Teema: Kompromissid suhetes

Kompromiss peab olema selline, mis ühist kooselu aitab parandada ja edasi viia aga samal ajal ei tohiks see iseennast niipalju alla suruda, et endal halb oleks. Ma ei nimetaks seda üldse vaeva nägemiseks, pigem kergeks pingutuseks.

Meil nt oli nagistamist alguses. Mees tahtis rohkem seksi, mina jälle kingitusi ja lilli. Rääkisime suud puhtaks. Mina teen kompromisse seksi osas. Annan rohkem seksi kui mu reaalne vajadus. Mees hakkas rohkem nn. üllatusi tegema. Mõlemad läksime nn. mugavustsoonist välja.

Kui rääkida probleemidest on võimalik leida mingi ühisosa. Kui ollaks evait siis raskem suht jätkata.

#4299538:

#4299468:

Paljud neid teinud on, kui efektiivseks on osutunud, kas tunnete et kompromiss on nagu vaeva nägemine, kuna ei saa enam nö 100% olla sina ise? Kas kompromissid on jätkusuutlikud? Kui teha palju kompromisse, kas see mõjub kuidagi suhte kvaliteedile?

Need on mõttetud, sest andes järgi ühes asjas, annad varsti juba järgi järgmises ja siis ongi suhtest saanud asi , milles anda järgi järjest enam. Lõpuks ei olegi enam suhe ka endine, sinule on täiesti pähe istutud mehe poolt.

See, kui üks pool annab järele, ei ole kompromiss.

#4299570:

Annan rohkem seksi kui mu reaalne vajadus.

Kõlab õudselt – annan rohkem seksi. Jääb mulje, et sina ise üldse ei soovi seksi ja teed, õigemini annad seda vaid sellepärast, et mees tahab.

#4302258:

Mis seal õudsat on, ega tal tükk otsast ära ei kuku. Rasket ega keerulist pole seal midagi. Mees saab, mida tema tahab, ja naine saab, mida tema tahab. Ongi kompromiss ehk et poolele teele vastutulek mõlema poolt.

Kõva kompromiss küll, kui vastu tahtmist tuleb lasta end kasutada. Ma ei kujuta ettegi, kuidas selline vahekord isegi välja näeb, seda on igal juhul tunda, kui teine pool pole südamega asja juures ja tegelikult sellest osa võtta ei taha. Nagu liinitööd teeks, et peaasi, et tehtud saab. Kõlab nagu täisväärtuslik ja õnnelik seksuaalelu…

Kompromissid ei tööta, kui üks osapooltest ei täida oma kohustusi ja lubadusi.

Ma abikaasaga mitmeid kompromisse püüdnud teha, ükski ei pidanud vastu, kuna tal läheb “meelest ära” juba paari päeva pärast, mis kokkuleppe oli. Ja kõik algab otsast pihta. Kompromissidel on mõte, kui mõlemad partnerid on valmis pingutama.

#4302258:

Mis seal õudsat on, ega tal tükk otsast ära ei kuku. Rasket ega keerulist pole seal midagi. Mees saab, mida tema tahab, ja naine saab, mida tema tahab.

Täpselt nii. Õhtul magama minnes keerad mehele selja, aluspükse jalas ei ole ja mees asub tagantpoolt külili toimetama. Kui asi aetud, siis jääd magama. Kompromiss.

#4299468:

Paljud neid teinud on, kui efektiivseks on osutunud, kas tunnete et kompromiss on nagu vaeva nägemine, kuna ei saa enam nö 100% olla sina ise? Kas kompromissid on jätkusuutlikud? Kui teha palju kompromisse, kas see mõjub kuidagi suhte kvaliteedile?

Kompromissi tegemine on iseenda maha surumine. Kaua suudad olla keegi teine, kellegi teise jaoks? Ehk said vastuse

#4313604:

#4299468:

Paljud neid teinud on, kui efektiivseks on osutunud, kas tunnete et kompromiss on nagu vaeva nägemine, kuna ei saa enam nö 100% olla sina ise? Kas kompromissid on jätkusuutlikud? Kui teha palju kompromisse, kas see mõjub kuidagi suhte kvaliteedile?

Kompromissi tegemine on iseenda maha surumine. Kaua suudad olla keegi teine, kellegi teise jaoks? Ehk said vastuse

Kompromiss ei tähenda ometi enda täiesti maha surumist! Kust selline mõte ometi, et kui tuled vahel teise poole soovidele vastu, siis on sinu isiksus maha tambitud ja sa pole enam 100%  sa ise? Kuidas üldse saaks heas suhtes olla, kui pidevalt väikeseid kompromisse ei teeks? Ei kujuta ette ühtegi paari, kes elaks nt 30 aastat niisuguses üksmeeles, et iga jumala päeva igal tunnil soovivad mõlemad teha vaid samu asju, on samas meeleolus ja kumbki ei pea mitte kunagi teisele vastu tulema ega teise tunnete põhjal oma käitumist korrigeerima mõneks ajaks. Olla 100% sa ise ei tundu üldse võimalik, kui sa soovid üldse kellegagi lävida ja mitte olla ihuüksi. Miks üldse tahta olla nii enesekeskne? Veel enam – nii ülimalt enesekeskne, et jääda kinni mingisse algsesse “minasse”, kes ei suudagi muutuda elu jooksul?  Õpingute, kõikvõimalike suhete ja ühiskonna mõjul? Kõik inimesed arenevad elu jooksul ja ka muutuvad tänu sellele. Ka suhetes. Igaühe “mina” muutub samuti.

Mina lähen homme kompromissile:) Mehel on homme vaja Tallinnast Tartusse sõita, aga ta ei taha üksi sõita, kutsus mind kaasa. Eriti ei viitsi, aga lähen. Vbla ongi tore üle hulga aja Tartusse sattuda? Ega ma pärast kindladti ei kahetse.

#4304716:

Täpselt nii. Õhtul magama minnes keerad mehele selja, aluspükse jalas ei ole ja mees asub tagantpoolt külili toimetama. Kui asi aetud, siis jääd magama. Kompromiss.

Selle nimi on vägistamine, kui sa magad inimesega, kes sinuga magada ei taha. Milles seisneb siin kompromiss? Endal vastik pole kellelegi selga ronida, kes seda ei taha? Mul näiteks küll oleks.

#4313881:

#4313604:

#4299468:

Paljud neid teinud on, kui efektiivseks on osutunud, kas tunnete et kompromiss on nagu vaeva nägemine, kuna ei saa enam nö 100% olla sina ise? Kas kompromissid on jätkusuutlikud? Kui teha palju kompromisse, kas see mõjub kuidagi suhte kvaliteedile?

Kompromissi tegemine on iseenda maha surumine. Kaua suudad olla keegi teine, kellegi teise jaoks? Ehk said vastuse

Kompromiss ei tähenda ometi enda täiesti maha surumist! Kust selline mõte ometi, et kui tuled vahel teise poole soovidele vastu, siis on sinu isiksus maha tambitud ja sa pole enam 100% sa ise? Kuidas üldse saaks heas suhtes olla, kui pidevalt väikeseid kompromisse ei teeks? Ei kujuta ette ühtegi paari, kes elaks nt 30 aastat niisuguses üksmeeles, et iga jumala päeva igal tunnil soovivad mõlemad teha vaid samu asju, on samas meeleolus ja kumbki ei pea mitte kunagi teisele vastu tulema ega teise tunnete põhjal oma käitumist korrigeerima mõneks ajaks. Olla 100% sa ise ei tundu üldse võimalik, kui sa soovid üldse kellegagi lävida ja mitte olla ihuüksi. Miks üldse tahta olla nii enesekeskne? Veel enam – nii ülimalt enesekeskne, et jääda kinni mingisse algsesse “minasse”, kes ei suudagi muutuda elu jooksul? Õpingute, kõikvõimalike suhete ja ühiskonna mõjul? Kõik inimesed arenevad elu jooksul ja ka muutuvad tänu sellele. Ka suhetes. Igaühe “mina” muutub samuti.

Siinsed üksikud õeluskäod on nii kibestunud, et see on lausa uskumatu. Miks nad üksikud on? Vastus ongi nende vastustes. Igasugune kompromiss ja vastutulek on enda maha surumine jne. Lihtsalt ühed ääretult lollid, upsakalt egoistlikud tegelased kes ongi oma üksinduse ära teeninud.

#4315660:

kibestunud, et see on lausa uskumatu

Pelae sinu on siin kibestunuid vähe, aga sinusugune see-eest on ektraklassi vahutav kibedusepaise.

#4324758:

Kompromiss kõlab hästi, sinnani, kuni tahad teist õnnelikuks teha. Või sul on üsna ükskõik, kuidas miski on, ja on kerge loobuda oma tahtmisest. Minul seostub kompromissiga kõige rohkem kodu ja sisustamine. Sisuliselt on see nii et mees tahab sinist seina ja mina valget. Teeme helesinise ja kumbki pole rahul.

See ei ole kompromiss. Kompromiss on see, et sina saad oma valge seina ja tema võib keldrisse (pööngule, garaaži) teha sellise man cave’i nagu tema soovib.