Teema: Koduõpe

a) Laps ei saa haiguse tõttu ajutiselt (nt luumurd) või püsivalt koolis käia.
b) Elatakse eraldatud kohas, kust kooli käia on keeruline.
c) ajutiselt õppetööst eemaldatud

tean mitmeid erinevaid juhtumeid:
1) laps, kes oli just raskelt opilt tulnud, oli osaliselt liikumisvõimetu ja ootas järgmist oppi, õnneks elas kooli lähedal, talle tehti eraldi tunniplaan ja õpetajad pidid käima tal kodus tunde andmas (tema tunnid lisati ka õpetajate tarifikatsiooni ja nende eest maksti ka palka)
2) laps, kelle vanemad sõitsid pikemaks ajaks välismaale töö töttu vmt põhjusel, laps võttis eestist õpikud kaasa ja käis 3-4x aastas eestis ja siis vastas õpetajatele tagantjärgi. vanemad õpetasid ise, e-koolist said info, järgi vastamisi vastu võttes õpetajad palka ei saanud, vastamine oli tavalise konsultatsiooni raames
3) laps, kelle vanemad otsustasid, et kool või klassikaaslased või õpetajad või kõik kokku ei kõlba mitte kuhugi ning õpetab oma last ise. sel juhul võeti dokumendid koolist välja ja asja aeti mingil muul moel.
4) kaak, kes on saanud kõrgeima meie haridussüsteemis lubatud karistuse – eemaldatud õppetööst 2 nädalaks – käis koolis vaid vastamas peale tunde, et teiste lastega kokku ei puutuks. Õpilastele selline asi väga meeldis, õpetajatele mitte, sest sellise tüübiga õhtusel ajal (õpetaja isiklik vaba aeg, palka ei saa) koolimajas istumine ei meeldi ei õpetajatele ega nende pereliikmetele.
( 5) laps, kes oli kas üliandekas või ülitubli sportlane või edukas olümpiaadil käija või verivärske noor mamma – tehti individuaalne plaan, õppis iseseisvalt, oli vana klassi nimekirjas edasi, käis kohal vaid kontrolltööde ajal ja vahel ka mõnedes tundides, mis ajaliselt sobisid)

#3011761:

Tuuli Roosma kaksikud on ka ilmselt koduõppel. Kuidas muidu nad saaksid mööda ilma pidevalt ringi rännata?

Jah, sõnaga “koduõpe” seaostus minul ka esmalt Tuuli Roosma ja tema vahvad lapsed.
Nägin hiljuti mingit osa saatest “Meie aasta Iraanis” ja seal oli juttu ka koduõppest.
Aga tore, et paljudel on selline seaduslik võimalus.

Koduõppega on see probleem, et see on õpetajatele enamasti tasustamata. Veel on hariduslikus mõttes probleem, et vanemaid, kes oskaks ise oma last nt 8. klassi tasemel kõigis ainetes õpetada, on ülivähe. Ja kolmas probleem on see, et lapse sotsiaalsed ja asjaajamisoskused jäävad rohkem kängu. Koduõpe on õigustatud, kui laps on liiga haige, et koolis käia, aga kui see on õpetajatele tasustamata, tähendab see iseseisvalt õppimist (seega on pikaajaliselt raske) ja koolis konsultatsioonide vms kokku lepitud ajal vastamist üldjuhul. Veel on kasutatud, kui laps on nt välismaal kas spordivõistluste pärast vms ja on eriti tubli iseõppija, siis nt netivahendusel vastab ja esitab töid, jällegi, õppima peab ise, õpetaja annab lihtsalt ülesandeid ja harjutusi. Koolist ajutiselt kõrvaldamise puhul saan ka aru, aga see on ju 2 nädalat, nii et seal on ka lapsel vaja teemad endale siis ise selgeks teha ja koolis vastamas käia. Muul põhjusel pole see minu arvates mõistlik lahendus. Minus koduõpe millegi positiivsega ei seostu, kõige positiivsem on vast see välismaal olijate vastamine (kui välismaal olek on mõjuval põhjusel), aga pikk koduõppeperiood eeldab ikka erilist tublidust, et teistega sama head haridust saada.

Kui laps on täielikult koduõppel ja ema kodus õpetab teda (nagu ilmselt see Tuuli Roosma), siis kas see ema on õpetajana kooli palgal?

#3011986:

Kui laps on täielikult koduõppel ja ema kodus õpetab teda (nagu ilmselt see Tuuli Roosma), siis kas see ema on õpetajana kooli palgal?

Ei ole, sest see on lapsevanema soovil koduõpe, st igasugune õpetamine ja selle eest tasustamine jääb lapsevanema kanda. Õpilane käib koolis ainult vastamas (korra trimestris nt) ja ka selle eest ei saa koolis vastamist vastuvõttev õpetaja palka.

tegelikult on siin mingid erandid ka olemas. et kui nt tegu on diplomaadi perega, kus üks vanem saadetakse diplomaatilisele tööle kuhugi X riiki koos perega ja tema abikaasal on olemas õpetajakutse, siis mingisugustel erijuhtudel saab see abikaasa siis oma (ja teiste kolleegide laste) õpetamise eest eesti riigilt ka palka. aga enamikes riikides on siiski olemas eraldi rahvusvahelised koolid ja diplomaatide lapsed õpivad seal.

Ma olen selle vastusega nõus “Tugevad, teadlikud ja haritud vanemad”.
Olen jälginud koduõppel olevate perede instagrami, blogisid (nii Eesti kui välismaa) ja olen täiesti kindel, et need lapsed on oluliselt sotsiaalsemad kui keskmised koolilapsed. Aega reisimiseks, teiste koduõppeperede, sugulaste, sõprade külastamiseks, hobidega tegelemiseks (muusikakoolid, trennid) jääb ju palju rohkem.

Koduõpet peaks seaduse järgi võimaldama iga kool. Aga olen ka kuulnud, et on mitmeid koole Eestis, kus on spetsiaalselt koduõppe kordinaatorid või õpetajad, kes selle jaoks lisatasu saavad. Paljud koduõppijad on kirjas teises Eesti otsas olevad koolis, kus siis 2x aastas vastamas käiakse.
Pole küll selles osas seadustega nii täpselt kursis, aga kool peaks ju saama ka koduõppel oleva lapse pealt pearaha. Nii et sellega ma päris ei nõustu, et õpetaja peab koduõppe lapsega tasuta tegelema. Igapäevaselt jääb tal koduõppe lapse õpetamine, tööde parandamine ära. Õpetajate palgad on muidugi üle mõistuse madalad. Ilmselt seetõttu tekibki koduõppe lapsi järjest juurde, sest väikseid koole suletakse, klassid on suured, esineb koolikiusamist, õpetajaid vähe ja nad on ületöötanud, läbipõlenud.

Olen oma laste kooliga väga rahul, aga kui peaks tekkima vajadus, siis kaaluksin küll ka koduõpet.

#3012365:

#3012074:

Olen jälginud koduõppel olevate perede instagrami, blogisid (nii Eesti kui välismaa) ja olen täiesti kindel, et need lapsed on oluliselt sotsiaalsemad kui keskmised koolilapsed. Aega reisimiseks, teiste koduõppeperede, sugulaste, sõprade külastamiseks, hobidega tegelemiseks (muusikakoolid, trennid) jääb ju palju rohkem.

Loomulikult on. Ma ei mõista, kuidas saab seda kooli ellujäämisõppust üldse sotsialiseerumiseks nimetada. Alati tuuakse ette see sotsialiseerumine. Naerma ajab lihtsalt. Koduõppelapsed sotsialiseeruvad oluliselt kvaliteetsemalt.

sõltub lapsest ka. Mul on tugevate juhiomadustega andekas, keda ei saaks päris koju jätta, sest tal on vaja kollektiivi, kelle peal harjutada. Koolivaheaegadel on näha, kuidas ta mugavalt arvuti taha ära vajub, ilmselt saaks see nii olema ka koduõppe korral. Lasteaias pole ta käinud.

#3012583:

Õpetaja miinimumpalk on 1250 eurot.

seda AINULT juhul, kui koolil on talle pakkuda täiskoormust. ca pooled eesti õpetajad aga töötavad vähem kui poole koormusega.
nt mul oli enne koolist ära tulekut normkoormus 24, minu ainetunde aga vaid 4 (kuupalk vaid 1/6 õpetaja miinimumpalgast, 1250€ palga korral siis 208€-maksud). Üldtööaeg nädalas aga 5,8h. seega selle 5,8-4 = 1,8h sisse pidid mahtuma kõikide tundide ettevalmistamised, konsultatsioonid, tööde parandamised, koosolekud, koolitused jne.
sinna tööaega veel ära mahutada tasuta tööd mõne koduõppuriga, no vabandage väga.

#3012655:

ca pooled eesti õpetajad aga töötavad vähem kui poole koormusega.

Kas see väide põhineb mingil ametlikul statistikal? Arvestades, kui palju on Eestis õpetajatest puudus, siis mina seda juttu ei usu. Pigem õpetavad paljud õpetajad ehk mitut ainet. Õpetaja, kellel on koormust ainult 4 tundi, ei ole olnud tõenäoliselt nõus ühtegi teist ainet lisaks õpetama (ega ennast harima sel alal). Vähemalt põhikooli ulatuses võiks aga iga õpetaja olla võimeline lisaks oma põhiainele veel mõnda lähedast ainet õpetama (kurb lugu on see, et ega nad väga ei ole). Vaatasin just ka oma lapse kooli õpetajate tunniplaani – pea kõigil on ca 20 tundi nädalas. Kellel on vähem, nende kohta on teada, et neil on lisaks ka mõni teine töökoht.

#3012677:

Vabandust, ma olin Tallinna keskne. Siin ei tööta keegi sunniviisiliselt alakoormusega, sellepärast üllatusin. Siin on normtunnid enamasti 20-21 ja lisaliigutuste eest (klassijuhatajaks olemine, pikapäevarühm jne) makstakse ka. Ja jõulupreemiatki makstakse. Siin on õpetajate palgad pigem 1500 kanti.

imelikult arvad. olen terve elu vaid tallinna koolides töötanud. vaid ühes eliitkoolis oli tunde üle normkoormuse ja seda 30a tagasi, siis, kui minu ainet veel tavaklassiski 5h nädalas oli. sel sajandil (peale õppekava ümberkorraldusi) saaks selles aines täiskoha vaid kas 6 paralleeliga põhikoolis või 3 paralleeliga gümnaasiumiosaga koolis.

#3011703:

Tugevad, teadlikud ja haritud vanemad. Miski koolisüsteemis hakkab vastu, ei soovi oma lapsele seda. Julgus, omanäolisus.

Ma tean ühte perekonda, kus tavakool välistati.

Kuna ema arvates pole ka Eesti waldorfid piisaval tasemel (ühte waldorfkooli vanem laps proovis, aga ema leidis, et ei vasta ootustele – kuigi kooli põhimõtted on ilusad, siis praktikas jätavad õpetajad soovida), siis temameelest jäi üle veel ainult koduõpe. Kaks last ongi koduõppel juba mainitud Rakvere Waldorfkooli all.

Viimase käoga nõus – koduõpe nõuab vanemalt tõesti head enesedistsipliini. Lisaks eeldab see tõenäoliselt seda, et üks vanematest (ehk ema siis enamasti) on kodune. Eduka õppe jaoks peaks see kodune ema olema ise üsna haritud, eeldatavasti ikka kõrgharidusega ja piisavalt laia silmaringiga. Tublid vanemad, kes sellise elukorraldusega hakkama saavad, ma ei usu et need lapsed millegist olulisest ja vajalikust ilma jäävad.
Teistel ei jää aga tõesti muud üle, kui laps kooli “lükata” 🙂

Minu laps on koduõppel kuna elame vaheldumisi Eestis ja välismaal. Laps saab mõlemas koolis väga hästi hakkama nii akadeemiliselt kui ka sotsiaalselt. Õpetajatega on väga vedanud- austavad üksteise tööd ning aitavad. Ühesõnaga,minu laps on kohutavalt võitnud, et käib kahes riigis koolis.

Tuuli ja Arbo taolisi vanemaid on vähe- enamik ei reisi lastega aastaid mööda maailma, samas pooldades teaduspõhist lähenemist.
Roaldi nädala üks osa oli vist koduõppel olevatest lastest. Vanemad parajad uhhuud ja puukallistajad. Lapsed õpivad seda, mida tahavad ja nii palju kui tahavad, samal ajal nooremad õed- vennad samas toas lalisemas ja mängimas.
Tean paari peret, kus lapsed koduõppel- kristallid ja shamaanitrumm on õppevahendid, vanemad veendunud lamemaalased ja vaktsiinivastased. Lastelt oodatakse kolmanda silma avanemist, mitte elementaarset arvutamisoskust. Enda meelest vanemad muidugi julged, teadlikud ja süsteemist väljas. Reaalsuses pigem umpad.