Peres 12 aastane ATH/autist, normintellektiga. Kuna eelmine kool ei suuda talle enam pakkuda sobivat õppevormi, siis on koolivahetus vaja teha. Kogu asja keerukus seisneb selles, et laps on täiesti vastu kõigele uuele. Praeguses koolis oleme koos tugimeeskonnaga proovinud kõike – suurest klassist väikeklassi, individuaalne õppekava, nüüd viimane periood ka koduõppel. Kui peab koolis käima vastamas, siis absoluutselt koostööd ei tee, keeldub kõigest, ronib lauale või laua alla, kipub telefoni näppima jne. Ainult koolipsühholoogiga saab jutule ja inglise keele õpetajaga. Teised õpetajad talle väga meeldivad, aga asjast rääkida ei taha ega kavatsegi. Kodus on põhiliselt õppimine minu hallata, muidu ta ei teeks absoluutselt midagi. Ei suuda vastutust võtta ja vedeleks niisama/vahiks internetis. Ta on väga tore ja nutikas poiss, sügava ajaloo erihuviga, aga kõik, mis puudutab õppimist on meeletult vastumeelne ja ebameeldiv. Kui mõned aastad tagasi sai diagnoosi ja Rajaleidja suunamise väikeklassi, sai ta sellest suure trauma, et tema nõusolekut keegi ei küsinud, tema ei tahtnud minna väikeklassi jne jne. Kõik sõbrad jäid maha ja edasi ta nendega enam suhelda ei tahtnud. Ta ei kuulu justkui kuhugi hetkel ja teatavasti on see teismelise puhul väga oluline. Ometi pidasime vajalikuks usaldada spetsialiste ja nägime ka ise, et rahulikum keskkond on talle kasuks. Paraku oli meie arvamus “vale” ja tegime sellega lapsele justkui karuteene, tal kadus igasugune motivatsioon edasi pingutada. Süüdistab kõiges Rajaleidjat. Pikk jutt, aga lühidalt peame kooli vahetama ja ei tea, kuidas edasi. Noorem laps käib Ristikus, aga vanemale lapsele seal klassikohta pole ja tema lennud on väga keerulised lapsed. Tal on aga java väga rahulikku keskkonda. HEV mainis veel Mustamäe gümnaasiumi, Saksa gümnaasiumi (ma ei mäleta küll kumba, neid on kaks), kus on väikeklassid. Olen mõelnud ka Pätsu kooli peale, aga ei tea ka sealsete laste ja keskkonna kohta midagi. Lisaks on see minu personaalne kiiks vb, aga mulle ei meeldi kui tunnid algavad kell 8.
Äkki on siinsetel vanematel nende koolidega enam kogemusi, oskavad rääkida, kuidas tugisüsteemid või kogemusi, kuidas nii keerulises olukorras nö puhtalt lehelt alustada. Kuidas lapsele selgitada tulemuslikult, et kooli vahetus on möödapääsmatu ja teha seda nii, et sellest ei tuleks taas üks trots, trall ja laps ei tunneks, et temast taas üle sõidetakse. Ta on nii tundliku meelega, samas kinnisevõitu ja temaga neid vestlusi pidada on keeruline.
