Palun nõu koolivalikul lapse puhul, kes vajab õppimiseks ja keskendumiseks pigem rahulikku ja personaalsema lähenemisega keskkonda (ei ole diagnoosiga laps, lisaks õrnake, ei suuda müraga väga keskenduda ja enesekindlust võiks ka oluliselt rohkem olla – kehtleb endas väga). Kas panna laps kodulähedasse kooli, mis riigieksami tulemuste järgi annb tugeva hariduse, aga kus on palju lapsi (st klassis kuni 26 last, mitu paralleelklassi) st tõenäoliselt palju kisa ja vähe võimalust personaalsema tähelepanu saamiseks või panna laps erakooli, kus on vähem lapsi klassis ja rahulikkum õppekeskkond, aga mille hariduse kvaliteet jääb tõenäoliselt selgelt alla kodulähedase kooli omale? Laps ise ei ole kummagi kooli vastu, otseselt sõpru, kelle pärast ühte või teist kooli eelistada, pole.
Teema: Koolivalik tundlikul lapsel
Mina võtaksin mõlema kooliga ühendust ja uuriks kas on võimalik tulla tutvuma või osaleda ühes eelkooli tunnis (sest saan aru, et eelkoolis laps ei käi?)
26 last klassis on siiski väike klass kui vaadata nt Tallinna keskmist klassi õpilaste arvu.
Kuigi ma ei tea mis linnast ja mis koolidest jutt, siis munitsipaalist erakooli saab alati minna ja arvestada tuleb ka seda, et seda ei tea keegi milline klassikomplekt lapsi ühte klassi satub nii ühes kui teises. Erakoolis võib olla arv väiksem, aga probleemseid lapsi mitu jne. Ei saa üldistada – aga palju sõltub tegelikult klassijuhatajast – uuri kes sügisel klassikomplektid saavad jne Eeltöö, plussid-miinused kirja ja alles siis otsustada.
Ja see, et lapsel kindlat sõpra pole, on selles eas täiesti normaalne, kuna tavaliselt koolis alles uued sõprussuhted, mis püsivamad, tekivadki.
Suur osa lapsi on kooli minnes natuke pelglikud ja suur osa vanemaid muretseb, ka ja kuidas laps hakkab toime tulema. Paneksin kodulähedasse tavakooli. Tavakoolis on tänapäeval ka tugispetsialistid ja individuaalne lähenemine, kui ilmneb et tõesti on vaja.
Kindlasti paneksin lapse kodulähedasse kooli. Kui laps pole erivajadustega, siis usun, et tavakool on täiesti sobiv.
Kui Tallinnas, siia uuri Emili kooli või Gaia kooli. Personaslne lähenemine, väikesed klassid.
Kui panna tavakooli, siis ma mainiks klassijuhatajale, et laps on veidike tundlik. Siis klassijuhataja teab juba ette. Alati saab tavakooli vahetada erakooli vastu, kui selgub, et lapsele ikkagi ei sobi üldse.
või panna laps erakooli, kus on vähem lapsi klassis ja rahulikkum õppekeskkond, aga mille hariduse kvaliteet jääb tõenäoliselt selgelt alla kodulähedase kooli omale?
Miks sa arvad, et erakooli kvaliteet munitsipaalkooli omale selgelt alla jääb? Tavaliselt on pigem vastupidi. Ja minu jaoks oleks ka lapse koolistressi puudumine üks olulisemaid asju üldse. Kool on koht, kus laps veedab 12 aastat suurema osa oma päevadest – minu jaoks oleks (ja oligi) kooli valikul esimese tähtsusega just see, et laps ennast seal hästi tunneks.
Meie laps vahetas tavakooli esimese klassi poole pealt erakooli vastu. Tavakoolis oli palju rahvast, palju müra ning lapsel tekkisid igapäevased peavalud. Klassijuhataja oli noor ja kogenematu, kui poisid lärmasid, siis õpetaja karjus nende peale – Jääge vait! jne, mis kokkuvõttes tegi tunni veelgi lärmakamaks.
Tagantjärgi mõtlen, et kui poleks tavakooli kogemust, ei oskaks praegu erakooli hinnata ega sisekliimat võrrelda. Aga see on nagu öö ja päev, laps on õnnelik ja peavalud kadusid.
Hariduse kvaliteet tundub, et tavakoolis on parem, aga võib-olla polegi nii palju õppida tarvis, olulisem on meelerahu ning turvaline õhkkond.
Kuna laps pool aastat käis tavakoolis, siis uude kooli minek oli lapsele emotsionaalselt keeruline. Vanas koolis olid juba sõbrad tekkinud, aga uues koolis pidi uuesti algusest sõprussuhteid looma hakkama. Kuigi ta võeti kohe proovipäevadel uues klassis omaks, siis alguses oli ikka meil seda kahevahel olekut, et kas vahetada kooli või mitte. Uus kool tuli meile pikalt vastu, olime seal õppeaasta lõpuni nn proovimas ehk et laps käis kahes koolis paralleelselt. Kokkuvõttes oleme oma valikuga rahul, hea, et koheselt reageerisime, kui oli näha, et mammutkool ei ole talle sobilik.
Mu tundlik laps käib 26 lapsega klassis. Olen rahul. Lasteaed kurnas palju rohkem, tunnis on rahulik koostöine õhkkond ja koolipäev lühem ka. Klassijuhatajast oleneb kindlasti väga palju.
Uuri erakoole. Mina oma lapse panin erakooli just samadel põhjustel ja väga rahul. Nõudmised on suuremad ja tunde nädalas rohkem võrreldes piirkonnakooliga, aga kooli ju minnaksegi õppima
Minu arvates on algklassides kõige olulisem klassijuhataja nii õppemetoodika kui suhete toetamise pärast, sest tema on lastega kõige rohkem koos. Kool ise on vähem oluline. Ise valisime sarnases olukorras eliitkooli asemel erakooli andekale lapsele, sest eliitkoolis räägiti rõõmsalt usinate laste kasvatamisest, aga meie lapsele oli vaja just eneseusku toetada ning krutskeid õpetada.
Milliste erakoolidega nii rahul olete? Teemaalgatajale – logistika on ikka väga tähtis, ja ka õppemaksu suurus (eriti kui mitu kooliealist last peres).
Milliste erakoolidega nii rahul olete?
Mina olen rahul Püha Miikaeli kooliga, tuttavad on väga rahul Püha Johannese kooliga.
Koolivaliku kõrval: minu last on palju aidanud ka draama-(mitte näite-)ring. Saavad seal ennast turvalises keskkonnas väljendada ja palju positiivsest tagasisidet. See on andnud enesekindlust ja laps ei kogu ka emotsioone nii endasse, et pinge üle pea kasvab.
Nõmme Erakool
ühes suures piirkonnakoolis on ühe lapse kohta kordades rohkem ruumi kui erakoolides, mis asuvad üldjuhul mingil muul otstarbel ehitatud hoonetes, mis koolideks ümber ehitatud.
kui terve kooliastme jaoks on vahetunniks koridorijupike, mis on väiksem kui klassiruum, siis sel juhul eelistaks kindlasti suurt piirkonnakooli, kus on laiad pikad koridorid + fuajeed mõlemas majatiivas igal korrusel.
ära unusta, et iga tunni järel on vahetund ja just siis on vaja tundlikul lapsel ruumi, kus omaette olla kui soovib
ühes suures piirkonnakoolis on ühe lapse kohta kordades rohkem ruumi kui erakoolides, mis asuvad üldjuhul mingil muul otstarbel ehitatud hoonetes, mis koolideks ümber ehitatud.
kui terve kooliastme jaoks on vahetunniks koridorijupike, mis on väiksem kui klassiruum, siis sel juhul eelistaks kindlasti suurt piirkonnakooli, kus on laiad pikad koridorid + fuajeed mõlemas majatiivas igal korrusel.
ära unusta, et iga tunni järel on vahetund ja just siis on vaja tundlikul lapsel ruumi, kus omaette olla kui soovib
Erakoolis on õhkkond rahulikum kui su kirjeldatud suures koolis.
Kui Tallinnas, siia uuri Emili kooli või Gaia kooli. Personaslne lähenemine, väikesed klassid.
Emili Kooli kohta on siin ja Facebookis olnud kooli avamisest saadik mitmeid teemasid, kus just hoiatatakse, et ei sobi kui laps pole nö igas mõttes keskmine. Perekoolis mingil põhjusel selle kooli kohta kommentaarid ja teemad kustuvad, aga Facebookis on ilmselt alles. Tuttav võttis oma lapse sealt ära ja uues koolis oli raskusi ka akadeemiliselt.
Gaia kooli soovisin ise enda tundliku lapse esialgu panna ja direktor ütles, et neil puudub võimekus. Samas see oli 2a tagasi, ehk on nüüd midagi muutunud.
Kui kirjeldusest õigesti aru saan, siis väiksemate klassidega erakool on küll hea mõte, aga alternatiivpedagoogika pigem mitte, sest seal on määramatust rohkem (mis impulsiivsemale uusi kogemusi otsivale lapsele väga sobib). Tundlik keskendumisraskustega lapseke ei saagi seal muud kui keskkonda raalida, aga see pole õppimiseks parim meeleseisund.
Koolini aega üle seitsme kuu, mis on lapse elus pikk aeg. Praegu on aega küll, et arendada lapse sotsiaalseid ja enesekohaseid oskusi, et ta tulevikus suudaks tavakoolis, tavalisel õppel ja tavaliste inimeste seas toime tulla. Ebakindlus ja madal enesehinnang on mõnel lapsel paraku täiesti adekvaatsed, juhul kui last on mikromanageeritud ja ta reaalselt jääkski hätta kui pole kõrval emmet või tugiisikut. Koos tegelike oskustega ja kogemusega – ma saan hakkama! – tõuseb ka enesehinnang. Hakake juba harjutama kooliteed, lase lapsel üksi käia kuskil kodulähedases kohas, anna talle väikseid ülesandeid, lase tal ise mõelda, mis oleks tänaseks sobiv riietus jne.
Koolini aega üle seitsme kuu, mis on lapse elus pikk aeg. Praegu on aega küll, et arendada lapse sotsiaalseid ja enesekohaseid oskusi, et ta tulevikus suudaks tavakoolis, tavalisel õppel ja tavaliste inimeste seas toime tulla. Ebakindlus ja madal enesehinnang on mõnel lapsel paraku täiesti adekvaatsed, juhul kui last on mikromanageeritud ja ta reaalselt jääkski hätta kui pole kõrval emmet või tugiisikut. Koos tegelike oskustega ja kogemusega – ma saan hakkama! – tõuseb ka enesehinnang. Hakake juba harjutama kooliteed, lase lapsel üksi käia kuskil kodulähedases kohas, anna talle väikseid ülesandeid, lase tal ise mõelda, mis oleks tänaseks sobiv riietus jne.
Päris naljakas.
Olin 2 aastat tagasi sama dilemma ees. Laps oli aktiivne, väga seltskondlik ja püsimatu ning tundus, et keskendumine klassis koolitööle saab raske olema. Valik oli nö keskmise piirkonnakooli ja erakooli vahel. Kusjuures erakool asus logistiliselt oluliselt paremas asukohas kui piirkonnakool. Valisime erakooli ja ei ole seda otsust kahetsenud.
Kohe esimesel aastal sai selgeks, et keskendumisraskused on tõsised ja individuaalne tähelepanu ülivajalik. Tema klassis on 15 last ja õpetajal on võimalik viimast pakkuda ilmselt oluliselt rohkem kui tavapärases 26 lapsega klassis. Lisaks saab ta väga palju tuge muudelt kooli tugispetsialistidelt. Ise arvan, et piirkonnakoolist, kelle hoole all on kordades rohkem lapsi, ta nii palju tuge ei saaks. Suures koolis ja klassis on nii vaiksetel ja tagasihoidlikel kui ka puuduliku keskendumisvõimega lastel väga lihtne nö “ära kaduda” ja märkamatuks jääda ja nii võibki nende abivajadus ilmsiks saada alles siis, kui on juba hilja sellega tegelema hakata.
Selle kõige taustal saab laps kooli hästi hakkama ja vaatamata sellele, et õppimine pole just tema lemmiktegevus, meeldib talle koolis väga käia. Minu jaoks ongi oluline, et laps läheks hea meelega kooli ja naudiks ning mõistaks protsessi. Hindelised tulemused polegi hetkel kõige tähtsamad.
Ma ei tee siinkohal piirkonnakoole maha. Seda enam, et puudub nendega peale enda gümnaasiumi lõpetamist kogemus. Küll aga soovitan, kui rahalised võimalused vähegi lubavad, erakooli kaaluda.
Tänan! Olen uurinud nüüd veidi erinevate koolide kohta ja tegelikult on valik märksa segasem kui alguses. Kodulähedases koolis (suur, üle 1000 õpilasega kool) on probleem pea igaks klassis algklassides kiusamisega, nii lastevaheliste löömiste, solvamiste, asjade peitmiste ja varastamistega. Tundub, et esimese eelistusena seda kooli ei valik, kuigi ta oleks kõige mugavam.
Emili koolis käib sõbra laps ja on õnnetu, sest iga päevaga tuleb järjest rohekm välja, et väga sõltub selles, milise klassijuhataja klassi laps satub ja on klasse, kus see, mida kool välja reklaamib ja see, mis tegelikult toimub, on ikka kaks väga erinevat asja. Mulle iseenesest Emili kooli mõte tundub sümpaatne, aga seal on klassijuhatajaga selge loterii ning ei ole ju teada, millise haridusega sealt kunagi koolilõpetajad välja tulevad. See kool on praegu igatpidi katsebaas, kuigi varasema direktori puhul oleks usaldus kooli vastu vist suurem olnud.
Kas kellelgi on kokkupuudet teite väiksemate erakoolidega veel – kuidas nendesse tung on ja kuidas seal õhustik?
Millegipärast väiksed erakoolid ju miinustati ära, et suurtes piirkonna koolides on õhkkond rahulikum. Ju siis ongi nii
Toomkool – väga hea võõrkeelte õpe, väikesed klassid, mõistlik õppemaksu suurus, eks õhkkond sõltubki sellest, milline õpetaja ja laste komplekt kokku satub.
Milliste erakoolidega nii rahul olete?
Mina olen rahul Püha Miikaeli kooliga, tuttavad on väga rahul Püha Johannese kooliga.
Oehhh…
Koolide tasemest rääkides…
Aga ilmselgelt on teil alles algklasside juntsud, kelle tundlikkuse pärast siin voimlete.
Te ei teagi, mis tase on, kui leiate, et need on tasemega koolid.
Aga tegelikult on kogu see vaidlus mõttetu. Algklassides soltub koik mitte niipalju koolist, vaid klassijuhatajast. Tema kätes on koolirõõm ja turvatunne.
Voimekas algklassiõpetaja loob turvalisema ja rõõmsama klassikeskkonna 30-lapselises klassis kui keskpärane õpetaja 15 õpilasega suudab.
Hundiseaduste aeg algab ju nii või teisiti alles pohikooli astmesse joudes, algklassid on turvatsoon nii või teisiti.
TA, otsusta klassijuhataja järgi. Uuri maad, kogu infot, siis tead otsustada
Kui klassijuhatajad vordselt head v vordselt kehvad, valiks parema logistika ja tugevamate tulemustega kooli.
Olin 2 aastat tagasi sama dilemma ees. Laps oli aktiivne, väga seltskondlik ja püsimatu ning tundus, et keskendumine klassis koolitööle saab raske olema. Valik oli nö keskmise piirkonnakooli ja erakooli vahel. Kusjuures erakool asus logistiliselt oluliselt paremas asukohas kui piirkonnakool. Valisime erakooli ja ei ole seda otsust kahetsenud.
Kohe esimesel aastal sai selgeks, et keskendumisraskused on tõsised ja individuaalne tähelepanu ülivajalik. Tema klassis on 15 last ja õpetajal on võimalik viimast pakkuda ilmselt oluliselt rohkem kui tavapärases 26 lapsega klassis. Lisaks saab ta väga palju tuge muudelt kooli tugispetsialistidelt. Ise arvan, et piirkonnakoolist, kelle hoole all on kordades rohkem lapsi, ta nii palju tuge ei saaks. Suures koolis ja klassis on nii vaiksetel ja tagasihoidlikel kui ka puuduliku keskendumisvõimega lastel väga lihtne nö “ära kaduda” ja märkamatuks jääda ja nii võibki nende abivajadus ilmsiks saada alles siis, kui on juba hilja sellega tegelema hakata.
Selle kõige taustal saab laps kooli hästi hakkama ja vaatamata sellele, et õppimine pole just tema lemmiktegevus, meeldib talle koolis väga käia. Minu jaoks ongi oluline, et laps läheks hea meelega kooli ja naudiks ning mõistaks protsessi. Hindelised tulemused polegi hetkel kõige tähtsamad.
Ma ei tee siinkohal piirkonnakoole maha. Seda enam, et puudub nendega peale enda gümnaasiumi lõpetamist kogemus. Küll aga soovitan, kui rahalised võimalused vähegi lubavad, erakooli kaaluda.
Ära eelda, kui sa ei tea. Tallinna koolides, kus 1000+ õpilast, on eesrindlik mehitatus koikvoimalike tugispetsialistidega -logopeedid, HEV laste spetsialistid, õpiabi spetsialistid, vabatahtlikud mentorid. Kõik toimub roomsas, heatahtlikus, professionaalses kliimas.
Milliste erakoolidega nii rahul olete?
Mina olen rahul Püha Miikaeli kooliga, tuttavad on väga rahul Püha Johannese kooliga.
Oehhh…
Koolide tasemest rääkides…
Aga ilmselgelt on teil alles algklasside juntsud, kelle tundlikkuse pärast siin voimlete.
Te ei teagi, mis tase on, kui leiate, et need on tasemega koolid.
Kõigi Tallinna kristlike erakoolide lapsed on seni liikunud edasi VHK Gümnaasiumisse ning selle tase on vägagi teada-tuntud.
Taset peaks näitama tasemetööd, mille kohta saaks erakoolist ju küsida, et kuidas läinud on. Tasemetööd võiks olla igal kevadel, sest kui avastada 7ndas klassis, et tase tugevalt alla keskmise, siis on juba raske teistele järele jõuda.
Milliste erakoolidega nii rahul olete?
Mina olen rahul Püha Miikaeli kooliga, tuttavad on väga rahul Püha Johannese kooliga.
Oehhh…
Koolide tasemest rääkides…
Aga ilmselgelt on teil alles algklasside juntsud, kelle tundlikkuse pärast siin voimlete.
Te ei teagi, mis tase on, kui leiate, et need on tasemega koolid.
Kõigi Tallinna kristlike erakoolide lapsed on seni liikunud edasi VHK Gümnaasiumisse ning selle tase on vägagi teada-tuntud.
Teada-tuntud millisena? Reaalainete tase ju paraku olematu :/
