Teema: Koos elamine

#3360435:

aga tahaks alustada uut kooselu neutraalselt pinnalt, mis ei ole mehe ega naise kodu vaid nende uus kodu.

Kui mees sellega nõus pole, on tegu puudega mehega.
Huvitav, kuidas perekoolikad alati suudavad selliseid puudega isendeid omale leida?

Normaalseid mehi peaks ju saadaval olema?
Või siis nende jaoks pole?

Minu meelest peaks tänapäeval ka natuke kliima, looduse ja ressursside üldise kulutamise peale ka mõtlema. Kui on seinad püsti ja katus pea kohal, siis miks mitte elada selles majas. Mis vahet sel on, kes seal enne elas.
Kui on probleemiks omandiküsimus – no et naine tahaks ikka OMA kodus elada, siis annaks ehk ennast sinna elamisse sisse osta, kui naisel kapitali jagub.
Tasub ikka olla pragmaatiline vahel.

Tegelikult arvan, et kui sellises küsimuses probleem on, siis pole naine tegelikult suhtes kindel. On see mees ikka väärt sinuga kooselu?

Oleneb asjaoludest. Kas ühise kodu ostmiseks oleks vaja olemasolev kinnisvara maha müüa? Oma kinnisvara ma kindlasti ei müüks, seega, sellisel juhul peaks ikkagi kas mehe või minu juures kooselu alustama. Kui mehe elukoht on sobiv ja/või saab seal ümberehitust teha vms, siis vast koliks sinna küll. Kui mõte mehe juurde kolimisest mind väga häiriks, siis muidugi ei koliks.

#3360447:

Mina isiklikult ei läheks mehe koju elama.
Kui kant meeldib, saab sinnakanti ehk uue kodu kahepeale osta/ehitada?

Sellise inimesega, kellega pole päevagi koos elanud, hakkaksid koos maja ehitama? Ma pigem elaks mõnda aega koos olemasolevas kohas, kui et hakkaksin kohe koos kinnisvara ostma/ehitama. Võib-olla tõesti, kui mõlemal raha laialt käes ja võib vabalt majasid kooselude nimel osta, aga pangalaenu ma küll ei võtaks ja olemasolevat kinnisvara maha ka ei müüks.

#3360447:

Enamus naisi läheb mehe koju elama ikkagi uhkuse ja rõõmuga.

Kindlasti mitte. Mina ei tahaks küll minna sinna, kus enne mind teine naine ja mehe lapsed elasid. Tekiks ka mõte, miks lapsed pidid lahkumineku korral välja kolima. Uhkuse ja rõõmuga sellisesse kodusse kindlasti sisse ei koliks.

#3360957:

Naisel võis tekkida uus mees, rikkam ja ilusam, ja kolis koos lastega sinna.
Või oli kinnisvara mehel juba kooselueelsest ajast. Variandid võimalikud.

Igal juhul üsna nõme. Minu tänaval on üks keskealine mees, kellel on maja. Tal kolivad siin uued perekonnad nii iga kolme aasta tagant sisse ja välja. Teeb aga naisele lapse või paar juurde, varsti visatakse koos lastega jälle välja, sest uus hingesugulane platsis. Miks peaks sellise juurde kolimine olema uhkuse ja rõõmuasi, nagu siin üks väidab. Minu arust nõme, kui härra oma enese lapsed välja viskab, et uus naine saaks sisse kolida.

Loomulikult on asjaolud olulised! Kui üks elab näiteks mingis suvakas korteris, millega tal mingit erilist sidet ei ole ja teine elab talus, mis on ta vanavanemate poolt omaenese kätega üles ehitatud ja põlvest põlve lastele edasi antud, siis otse loomulikult oleks absurd sinna korterisse või üleüldse kuhugi kolmandasse kohta kolida ja põliskodu kiireks rahaks teha. Vahet pole, kes seal talus enne uut naist on elanud. Ausalt, tänapäeva inimestel on ikka null arusaamine sellest, misasi on pühendumine, hoolimine, eetika, jätkusuutlikkus jne.

Mehele on see variant küll mugav, uus naine tuleb tema juurde teeb remonti ja vuntsib ja kaunistab (koristab), aga elamine on mehe oma, jääb mehe omaks (hullemal juhul on veel lahutamata eksnaisega pooleks ja laste pärandada nagunii). Oleneb igasugustest detailidest, mis kõigele värvi annavad ja otsuseid kallutavad ja mida meie kunagi teada ei saa.
Miks naine peaks oma kodust loobuma, eriti kui on igas mõttes oma ja hea kodu, oma vajaduste ja maitse järgi sisse seatud?

Ma ei läheks elama mehe koju, sest tean, et igasugune töö ja panustamine seal saab olema sissekolija jaoks tühi töö. Kõik jääks ka varem või hiljem mehe lastele. Lisaks käivad mehe lapsed seal elamises suure tõenäosusega oma suva järgi sisse-välja.

Mina panustaks ühise elamise ostmisele. See tagaks sulle ka privaatsuse.

Olen elanud selliselt mehe pere majas, kust olid kõik küll välja kolinud, aga mida kõik pidasid ikkagi enda koduks jätkuvalt edasi. Käidi ilma ette teatamata mistahes kellaajal majas ringi, ka aias grillimas koos sõpradega. Tänu sellele, et mehe pere ei suutnud asetada end minu asemele ning sõitsid minu privaatsusest üle, ei pea ma neist ka enam lugu. Oleks piisanud kõigest viisakast etteteatamisest (ja ma oleks alati lubanud), aga sellist elementaarset viisakust nende inimeste südames ei olnud.

Ära tee seda viga, et teise pere koju sisse kolid!

Arvesta juurde ka lisastress, mis tuleneb klatšist uudishimutsejatelt. Kõik, mis majas/aias muudad, istutad või ära viskad, saab olema arvustamise objektideks või vähemalt jutu teemaks mehe endisel perel, lastel, mehe vanematel, sugulastel

#3363885:

Mehele on see variant küll mugav, uus naine tuleb tema juurde teeb remonti ja vuntsib ja kaunistab

Mis mehi te küll tunnete, mingid disainerid või? Naine kaunistab ja vuntsib küll jah, aga minu tutvusringkonnas on tõesti vaid 1 disainerist mees, kellele see “kaunistamine” korda läheb. Kõik teised on üsna häppid selles elamises, mis on nagu on, olgu see siis ostetud sellisena kui sees elatakse või naise või kasvõi naise vanaema kujundatud. Jah, nad lepivad (uue) naise maitse ja tujudega, aga et neil selle pideva kaunistamise ja ümberkujundamise järele mingi karjuv vajadus ja hilisem rõõm oleks, pole küll märganud.

Ma just mehe korterisse kolisingi, mõni kuu peale tutvumist. Oma korteri üürisin välja. Kuigi mu korter oli ka OK, siis mehe oma oli suurem ja mugavam. Mingit kahjutunnet polnud. Üürnik maksis mu pangalaenu kinni. Lõpuks oli nii, et müüsin oma korteri maha ja elan siiani mehe korteris. Meie mõlema vaba raha eest ostsime siis krundi, kuhu ehitame maja. Maja on registris ühisomandis ja oleme nüüd ka abielus juba. Kui mees oma korteri maha müüb, siis see raha läheb majja. Praeguses korteris elas ka enne mind mu mehe eelmine elukaaslane, aga lapsi polnud. Ma tegin sisse kolides suurpuhastuse ja laotasin oma asjad laiali. Nüüd on meil ühised lapsed ja päris kitsas juba. Ma ei kujuta ette, mida see oleks andnud kui alguses oleksime vaidlema hakanud, et kumma pool elada. Meil oli muidugi selles osas lihtsam, et enne kooselu polnud kummalgi lapsi ega abielusid, polnud nii palju vana taaka. Kui just 20ndate alguses koos elama ei hakka, siis pole eriti leida inimest, kel enne suhteid olnud poleks. Ja võib-olla ongi parem kui mees on oma otsingud enne ära pidanud kui koos elama hakkab mõne naisega.

#3363950:

Ma ei läheks elama mehe koju, sest tean, et igasugune töö ja panustamine seal saab olema sissekolija jaoks tühi töö. Kõik jääks ka varem või hiljem mehe lastele. Lisaks käivad mehe lapsed seal elamises suure tõenäosusega oma suva järgi sisse-välja.

Mina panustaks ühise elamise ostmisele. See tagaks sulle ka privaatsuse.

Olen elanud selliselt mehe pere majas, kust olid kõik küll välja kolinud, aga mida kõik pidasid ikkagi enda koduks jätkuvalt edasi. Käidi ilma ette teatamata mistahes kellaajal majas ringi, ka aias grillimas koos sõpradega. Tänu sellele, et mehe pere ei suutnud asetada end minu asemele ning sõitsid minu privaatsusest üle, ei pea ma neist ka enam lugu. Oleks piisanud kõigest viisakast etteteatamisest (ja ma oleks alati lubanud), aga sellist elementaarset viisakust nende inimeste südames ei olnud.

Ära tee seda viga, et teise pere koju sisse kolid!

Arvesta juurde ka lisastress, mis tuleneb klatšist uudishimutsejatelt. Kõik, mis majas/aias muudad, istutad või ära viskad, saab olema arvustamise objektideks või vähemalt jutu teemaks mehe endisel perel, lastel, mehe vanematel, sugulastel

Kulda kõneled. Sina jääd ju nende võsukeste silmis sissetungijaks. Lausa raha ja vara peal väljas või mis iganes, küll kleebitakse ja sildistatakse.
Teemaalgatajal endal vist lapsi pole. Soovitan, leia omasugune, lastetu mees. Kärgpere pole asi, mida tahta. Intriigid ja probleemid on suhtesse ette juba sisse kirjutatud.
Kui tihti need lapsed tema juures käivad? Käib mees 5 päeva nädalas või hoopis vahetustega tööl? Ehk siis mitu nädalavahetust kuus teile vaid kahekesi koos olemiseks jääks? Kujutad sa üldse ette, kui su kodus (jah, see oleks siis ju ka sinu kodu, kuigi ei kuulu sulle) sinu jaoks võõrad inimesed ringi trambivad?
Lisaks, mis tööd see mees teeb, millised on ta sissetulekud? Palju ta eksnaisele igakuiselt laste jaoks raha maksab, kui suur on ta kodu laen, kommunaalid, on tal autoliising vms. Arvuta, palju sealt siis järele jääb. Äkki ta soovib seda kolimist, kuna see oleks talle mingi rahaline võit?
Kaalu kuidas tahad, elu inimesega, kel varasemast lapsed, ei ole hea mõte nii ega naa. Isegi kui otsustate koos elama hakata, ära oma kodu mingil juhul ära müü. Isegi mitte siis kui peaks tekkima mingi uue ja päris oma kodu plaan ja mees nt oma kodu müüks ja paneks raha sinna alla.