Esileht Koolilaps kontrolltööks õppimise meetodid

Näitan 17 postitust - vahemik 1 kuni 17 (kokku 17 )

Teema: kontrolltööks õppimise meetodid

Postitas:
Kägu

Laps käib 5 kl, siiani ta ei oska ise õppida suuremaks tööks. Kuidas õpetasite last ise õppima? Milliseid meetodeid teie lapsed kasutavad õppimisel?

Nt loodusõpetuse puhul.

Lihtsalt loevad mitu korda läbi terve materjali?

Kirjutavad olulisemad faktid välja?

Joonivad olulisema?

Või teil pole aimugi, kuidas laps õpib, lihtsalt saab viisi?

+3
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Õppimisstrateegiad on erinevad: mis ühel toimib, ei pruugi toimida teisel. Seal tuleks õppemeetodeid katsetama hakata, mis sinu lapsele sobib. See korduvalt lugemine on üks vähem tõhusaid viise, lühimällu suudab niimoodi talletada.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Õppida ei tule mitte kontrolltöödeks vaid pidevalt. Etv’ s on saatesari “Maailma kõige targem rahvas”. Soovitan vaadata, saab erinevaid nippe õppimiseks.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Teoorias on see kõik väga kena, et koolitunnis omandatakse kogu materjal. Kindlasti on selliseid andekaid, kes ei peagi raamatut kodus lahti tegema, kes haarab tunnis kõik juba iseenesest lennult, tore. Paraku ei aita see mind hetkel, kuna ilmselgelt ei ole minu laps omandanud sellist oskust. Palun jagage siis nõuandeid, miinustada oskavad kõik siin perekoolis.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Õppimisstrateegiad on erinevad: mis ühel toimib, ei pruugi toimida teisel. Seal tuleks õppemeetodeid katsetama hakata, mis sinu lapsele sobib. See korduvalt lugemine on üks vähem tõhusaid viise, lühimällu suudab niimoodi talletada.

Just need õppemeetodid?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui kontrolltööks üldised küsimused anti, siis mul oli selle jaoks eraldi vihik. Kirjutasin sinna küsimused ümber ja otsisin raamatust/konspektist vastused. Mul oli  kirjalik mälu ja küsimuse ning vastuse välja kirjutamine aitas. Kui küsimusi ei antud, siis lugesin teatuid peatükke mille peale töö võis tulla ja tegin vihikusse märkmeid. Aga eks igaüks on erinev ja mõnele sobib muu meetod. 🙂

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lihtsalt loevad mitu korda läbi terve materjali?

Loeb peatüki läbi. Vaatab üle kõik fotod, skeemid jms ning selgitused nende juures.

Püüab vastata peatüki lõpus olevatele küsimustele. Kui ei oska, otsib vastuse tekstist.

Vaatab üle selle peatüki ülesanded töövihikus.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Rajaleidja soovitused

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu isikliku kogemuse järgi on kõige olulisem MÕELDA. Lugedes saada loetavast aru, sisuliselt hinnata, mis on oluline, mis mitte. Kui teatud paraja pikkusega jupp on mõttega läbi töötatud, panna raamat kõrvale ja püüda peast kogu oluline info üle korrata. Vaadata üle, kas kõik oluline oli õigesti meelde jäänud, vajaduse korral veel kord üle korrata.  Kui kogu materjal on tükkhaavak omandatud, siis veel üks kord tervikuna korrata.

 

Mõnele meeldib läbi kirjutada, mõnele valju häälega lugeda, mõnele tähtsaid asju alla joonida, mõnele veel midagi– need kõik on ebaolulised detailid — olenemata tehnilisest meetodist peaks õppimine algama ikkagi läbimõtlemisest, analüüsimisest, seostamisest, mõtestamisest. Kui see on tehtud, jäävad faktid väga lihtsasti meelde. Kui sisuliselt läbi mõtlemata materjali pähe tuupida üritada, siis esiteks on niimoodi väga raske midagi meelde jätta ja teiseks, kui midagi mehaaniliselt meelde jääbki, siis ilma mõistmata on see kasutu, surnud teadmine. Lapsevanem saaks minu arust aidata eeskätt materjali läbimõtlemisel suunavate küsimustega, täiendavate paralleelide või seoste esiletoomisega (nt õpitava seos teises aines õpituga, teatris või muuseumis või looduses nähtuga vmt) ning muidugi võib olla vanem see, kellele laps õpitud materjali harjutamise mõttes “üles ütleb”.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mulle meeldis viimase käo, 10:57, vastus.

Mul pole küll endal enam põhikoolilapsi, aga olen nendega omal ajal palju koos õppinud. Minu jaoks on see tore olnud, sest ausalt öeldes olen läbi laste koolitööde kogenud, kui loll ma ise teatud valdkondades olen. Pole midagi lõbusamat, kui viitsida lastega koos asjasse süveneda. Meid on aidanud just kodus koostöötamine. Üks minu lastest oli täiesti heitunud, kui pidi üksi mingitest teemadest ennast läbi närima. Kahekesi koos oli see palju lõbusam. Oletan, et rõõm on ka võtmesõna. Kui õpid rõõmuga, jääb see tugevamini mällu. Loodusõpetuses olen neil kodus lasknud teha enda jaoks naljakaid skeeme või joonistatud pilte, mingil ajal toimisid need väga hästi, nad kleepisid neid isegi vihikusse….kõik need oma märkmed, põhilised tuumasjad ja lõbusad pildid aitasid tõhusalt õpitavat kinnistada.

Aga jah, niisama see ei tule, et ütled lapsele – no mine õppima, loe ise, loe mitu korda! Minu meelest, kui asjaga on juba probleem, peab lapsevanem näitama, et nüüd hakkame koos tegelema, see on tore ja kindlasti lõpeb hea tulemusega!

 

+9
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Pikajalisse mällu talletamise eesmärgil teadmiste omandamise seisukohalt ei ole kontrolltööks õppimine üldse mingi oluline asi. Kontrolltööks õppimine toimub reeglina lastel tuima kordamise teel ja see talletabki lühiajalisse mällu. Selleks, et asi päriselt ka meelde jääks tuleks 1. Tõepoolest tunnis aktiivselt kuulata. 2. Enne kui üle lugema õpikust hakkad püüa meenutamise abil ülesandeid lahendada. Seejuures vigade tegemine on lausa hea. 3. Alles seejärel kontrolli, kuidas tegelikult lahendama/ vastama peaks, milliseid loogikavigu sa tegid. 4. Kui miski jääb segaseks, otsi teavet juurde, nii, et sul tekiks konkreetne seos juba teadaoleva infoga. 5. Meenuta mingi ajavahemiku järel õpitut uuesti.

Siis on su õppimisest ka pikas perspektiivis kasu.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Proovigu sulle oma sõnadega ümber jutustada.

Tuleb leida enda jaoks palju seoseid!

Kui tegemist on õigekirja või matemaatikaga, siis esiteks harjutada, harjutada, harjutada. Seejärel palu, et laps sulle teemat edasi õpetaks.

Teisele õpetamise meetod on hea ka muude ainete puhul.

Samuti võib teha nii, et oleks teooria jaoks olemas nii visuaal (nt skeemid, mõistekaart, slaidid) kui ka audio (nt telefoniga salvestada omale vastused, kui on töö stiilis küsimus-vastus). Sõnade õppimisel on hea selline lehekülgi nagu Quizlet, kus saab ka pildi juurde panna sõnale.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina õppisin läbi kirjutades ehk spikreid kirjutades.

Seoste loomine on samuti hea viis õppida.

Mõistekaardid

Viiendikule osta Avita lehelt kontrolltööde vihik. Seal on kordamisküsimused. Minu kuuendik õpib mitu aastat juba nende vihikute abil loodusõpetuse, eesti keele, matemaatika kontrolltöödeks. Mõte pole, et äkki õpetaja teeb sama töö ja veab vaid mõte on teha läbi nn proovikontrolltöö.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma arvan, et lapsel on lihtsam õppida, kui kodus räägitakse erinevatel teemadel. Siis on uusi teadmisi kergem uue infoga siduda. Meie proovime lapsega teema läbi rääkida. Tema loeb mingi lõigu ning siis räägime sellest, et tekiks arusaam, mitte päheõppimine. Alles siis kui sisu selge, proovime mingid faktid meelde jätta.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olin täiesti iseõppija. Mina õppisin küsimusteta variandi puhul nii, et konspekti läbi lugedes tegin ise küsimused, mida ma küsiks, mis tundus oluline. Ja olin ka seda läbirääkija või -kirjutaja varianti, nii jäi mulle hästi meelde.

Kui olid küsimused antud, siis otsisin raamatust jne vastused ning samamoodi vastuseid muudkui kirjutasin või rääkisin läbi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tähtis on õppida sama materjal erinevate võtetega läbi.

Nt kõigepealt loeb. Siis jagab materjali loogilisteks tükkideks. Siis nt peab joonistama iga osa kohta mõistekaardi/joonise vms. võiks veel teha illustreerituma, et nt fotosünteesi õppides ei kirjuta paberile “fotosüntees”, vaid joonistab taime jms. Alguses võib koos lapsega teha.

Samamoodi saab õppida võõrkeele sõnu jms. Tõesti, oluline pole mitte pähe tuupimine, vaid aru saamine. Kui laps on fotosünteesi kohta nt lugenud, siis seisku ühe toalille juures ja “õpetagu” sulle seda.

 

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tere

Tütar käib 6. klassis, hinded enamasti viied, mõned neljad ka. Aitan siiani teatud aineid õppida, kui laps õppimisel abi palub. Põhiliselt 2 ainet – vene keel ja loodusõpetus. Kui loodusõpetuses töö tuleb, tahab, et küsin temalt küsimusi ja kontrollin vastuseid. Põhiteemad on nad eraldi tunnis üle arutanud ja tähtsamad asjad välja kirjutanud. Mõnikord palub, et loen talle mingi teema ette, tal on kuulmismälu parem, kui ise lugedes. Vene keeles tahab, et kontrollin, kas hääldab õigesti ja sõnad peas.

Kokkuvõttes aitan tal siiani õppida, ei ootagi, et ta ainult ise kõike õpiks. Tean ja näen, et talle on tähtis teadmine, et olen olemas ja aitamas, kui vaja. Mulle meeldib koos õppida, lugeda, kuulata (tihti antakse linke, kus peab midagi kuulama), meil on oma traditsioon, mõnikord õhtuti lähme voodisse pikutama ja kontrollin mõne aine üle 🙂 Sõbranna laps on väga iseseisev, ütles kohe emale, et ma oskan ise õppida.

 

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 17 postitust - vahemik 1 kuni 17 (kokku 17 )


Esileht Koolilaps kontrolltööks õppimise meetodid