Kas emaste koerte steriliseerimine on normaalne ja tavaline praktika või näitab see koeraomaniku julmust ja koerast mittehoolimist? Kui pole tegu tervislike põhjuste või suure hulga koerte pidajaga.
Minu koerale tekkis rinnanäärme kasvaja eelmine kevad ja kui seda eemaldama läksime, siis arst soovitas tungivalt ka sterilisatsiooni teha. Pidi edasised sama tüüpi kasvajad ära hoidma.
Koer oli 8a sel ajal. Operatsioonist paranes kiirelt.
Varem ei näinud põhjust teha, kuna teiste koertega kokku ei puutu üldiselt.
Steriliseerimine on tänapäeval väga tavaline ja pole ta mingi looma piinamine .Nõuka ajal ei steriliseeritud ja siis oli ikka jama küll nende kutsikatega ,minna Nõmme turu väravasse müüma .Ja kui palju oli toona hulkuvaid koeri ,kasse .Tänapäev on seepärast väga hea võimalus steriliseerimiseks .
Loomulikult ei pidanud ma steriliseerimise vastandvõimalusena silmas kutsikate vabalt tulla laskmist, vaid peremehe pingutust koera valvamisel jooksuajal.
Tahaks koera steriliseerida, sest üks kogemus jooksuajaga on olemas ja see oli üsnagi väsitav. Samas tunnen end koera ees süüdi, tunnen, nagu lõikaks koera kõhu lõhki seepärast, et peremees on laisk.
Sa säästad ju looma mõttetust piinast – ega see jooksukas tema jaoks mingi mõnus asi ei ole. Vähendad riski, et su koer kaduma läheb – jooksuajal on nad väga motiveeritud minema lipsama isegi siis kui muul ajal on väga kuulekad. Lisaks vähendad tugevalt rinnanäärme kasvajate ja mädaemaka ohtu, seega hoolitsed oma looma tervise eest. Kõik see on just nimelt su koera huvides ja ei ole sinu egoism.
Olen küll isaste koerte omanik aga kui võtaks omale emase, siis aretamisplaani puudumisel kindlasti steriliseeriks.
Iga jooksuaeg on koerale raske, ta on niigi hormoonidest sassis, lisaks igal jalutuskäigul ligi tikkuvad isased pluss hulkuvad koerad kes maja / kortermaja aeda või uksele pissivad ja kaklevad. Lisaks on paljudel koertel peale jooksuaega ebatiinus, mis jälle omakorda kurnab koera.
Ehk et kui koeraga näitustel ei käi ja aretusega ei plaani tegelema hakata ja reaalselt koeral on RASKE jooksuaeg, siis tasub sterrida.
Sterrimisega kaasnevad ka ohud, millest pead ise teadlik olema:
* narkoos
* suurtel tõugudel vanemaks saades uriinipidamatus
* ülekaal, mis tekib palju kergemini, ehk peab ise rohkem vaeva nägema koera vormis hoidmisega.
* osadel pikakarvalistel tõugudel hormonaalse taseme muutuse tagajärjena enam aluskarv karvavahetuse ajal ei vahetu ja seda peab välja kammima tihedamalt ja tugevamalt, samuti muutub osadel karvastruktuur vatisemaks. Aga ainult mõnedel pikakarvalistel tõugudel, mitte kõigil.
Aga miks sa siis steriliseerid kui sul süümekad on?
Minu emane on 4 aastat vana ja mitmed jooksukad üle elatud, pole hullu midagi.
Koer peab end normaalselt üleval, küla peale ei jookse. Teistest koertest hoian eemale, jalutame kõrvalistes kohtades. Ei näe põhjust sekkuda sellesse, mida loodus on paika pannud. Küll kuulda olnud, et peale steriliseerimist lähevad paksuks ja põis enam ei pea. Lisaks opi tüsistused. Elan põhimõttel, et ära tee teisele seda mida ei taha et sulle tehakse. Ammugi ei tee midagi sellist oma parimale sõbrale.
Ei näe põhjust sekkuda sellesse, mida loodus on paika pannud. Küll kuulda olnud, et peale steriliseerimist lähevad paksuks ja põis enam ei pea. Lisaks opi tüsistused. Elan põhimõttel, et ära tee teisele seda mida ei taha et sulle tehakse. Ammugi ei tee midagi sellist oma parimale sõbrale.
Räägi oma loomaarstiga. Kui su koer ei ole mõeldud aretuseks, siis sa saaksid teda steriliseerides maandada väga suured terviseriskid. Hormonaalsetest muutustest tingitud kasvajate risk – kui su koer ei poegi ega ole steriliseeritud, siis tal on üle 25% tõenäosus saada rinnanäärme kasvaja. Suur osa neist kasvajatest on pahaloomulised ning nii ehk naa nõuavad operatsiooni. Varakult steriliseeritud koeral on see tõenäosus 0,5%.
Emakapõletikud. Steriliseeritud koeral ei esine. Steriliseerimata koertest jällegi 25% saavad bakteriaalse emakapõletiku, mis on koerale väga ohtlik ning suurem osa mädaemakaga koertest ei pääse nii ehk naa elupäästvast emakaeemaldamise operatsioonist.
Nende kahe ohu kõrval on koera toidukoguste jälgimise vajadus ja vähestel juhtudel “tilgutamine” väga väike hind mida maksta. Koerad ei lähe paksuks, nad söödetakse paksuks. Kui toidukogus ei ole vastavuses energiavajadusega, siis lähevad paksuks ka steriliseerimata loomad. Ja uriinipidamatus, ehk siis olukord, kus koer ei suuda oma põit täiel määral taltsutada olukorras, kus ta on ülirõõmus või hirmul ja sel ajal tuleb põrandale paar tilka uriini… no minu jaoks on see täiesti vastuvõetav risk.
Mina steriliseerin oma koerad tavaliselt 5-6-7-aastaselt, juhul kui mingid terviseprobleemid ei nõua varasemat operatsiooni. Ei tegele aretusega, jooksuajad pole kunagi probleemiks olnud, soovimatuid kutsikaid pole kunagi olnud. Ise ei poolda liiga varast ja mugavusoperatsiooni, kuid kui õuekoera ei suudeta ilma kutsikateta hoida, siis pigem lasta ta steriliseerida. Neljast steriliseeritud emasest kahel on tekkinud uriinipidamatus, mõlemal aasta peale steriliseerimist. Olen näinud väga palju vanemate emaste emakapõletikke ja piimanäärmekasvajaid, nii et minu meelest on see vanus täitsa paras steriliseerimiseks – koer on oma vajalikud hormoonid kätte saanud, samas vanus ja tervis on veel väga head, et minimiseerida operatsiooniriske.
Minul on karvane tõug ja ei steriliseeriks. Karv läheb elutuks, traatjaks, raskesti hooldatavaks. Jooksuajad ei ole olnud keerulised. Käitumises ma mingit muuutust ei näe. Mingeid isaste horde meie aia taga ei patrulli. Sterrimist on seostatud ka vanema ea põlve ristatsideme rebendiga. Lisaks uriinipidamatuse võimalus.
Ma ei steriliseeriks, peaks koera, ja kui siis tõesti ilmneksid probleemid a la, koeral on tugev iseloomumuutus, mis häirib elu; isaste hordid ümber maja … jne, siis alles laseks lõigata. Aga enne mitte.
