja muud majaga seotud kulud. Muidu aga las elab.

#3630022:

Teemaks vanavanemate maja, oli ühisvara. Neil 2 last ja 5 lapselast. Muna olen vanim lapselaps. 9a tagasi oli mul soov soetada omale maja kinnisvara tagatisel. Vanavanemad tegid oma maja kinkelepinguga minu nimele ja nende majal hüpoteek veel aasta. Ainus tingimus oli, et võivad surmani sees elada.

Minul on nende majast ükskõik, 9a jooksul olen oma rahadega veidi remonti teinud, aga see pole ka oluline. Nüüd üks lapselaps soovib maja endale, sest tal pere ja üürikas kallis elada. Vanaema tahab, et kinkelepinguga kingitud maja selle teise lapselapse nimele kirjutaksin. Vanaisa pole nõus ja tahab, et maja jääkski mulle. Kinkelepingu sõlmimise ajal ei arutanud midagi. Ise mõtlesin, et aasta pärast võin maja vanavanemate ühisomandisse tagasi anda, aga see teine lapselaps väitis, et kinkija saab kingi tagasi nõuda ja loodab nii maja endale saada ja vanaisa vahelt ära jätta. Vanaisaga ta läbi ei saa, sest vanaisa meelest ei oska too majas elada. Vanaema aga on selline nunnutaja ja muretseja, et annab kõik ära. Mul endal kodu olemas ja kuna kingitud maja asub 180km kaugusel, siis minu jaoks on see vaid kohustus. Samas ma ei usalda teist lspselast ja tunnen, et õiglane on algne olukord taastada. Kas on võimalik, et vanaema algatab kinkelepingust taganemise? Või teevad seda ka vanaisaga koos kuigi 9a on möödas? Mind hirmutab vaid see, et hüpoteegi osa on veel u 1a, et mul pole vaba raha, et see puuduv osa taduda, kui peaksin maja tagastama.

Sina ei peagi seda teist lapselast usaldama. Aus oleks see, kui annad vanavanematele nende maja tagasi ja nemad ise otsustavad edasi, mida sellega teevad ja kellele pärandavad. Ei ole sinu asi seal vahepeal korraldada.

See, et vanavanemad sind tahtsid aidata ning heast tahtest maja sinu nimele kirjutasid, ei tähenda, et sina peaksid otsustama, kellel on majale õigust, kellele mitte. Tõsi, seaduse silmis hetkel on (kui maja on päriselt ka sinu nimel, mitte ei ole sellele lihtsalt hüpoteeki seatud sinu laenu tagamiseks), aga sul endal võiks siiski ka olla mingi südametunnistus.

#3631296:

#3631259:

Tõsi, seaduse silmis hetkel on (kui maja on päriselt ka sinu nimel, mitte ei ole sellele lihtsalt hüpoteeki seatud sinu laenu tagamiseks), aga sul endal võiks siiski ka olla mingi südametunnistus.

Minu meelest TA-l just on südametunnistus. Muidu ta nende asjade üle ei arutleks. Saan aru, et TA-l on seda hüpoteeki vaja veel aasta aega? Et siis saab ta oma kodu laen makstud? Või siis on selleks ajaks oma kodu väärtus selline, et sellest piisab kodulaenu tagamiseks. Aasta on piisav aeg, et asjadel settida lasta. Mina TA asemel kingiksin peale selle aja lõppu maja vanavanematele tagasi. Ja edasi võivad nad ise vaadata, kas ja kellele selle annavad.

Hetkel on ohu märk see, et mõlemad vanavanemad pole maja teisele lapselapsele kinkimise osas ühel nõul. Seega ei võtaks ma kindlasti endale vastutust maja teisele lapselapsele edasi kinkimise osas. Seda enam, et too teine lapselaps tahab majja sisse kolida. Enamus Eesti vanu maju on üsna väikesed ja mõeldud ühele perele. Kuidas teine lapselaps sinna ära mahuks? Või on tal eesmärk vanavanemad ühte tuppa pressida ja ülejäänud maja üle võtta?

Et siis sinu arvates on täiesti õige, et üks lapselaps, kes on saanud kingituseks maja, võtab õiguse otsustada, kellel on majale suurem õigus? Aga nagu öeldud, siis juhul, kui ta tõesti on maja ametlik omanik, siis on tal seaduse järgi tõesti otsustada, mis majast saab. Samas, ta ju otseses mõttes kasutab ära võimu, mille ta on saanud tänu vanavanemate heale tahtele.

Jah, õige oleks, et ta kingiks maja tagasi vanavanematele ja jätaks nende endi otsustada, mis edasi saab. Ja isegi, kui see on teemaalgataja arvates ebaõiglane otsus, siis leppigu sellega. Teemaalgataja võiks olla pigem väga tänulik, et sai vanavanemate varast kasu.

Kui teine lapselaps elab hetkel üürikas, siis miks ta ei võiks lihtsalt kulude kokkuhoiuks vanavanemate juurde kolida?  Kas seal majas on piisavalt ruumi?  Minu jaoks on kahtlane kui majja kolimiseks peab olema maja omanik.