Tegin selle teema just siia, sest tegu pole küsimusega, vaid aruteluga. Ootan inimeste mõtteid.
Eesti TLS alusel on ette nähtud töötajale välislähetuse korral päevaraha, mis on eurorublades täpselt 32,00. Kui viibite lähetuses, kuidas te sellega toime tulete?
Näide oma elust. Lend hommikul kell 6 Tallinnast. Tegin väikse snäki lennujaamas(ma ei ela Tallinnas) kohv+salat+vesi 10¤. Lõunaks olin ma sihtkohas Münchenis. Enne rendika võtmist väike lõuna. Kohv+wrap+vesi 15¤. Päev koosolekuid ja kohtumisi. Õhtusöök hotellis kohv+mahl+klaas majaveini+praad 24¤. Kokku päeva kulutused toidule 49¤. Päevaraha sellest 32¤. Seega õhtuks olin omast rahast investeerinud komandeeringusse 17¤. Selle raha eest toidan oma peret kaks päeva kodus.
Okei. Järgmine päev on lihtsam, kuna hommikusööki söön hotellis, mis reeglina on hinnas.
Kas poleks mitte loogilisem kaotada päevaraha ja maksta kulupõhiselt? Kuidas Teie või siis Teie firmad asja reguleerivad?
Teema: Komandeering ja päevaraha
No kui kulupõhiselt, siis mingi piir peab siiski olema. Muidu peakski sünnipäevad, jõulukingid jm firma kinni maksma.
Kahju, et riigisisene komandeeringu päevaraha ära kaotati, nagu tõesti sõidaks inimene Saaremaalt Jõgevale ja tagasi igapäevaselt. ikka komandeeringus suuremad kulutused. Palk ka ikka suurem, kui kohalikes kohtades töötades.
Ok ma saan aru, et 32¤ on selgelt vähe.
Aga..
kodus olles sööd sa ju hommiku-lõuna ja õhtusöögi oma raha (palga) eest.
Ja komandeeringu päevadel saad sa ju nii päevaraha kui ka palga.
Kui nüüd sinu menüüst jätta välja mõned tooted, siis saaks 32¤ vabalt hakkama.
1)Söönud hommikul kodus, mitte lennujaamas, kus on ju teada, et hinnad, on väga väga kallid.Või kui kodus süüa ei soovinud, võtnud teepealt kuskil midagi kaasa.Tulnuks ikka tunduvalt odavam.
2)Lõunasöögi kõrvale piisanudks ka ühest joogist.
3)Õhtusöök ilma veinita.
Ma usun, et kui oleksid siit valikust ühtkoma teist välja jätnud, oleksid mahtunud ilusti 32¤ piiri.
Ja kui sa ei oska 32¤ päevas ennast ära toita, siis peadki juurde maksma.
Kas sul kodus kulub ka iga päev söögiraha AINULT sinu enda peale 32¤.Kui ei kulu, miks sa siis välislähetusel priiskad ja nüüd kurdad, et ei jagu raha ja tahad rohkem saada?
Eks see rahaline piirang olegi õigustatud, sest ülemused ei soovi iga nätsupaki ja veeklaasi pärast kemplema töötajatega hakata. Priiskava elustiili valid sa ju ise, seega pead sa selle ka ise kinni maksma.
Noh, kui kulupõhiselt, siis ma küll prae juurde majaveini ei võtaks, vaid valiks mõne kallima ikka. Sööks võimalikult kallis restoranis, kuhu muidu asja ei ole ja õhtul laseks konjakil ka hea maitsta:)
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Lend läks hommikul kell 6. Lahkusin kodust kell 3.
Nagu mida helli? Lõunasöögi ajaks olin juba üleval olnud üheksa tundi. Ees ootas kahetunnine autosõit.
Ööbisin Franki piirkonnas, kus toodetakse Frankewein’i. Klaas majaveini, mida on tervelt 18cl maksis 2,5¤. Kammoon.
Ma oskan ennast väga hästi ära toita. Perega puhkusel olles, just Saksamaal, saan ilusti hakkama 32¤ päevas. Sest mul on AEGA! Loogiliselt on toidud/joogid kallimad nendes kohtades, kus käivad äriinimesed ja minu õnnetuseks ma seal just ka viibisin, sest mul pole aega minna oma marsruudilt eemale kuhugi külakesse rahulikult einestama, kus päevaroa koos jookidega saan kätte alla 10¤.
Ma ei kurda, ma arutlen. Nagu eelnevalt mainisin suudan oma pere ja enda kahe päeva söögikulud katta 17¤’ga.
Priiskav elustiil…Kas ja kuipalju oled Sina viibinud välislähetusel? Pakid oma võileiva kodust alati kaasa? Veeretad igat eurosendikest ja otsid võimalikult odavat kohta? Ka mina valin toidukohti. Ei tõtta Radisson Blu’sse lõunatama ega ala carte’i sööma. Teen oma valikud ratsionaalselt vastavalt kuluvale ajale. Tööandja saatis mind sinna tegema tehinguid ja sõlmima kokkuleppeid, mitte otsima võimalusi, kuidas võimalikult väikeste kulutustega toime tulla.
Jätsin eelnevalt mainimata, kuidas toimub asi Saksamaal, Hollandis ja Rootsis. Sellist lollust nagu päevaraha ei ole. Makstakse kinni toidukulud ja ööbimine. Ning õugaad! Inimesed joovad firma kulul klaasi veini või õlut.[/tsitaat]
Ära pane tähele. See pole ju legend, et on inimesi kes hotellis ja ka tööreisil toidukulude vähendamiseks kannavad kaasas seda keedupulka. Ostavad kaasa hiina kiirnuudleid ja muud kauasäilivat kaupa.
Päevarahadest – oleneb piirkonnast kuhu lähed. Mõnes tuled vaat et 10EUR päevas toime, teises maksad juurde. Meil oli selles mõttes kena firma, et kui kulut¨ekid alles hoidsid ja kenasti põhjendasid et nii ja nii, siis ka hüvitati ülekulu.
kuna komandeeringutasu hõlmab ainult välislähetusi, siis enne lendu see lennujaama hommikusöök jääb välja ja minu mäletamist mööda alkoholiga oli ka vist mingi teema- üle jääbki täpselt see summa, mille oleks ka kodus toidule kulutanud 😀
aga tegelikult olen ma nõus, et see summa on ikka liiga väike
minu jaoks väga tuttav teema, ja mul on pidevalt sama küsimus tekkinud.
Ma päris keedupulka kaasa ei tassi, aga jah, minu õhtusöögiks on reeglina hotellitoa keedukannu vesi ja kohaliku \”säästumarketi\” võileib. ja ma ei ole selle üle õnnelik, sest tegelikult rikub see tervist. kodune õhtusöök ei ole kunagi minu jaoks nii kallis, ja seepärast hoian enamus õhtuid kokku selle võileivaga, et kui mõni õhtu on nö kohustus töökaaslaste/ülemustega välja õhtustama minna, siis ei lööks see õhtusöök pere eelarvesse auku sisse.
Normaalsetes firmades on ekstra selleks puhuks firma krediitkaart, mis antakse lähetusele kaasa ja millega maksad. Lugedes sinu kirjeldust, siis ma imestan, et nii vähese toiduga päeva vastu pidasid:) Firma krediitkaart kannatab palju, ka äripartneritele õhtusöökide väljategemist.
Teine asi, millele mina olen mõelnud seoses välislähetustega: seal ma olen ju sisuliselt 24h tööl. Ok, 8 tundi magan, ärme seda arvesta. Suurt vahet pole, kas magan kodus või magan Amsterdamis hotellis. Vahe on ainult siis, kui olen nt väikelapse üksikvanem ja pean lähetuse ajaks palkama lapsehoidja. Aga jätame selle praegu kõrvale.
Lähetuse ajal mul ju tegelikult oma aega ei ole, olen kogu ärkveloleku aja 16h tööl. Enamasti olengi, väga harva, kui on aega põgusalt mõnda vaatamisväärsust silmitseda. Seega tuleks maksta ületunnitöö eest.
Mina olengi võtnud asja nii, et firma krediitkaardiga maksan oma elamise ja see 32¤ on siis see ületunnitasu – mis ju tegelikult ei ole õiglane hüvitus, aga pole veel viitsinud ka hakata asja teravaks ajama. Eks siis teiselt poolt võtan firma krediitkaardiga natuke kallimat veini ka kompensatsiooniks, et tuleks parem uni võõral maal nõmedas hotellitoas.
mina kulutan üsna rahulikult, ka siis, kui söögile kuluv summa ületab päevaraha. no kui tahan lennujaamas võtta salati, siis võtan – aga tavaliselt ei taha, kuna kodust lennukasse poole tunni tee. lennukis saan süüa-juua, mul tavaliselt sellised piletid. kui ei ole, siis ostan oma raha eest – Estonian Airi salat või soe söök maksab ikkagi märksa vähem kui sihtkohas.
konverentsikohas antakse ka tavaliselt kohvi-teed ja võileibu-küpsiseid-snäkke, vahel ka korralikku lõunaeinet. õhtul võtan midagi poest – aga mulle meeldibki nii, tahan süüa natuke soolast ja natuke magusat, mitte suurt praadi. võtangi ühe salatikese või sinki-juustu, peotäie puuvilja ja midagi magusat, ning mingi joogi. ei kulu üle 5 euro. aga kui tahan, siis söön ka kaaslastega restoranis. võtan välisreisi ikkagi kui boonust, vaheldust halli argipäeva, ning ei karda selle peale natuke rohkem raisata. see on omaette mõnu, süüa kuskil kenas kohas võõras riigis, miks mitte natuke laristada. samas, saab ka soodsamalt, kui selleks tuju. nii et sellega on nii ja naa.
päevarahast alles ei jää mul muidugi sentigi, kõik (või mis kõik; rohkemgi kui kõik :)) löön poodides shopates laiaks 🙂
Mul jäävad reeglina pooled rahad kasutamata, sest oskan säästlikult majandada.
Teemaalgataja unustab ära, et mittekomandeeringusolija kulutab ka igapäevasele lõunale raha. Tihtipeale hakkab ta varahommikul kodust tulema, seega tee pealt haarab kohvi ja võileiva ( ~5 eur ), lõunasöögile läheb samuti raha( ~5 eur). Lisaks ostab ta ühsisõidukipileteid või ostab oma raha eest bensiini. Ja mitte keegi ei kompenseeri talle neid rahasid.
Komandeeringusse minejale makstakse kinni kõik transpordikulud ( nii ühissõidukid, parkimised kui bensiinikulud ) + 32 eur. Kui teemaalgataja lisaks sellele 32 eur-le tavainimese igapäevase söögiraha 10 eur + tavainimese ühistranspordikulud, saaks ta aru, et tegelikkuses ta hoopis hoiab söögiraha ja transpordikulude arvelt kokku.
Eestis päevarahade kaotamine oli õigustatud, kuna müügiinimeste komandeeringuaruannte põhjal viibisid nad keskmiselt 6-7 tööpäeva igakuistes komandeeringutes. Peale eestisiseste päevarahade kaotamist on komandeeringutes viibimise aeg vähenenud 1-2 tööpäevale kuus. Siil saab ka aru, et niimoodi peteti tööandjatelt raha välja.
Minul on väga hea meel kui mu mees komandeeringutesse läheb: üldiselt oskab ta hakkama saada vähemate kuludega kui 32 eur, kuna reeglina on hotellides tasuta hommikusöök, rääkimata vastuvõtjate poolsetest hüvedest, nii et meie pere eelarve paraneb alati, kuna kodus ta ju neil päevil ei kuluta toiduraha üldse.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]minu jaoks väga tuttav teema, ja mul on pidevalt sama küsimus tekkinud.
Ma päris keedupulka kaasa ei tassi, aga jah, minu õhtusöögiks on reeglina hotellitoa keedukannu vesi ja kohaliku \”säästumarketi\” võileib. ja ma ei ole selle üle õnnelik, sest tegelikult rikub see tervist. kodune õhtusöök ei ole kunagi minu jaoks nii kallis, ja seepärast hoian enamus õhtuid kokku selle võileivaga, et kui mõni õhtu on nö kohustus töökaaslaste/ülemustega välja õhtustama minna, siis ei lööks see õhtusöök pere eelarvesse auku sisse.[/tsitaat]
Oleneb piirkonnast. Minu lähetused olid tööstuspiirkonda kus ei olnudki poode lähima 5km raadiuses. Natuke pikk maa sinna ja tagasi jalgsi matkata. Bussipilet tuleb loomulikult endal osta, seega paarieurone ja siis veel boonuseks mittemaitsev õhtusöök ei maksa kokkuvõttes paar eurot. Hotellis on odavam süüa. Ajasin ka ilma lõunata läbi, sest sõin priske hommikusöögi mis oli hinnas. Seetõttu tulin välja ka päevarahadega, sest sõin siis päevarahade eest õhtusöögi hotellis.
Mis pagana hüved vastuvõtja poolt. Sama firma teine osakond, tavalised töökaaslased.
Naeruväärne on see 32EURi küll üldiselt. Endal on olnud situatsioone, kus lähed välislähetusse ja siis lepitakse kokku terve seltskonnaga restoranikülastus. Noh, ütleme, et ei ole korraldatud asi (et varem kinnimakstud või mingitest projektirahadest) vaid on selline korraldajatepoolne vastutulek ja soovitus ja külalislahkus, et tutvustatakse enda riiki, kultuuri, loomlikult ka toitu ning toimub terve seltskonnaga restoranikülastus. See eeldab, et kõik maksavad samas külastatavas restoranis toidu eest. Enamasti tellitakse erineveid toitusid, veine jne kõiki asju natuke maitsta + praad ja pärast arve jagatakse võrdselt. Ja olgem ausad, tihti jääb arve üsna 32 euri lähedale, mis tähendab, et ülejäänud päeva sa süüa ei saa (ja pead sellega juba hommikul arvestama, et äkki on õhtul mingi ühine ettevõtmine jne) või söödki isikliku raha eest. Loomulikult oleks alati võimalik väliskolleegid kõik kuu peale saata oma restoraniga ja öelda, et ma lähen mäkdonaldisse, aga ma ei tea….pole vist päris rahvusvaheliste suhete loomise ja välislähetuse mõte, või kuidas?
Ja lennujaamas söömisest ma parem üldse ei räägi. Masendav lihtsalt. Seal võib lihtsalt nälga jääda. Kõikidele virisejatele, kes arvavad, et välislähetuses on ilgelt fun ja tore kogu aeg käia, siis tegelikult rahalises mõttes ikka väga ei ole küll. Ei ole fun ja tore ärgata esmaspäeva hommikul kell neli ja siis järgmised 12 tundi lennata erinevate lennukompaniidega, sest ega siis Eestist ju otselendusid ei lähe. Ja kui kohale jõuad, siis pead olema veel sotsaalselt aktiivne ja suhetlema ja head nägu tegema, kuigi tegelikult tahaks magada. Samamoodi tagasilend – päris sa siis jõuadki ilusti kella viieks õhtul koju näiteks reedel. Tavaliselt on reede hommik veel sisustatud tööasjadega välisriigis ja tagasi lendama hakkad alles pealelõunal ja sealt edasi jälle mitu ümberistumist ja koju jõuad mingi poole öö ajal – näiteks kell pool kaksteist. Ja siinkohal ma ütlen teile kallid sentide lugejad – mitte keegi, mitte keegi! ei maksa neid ületunde kinni. Saad ikka oma närused 32 euri päevaraha, mille oled suur tõenäosusega suurema osa lennujaamades söömise peale kulutanud. Nüüd öelge mulle ausalt, kui paljud teist teevad iga nädal vähemalt kahel päeval 16 tunniseid tööpäevi ehk siis nädalas kokku 16 ületundi??? (ei pea siin praegu silmas graafikuga töötajaid onju, teie tööaja arvestus käib teisiti). Seega kokkuvõtteks võin öelda, et välislähetuses käimine on paras sendiveeretamine küll. Alustuseks oleksin näiteks päris rahul, kui muudetaks seadust selliselt, et ka lendamisest tulenevad ületunnid mulle kinni makstaks! Edasi siis võiks kaaluda päevarahade süsteemi Euroopa tasemele viimist.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat].
Eestis päevarahade kaotamine oli õigustatud, kuna müügiinimeste komandeeringuaruannte põhjal viibisid nad keskmiselt 6-7 tööpäeva igakuistes komandeeringutes. Peale eestisiseste päevarahade kaotamist on komandeeringutes viibimise aeg vähenenud 1-2 tööpäevale kuus. Siil saab ka aru, et niimoodi peteti tööandjatelt raha välja.
[/tsitaat]
Mul on mees iga nädal viis päeva kodust ära. Läheb esmaspäeva hommikul kell viis ja tuleb reede õhtul kell üheksa. Nii on terves firmas, kui just töökoht ei juhtu olema kodu lähedal, mida siiani kümne aasta jooksul pole kordagi olnud. See raha oli suhteliselt väike, aga üle 1000EEK sai iga kuu ja kattis vähemalt sõidukulud tööle ja tagasi ära. Mingitest müügimeeste petuskeemisdest ei tea midagi.
Loomulikult ei tule välja 32¤-ga kõrgema elatustasemega Euroopa riigis. just seetõttu, et söömine toimub komandeeringus olles alati n.ö. käigu pealt ja valida suurt midagi pole. Saksamaal läheb korralik õhtusöök hotelli restoramis kindlasti juba 20¤ maksma, kui piirduda vaid prae ja joogiga. Teenindusettevõtted on Euroopas kallid.
Selles nõmedas 32¤ piiris on süüdi mu meelest rohkem meie seadus, sest kõik, mis ületab seda summat, läheb maksustamisele ja see on tööandjale juba korralik lisakulu. mul poleks tööandjana midagi selle vastu, kui maksuvaba päevaraha oleks umbes 50¤, sellega peaks juba enam-vähem välja tulema, aga priisata kindlasti ei saa.
Kodus toidad 2 päeva terve pere ära 17¤ ja võõrsil ei tule toime üksinda 32¤
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Tere Mõttekaaslane,
See kes käib, see näeb ja kuuleb. Ma ei näe sügavat mõtet hakata lugema mingit ületunnitööd. Pigem rahvusvahelist tööd tegev inimene võiks saada rahvusvahelist keskmist palka sellel alal. Minu sissetulek on 1/3 sama tööd tegevast kolleegist Hollandis. Ja seal pole see teab mis hiigelpalk. Pigem tavaline kõrghariduse ja töökogemusega inimesele. Aga see ongi meie õnnetus. Reisimine annab tunde nagu oleks Lääne-Eurooplane, kuid kipume unustama, et tegelikult me seda pole. Ei sissetulekult ega mõttelaadilt. Tema teab tööle asudes arvestada lähetustega, millest tulenevalt saab ka kõrgemat palka, mis ongi selle kompensatsioon. Meie nõustume töökohaga, mis eeldab lähetusi, kuid päris hästi ei adu, mis need endaga kaasa toovad ning sellest johtuvalt hakkame lugema ületunde. Tema ju seda ei tee, sest talle makstakse õiglaselt Euroopa mõistes, meile Eesti mõistes. Paneb mõtlema…[/tsitaat]
Noh, rahvusvaheline keskmine palk on ilmselt utoopia Eesti tingimustes (ja seda eriti veel avalikus sektoris, mitte millegagi ei põhjenda selliseid nõudmisi ära) – loomulikult, mis saaks selle vastu olla :)! Tõepoolest, kui oleks sama kõrge töötasu samal elualal, kui näiteks Itaalia või Prantsusmaa kolleegil, siis ei peaks ilmselt eriti mõtlema selle peale, et kas ma võin nüüd kollegidega õhtusööki endale lubada välisriigis ja üldiselt elaks ka nagu kuningakass. Aga ei, Eestis on päevarahad! Ületunnitöö on vähemalt käegakatsutav asi, mille võiks parema tahtmise korral suuta isegi ära tõendada kuskil personalis või kohtus, kui viitsiks põhimõttelist vaidlust pidada antud teemal. Kurbi kogemusi on mul muide teisigi välislähetustega – viimati olin Eestist ära jaanipäeval ja siis ei tahetud mulle näiteks maksta riigipühal töötatud aja eest tasu. Pidin ikka ise näpuga järge ajama ja eraldi küsimas käima ja siis millalgi mitu kuud hiljem saadeti see tasu mulle tagantjärele, sest ei suudetud leida ühtegi seaduslikku põhjendust asjale (et miks mitte mkasta) – mõtlesin veel, et lihtsalt põhimõtteliselt oleks pidanud viiviseid ka küsima minema maksmisega viivitatud aja eest. Et vot nii käivad asjad!
Ei kujuta ette, äkki on erasektoris inimlikum see asi – avalikus igatahes mitte väga.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Olin väikefirmas ja seal oli ikka väga karm. Lähetust käsitleti kui hüve. Ehk jõudsime koolituselt, maandusime Tallinnas 00.30. Sõitsime Tartu(mina viisin kolleegid koju), voodisse sain 04.00. Hommikul sain peapesu, et tööle ühe tunni hiljaks jäin. See oli karm.
Praegu olen kontsernis. Siin on natuke lahedam, kuid ületunnitöö kui selline on tabu teema. Väliskolleegidega arutellu laskudes income vs outcome ei saa nad aru millest ma räägin. Ehk siis nad isegi mitte ei hooma palgataset.
Nüüd pean minema pesema, tunnen ennast räpasena. Tuli jälle viuviu SavAnsip on kõiges süüdi teema…[/tsitaat]
Jah, mis me siin ikka viriseme, siuke hüve nagu välislähetused on kätte antud ju …:))))
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kodus toidad 2 päeva terve pere ära 17¤ ja võõrsil ei tule toime üksinda 32¤[/tsitaat]
Kodus sööd kodus poest ostetud ja isevalmistatud toitu. kui käiksid kodus (s.t. Eestis) terve perega 3x päevas väljas söömas, ei tuleks samuti looomulikult 17¤-ga välja.
Ega need ei mõistagi, kes pole ise selle olukorraga kokku puutunud.
Mul on kogemus lähetusest, mis kestis paar nädalat, tegu oli ühe Euroopa suurlinnaga. Hotell asus kesklinnas, igati korralik ja hea, aga hommikusöök hinna sisse ei kuulunud. Ja hommikusöök maksis meie rahas 250 EEK’i (päevaraha oli siis 500 EEK’i). Samas hotellis peatus ka teisi meie firma töötajaid teistest riikidest. Nendel polnud probleemi, aga mina pidin ei tea kust endale hommikul süüa otsima, sest kui ma pool päevarahast juba hommikusöögi peale kulutan, siis mis saab lõuna ja õhtusöögiga? Ja loomulikult peab ju väljas sööma, hotellis pole võimalik endale midagi kokku vaaritada. Eks te proovige Eesti kolm korda päevas väljas süüa ja vaadake kui odav on.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Lend läks hommikul kell 6. Lahkusin kodust kell 3.
Nagu mida helli? Lõunasöögi ajaks olin juba üleval olnud üheksa tundi. Ees ootas kahetunnine autosõit.
Ööbisin Franki piirkonnas, kus toodetakse Frankewein’i. Klaas majaveini, mida on tervelt 18cl maksis 2,5¤. Kammoon.
Ma oskan ennast väga hästi ära toita. Perega puhkusel olles, just Saksamaal, saan ilusti hakkama 32¤ päevas. Sest mul on AEGA! Loogiliselt on toidud/joogid kallimad nendes kohtades, kus käivad äriinimesed ja minu õnnetuseks ma seal just ka viibisin, sest mul pole aega minna oma marsruudilt eemale kuhugi külakesse rahulikult einestama, kus päevaroa koos jookidega saan kätte alla 10¤.
Ma ei kurda, ma arutlen. Nagu eelnevalt mainisin suudan oma pere ja enda kahe päeva söögikulud katta 17¤’ga.
Priiskav elustiil…Kas ja kuipalju oled Sina viibinud välislähetusel? Pakid oma võileiva kodust alati kaasa? Veeretad igat eurosendikest ja otsid võimalikult odavat kohta? Ka mina valin toidukohti. Ei tõtta Radisson Blu’sse lõunatama ega ala carte’i sööma. Teen oma valikud ratsionaalselt vastavalt kuluvale ajale. Tööandja saatis mind sinna tegema tehinguid ja sõlmima kokkuleppeid, mitte otsima võimalusi, kuidas võimalikult väikeste kulutustega toime tulla.
Jätsin eelnevalt mainimata, kuidas toimub asi Saksamaal, Hollandis ja Rootsis. Sellist lollust nagu päevaraha ei ole. Makstakse kinni toidukulud ja ööbimine. Ning õugaad! Inimesed joovad firma kulul klaasi veini või õlut.[/tsitaat]
Käin tihti töölähetustel välismaal. Minul jääb pool päevaraha veel ülegi. Alkoholi ei tarbi töölähetusel ja odavaid söögikohti ei otsi. Vast mul siis veab, et satuvad ette normaalse hinnaklassiga söögikohad.
Keeduspiraali kaasas ei kanna ja võileibu kaasa ei tee kuskil.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kodus toidad 2 päeva terve pere ära 17¤ ja võõrsil ei tule toime üksinda 32¤[/tsitaat]
Välislähetusse lähed ikka teise eesmärgiga kui säästlikult majandada. Sa lähed sinna tööd tegema, tavaliselt on päev täis kohtumisi, üritusi ja sul ei ole aega otsida odavat toidupoodi. Ja just nii ongi, et õhtul lähed väliskolleegidega restorani ja ongi see 32 euri läinud. Tean, mida räägin. Käin ka päris tihti välislähetustel ja paar tükki on neid sellised 10-12 päevased. Pikkade lähetustega tuleb selle 32 euriga lõppkokkuvõttes ehk veel kuidagi välja, sest päris igal õhtul neid õhtusööke ei ole ja vahel juhtub ka mõni vastuvõtt õhtusele ajale, et saad seal kõhu täis. Aga just sellised 2-3 päevased lähetustel ei tule selle 32 euroga välja. Need on lihtsalt nii tihedad päevad, et sul ei ole aega mingit odavat kohta otsida. Ja kui veel juhtub olema võõras linn, kus varem pole käinud, siis lihtsalt ei teagi ju kust mida otsida ja see polegi ka lähetuse eesmärk. Või kui sinu lähetuskoht on näiteks Pariis, London – siis on miinus juba ette teada.
Ületundidest ma ei räägigi. Selle 10-12 päevase lähetuse ajal mul tegelikult puhkepäevi ei ole, ehkki nädalavahetus jääb sisse. Ja tööpäeva pikkus kipub ikka sinna 12 -14 tunni kanti. Puhkepäevadel töötamise eest meie asutuses mingit lisatasu ei saa. Õnneks on mu töötandja siiski nii arusaaja, et saan võtta nende päevade eest vabu päevi ja tagumikutunde meil ei loeta.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
