Teema: Korteriühistuga vaenujalal – maja remont Kredexi toetusega ja suur laenuvõlg

#4259035:

Siin selgitati juba, kuidas pank sellises olukorras võib käituda ja eks iga laenuprojekt on pisut individuaalne.

TA ju kirjutas selgelt, et Swedbank andis jah-sõna. Mitte ükski pank ei anna positiivset vastust enne, kui laenuvõimekuse analüüs on tehtud.

Usun, et teistest pankadest tuli negatiivne vastus pigem sellepärast, et renoveerimiseks kavandatud summa on ebaproportsionaalselt üüratu võrreldes maja suurusega.

TA-le ei oska muud vastata kui et maja tasub ikka renoveerida, kuid kindlasti tuleks teil uuesti üle vaadata, miks see summa teil nii suureks kujuneb.

#4258916:

Aga kuna meie majas tehti seda renoveerimist ka selleks, et pea kõikide korterite ebaseaduslikke laienemisi keldrisse ja pööningule seadustada, siis jah väike võit oli ka see, et kõigi laienenud korterid on nüüd seaduslikud, kasutusloaga ja panga silmis laenukõlbulikud.

hmmm. miks peaks mind huvitama see, kui mõni naaber on ebaseaduslikult oma korterit laiendanud ja nüüd seda seadustada soovib? miks peaksin mina sellega seoses üldse mingeid kulusid kandma? või oli teil neid ebaseaduslikke laienejaid nii palju, et kõik olidki huvitatud tehtu seadustamisest?

#4259048:

TA ju kirjutas selgelt, et Swedbank andis jah-sõna. Mitte ükski pank ei anna positiivset vastust enne, kui laenuvõimekuse analüüs on tehtud

Oehh, küsimus pole jah-sõnas, vaid tingimustes, millega see saadi. KÜ sisese võlgnevuse tõttu võis pank määrata kõrgema remondifondi nõude, intressi jne. Nii väikse maja puhul, kus oma kohustust KÜ ees ei suuda 1/10 ühistu liikmetest täita, on tõenäoline, et see võlgnevus siin ikka mõjutas. Aga see selleks!

#4259090:

Meie majal ei ole eraldi reservfondi. Vaatasin uuesti üle oma arve. Meil on remondifond. Sinna kogub KÜ raha eelseisvaks maja renoveerimiseks.

Jutt ei käi igakuisest maksest, vaid KÜ kogutud reservkapitalist, mis peab igal ühistul olema Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 48 järgi. Sa väidad, et teie KÜ-l ei olegi seda?

Mingid sellid on jälle omavahel vaidlema läinud nagu ikka siin foorumis kombeks ja solgivad teemat. TA on kadunud, aga ma imestan, et keegi pole veel puudutanud sellist teemat. Korteri asukoht. Nagu me teame, siis kinnisvara puhul määrab see palju. Tegu on ca 50 ruuduse korteriga, huvitav kui palju see maksis? TA maksab 30 aasta jooksul remondilaenu tagasi 90 000, selle summa võib ta mõttes lisada korteri hinnale. Kui korter asub kuskil kolhoosiasulas ja maksis näiteks 20 000, siis tundub sellise summa matmine mitte just eriti mõistlik, Kui korter maksis aga 200 000 ja asub mingis trendikas pealinna rajoonis, siis sinna otsa 90 000 väga hull polegi. Samas ma ei usu, et TA ostis 200 000 eest mingi uberiku. Ühesõnaga mina vaataks asjale otsa ka selle pilguga, et kus see kinnisvara asub ja kas selle väärtust kannatab nii palju suurendada.

keegi siin kommenteeris, et ventilatsioonitorude vedamine rikub interjööri – mina näiteks ei lubanudki neid vedada, pandi lihtsalt 2 ventilatsioonikasti erinevatesse tubadesse ja töötavad seal ilma igasuguste torudeta. suvel ei lülita neid üldse sisse. ehitajad mainisid ka, et kui korteri siseuksed just hermeetiliselt kinni pole pidevalt, siis pole nende torude vedamisel mingit mõtet.

#4259071:

hmmm. miks peaks mind huvitama see, kui mõni naaber on ebaseaduslikult oma korterit laiendanud ja nüüd seda seadustada soovib? miks peaksin mina sellega seoses üldse mingeid kulusid kandma? või oli teil neid ebaseaduslikke laienejaid nii palju, et kõik olidki huvitatud tehtu seadustamisest?

Pole küll see, kellelt küsid, kuid ütleks seda, et kortermaja puhul on nii, et kolmanda isiku eest vastutavad korteriomanikud reeglina solidaarselt. Need ebaseaduslikud ümberehitused puudutavad reeglina ka kaasomandit (nt on ehitatud korter suuremaks koridori või seal oleva panipaiga arvelt vms). Kui nt TTJA teeb ühistule korteri X omaniku ebaseadusliku juurdeehituse tõttu ettekirjutuse, siis muidugi võib asja võtta nii, et las korteri X omanik ajab asjad korda (ja seda tulekski nõuda). Kui korteri X omanik asjad korda ajab, siis on tore, aga kui ta seda ei tee, siis ühistu peab ettekirjutuse ikkagi täitma ja kogu selle jamaga tegelema. Olukorrad on erinevad, aga paljudel juhtudel on nii, et ühe korteriomaniku sigadused on juriidiliselt kõigi mure. Need siis esimesed mõtted, mis pähe tulid, aga eks põhjuseid võib olla veel.

#4259286:

#4259071:

hmmm. miks peaks mind huvitama see, kui mõni naaber on ebaseaduslikult oma korterit laiendanud ja nüüd seda seadustada soovib? miks peaksin mina sellega seoses üldse mingeid kulusid kandma? või oli teil neid ebaseaduslikke laienejaid nii palju, et kõik olidki huvitatud tehtu seadustamisest?

Pole küll see, kellelt küsid, kuid ütleks seda, et kortermaja puhul on nii, et kolmanda isiku eest vastutavad korteriomanikud reeglina solidaarselt. Need ebaseaduslikud ümberehitused puudutavad reeglina ka kaasomandit (nt on ehitatud korter suuremaks koridori või seal oleva panipaiga arvelt vms). Kui nt TTJA teeb ühistule korteri X omaniku ebaseadusliku juurdeehituse tõttu ettekirjutuse, siis muidugi võib asja võtta nii, et las korteri X omanik ajab asjad korda (ja seda tulekski nõuda). Kui korteri X omanik asjad korda ajab, siis on tore, aga kui ta seda ei tee, siis ühistu peab ettekirjutuse ikkagi täitma ja kogu selle jamaga tegelema. Olukorrad on erinevad, aga paljudel juhtudel on nii, et ühe korteriomaniku sigadused on juriidiliselt kõigi mure. Need siis esimesed mõtted, mis pähe tulid, aga eks põhjuseid võib olla veel.

ok, hea vaatepunkti andsid. kuid siiski mina selle jama eest solidaarselt vastutava isikuna siis sooviksin ühistu kantud kulude osas teha nõude tollele ümberehitajale. selle ohuga epaks iga ümberehitaja alati arvestama.

#4258914:

Väikse majaga on keerulisem, aga paljude majade puhul on näidanud, et maja remondiks kulunud laenumaksed jäävad samasse suurusjärku kui kokkuhoid mida saavutatakse küttekuludelt. Küttekulud nagu me teame on hinnarallis viimased aastad.

Intress on hetkel laes, aga ilmselt see mingi hetk ikka väheneb ja tagasimaksed vähenevad. Palgad aastatega tõusevad ja ilmselt 5 aasta pärast see summa ei tundugi nii suur.

Mida kauem maja on korrastamata seda suuremaks paisub selle korda tegemiseks kuluv summa.

Hetkel Kredex toetab ligi kolmandiku teie projekti, aga ei saa eeldada et see igavesti nii jääb.

Korras majas olevat korterit on oluliselt lihtsam müüa või üürida, kui renoveerimata majas. Mina korterit otsides välistasin kõik halvas seisukorras olevad majad, sest nendega ongi risk, et mõni maja elanik on renoveerimisele vastu ja maja jääbki selliseks.

Arvuta, kui suure summa suudaksite koguda, kui koguksite remondifondi kümne aastaga vb 120000? Vahepeal aga ehitushinnad muudkui kasvavad, sest materjalid ja tööjõu kulud suurenevad.

Intress laes hetkel? Lagi alles tuleb.

#4259152:

TA maksab 30 aasta jooksul remondilaenu tagasi 90 000, selle summa võib ta mõttes lisada korteri hinnale.

Imelik, et siin teemas klammerdutakse sellesse  numbrisse 90 000 (250 € x 360 kuud). Peaks ka ju olema võimalus oma osa kiiremini ära maksta kui 30 aastaga, siis see korteriomanik ei pea nii palju intresse maksma. Niimoodi ei sõlmita ju laenulepingut, et kõik omanikud on ühtemoodi kohustatud 30 aastat maksma, algusest peale on kaks eraldi summat –  laenusumma korteri kohta ja intress korteri kohta 30a jooksul. Intressi suurus on ju seotud laenu tähtajaga. Kui ma maksan oma laenusumma ütleme 5 aasta pärast kõik korraga ära, ei pea ma enam maksma midagi ja kogu maja intresside hulk ju langeb, kuna osa laenust on ennetähtaegselt tagastatud. See on ju annuiteetlaenu põhimõte. Vbl ma siis nüüd eksin ja korteriühistus ei käi asjad niimoodi ja kõik omanikud pannakse ühtemoodi tanki neid intresse maksma? Sel juhul palun vabandust. Kas keegi teab seda öelda, kuidas see on ja mis laenutüübist praeguses teemas jutt käib?

Teine asi on teema pealkiri ehk TA meelsus. Vaenujalal? Kahjuks või õnneks on asi nii, et kes ei suuda oma kinnisvara hallata, on sunnitud ära kolima ja vaatama elamiseks midagi taskukohasemat. Imelik on omaenda vara renoveerimist näha vaenujalal olemisena. Selline hoiak on pmst eos väär, kui jutt ei käi eramajast – eramaja las kukkuda või sulle pähe kokku, see ei ole kellegi teise asi, kuid ühistu liige olles on selle kinnistu ees kohustused kõigil võrdselt. Kui ei suuda renoveerida, siis palun, astu liikmeseisusest välja ja müü oma korter maha ja koli kasvõi muldonni.

#4259344:

#4258897:

Esiteks – mida hinnad on vahepeal teinud! Ma elan 100 korteriga majas ja meie maja laenas 10 aastat tagasi Kredexi toel renoveerimiseks alla 500 000 euro. Remondifondi makse koos laenuga on alla 1 euro m2 kohta.

Tollal oli pangast laenu saamise tingimus, et võlgnevuste summa ühistus pidi olema alla mingi % ( vist oli 10%) ühistu aastasest majandamiskulude summast – ehk siis seaduse järgi ei tohtinud ületada seda kohustuslikku reservfondi piiri?

Meie majas oli üks võlgu ca 10 000 eurot ja renoveerima saimegi hakata hetkest, mil kohtutäitur tema korteri müüdud sai ning uue omanikuga maksegraafiku sõlmis ühistu.

Pole see nii hea ühtigi, kui arvestada, milline hiigelmaja teil. Meil aastal 2023 m2 kohta 1,4 eurot ja 14 korterit.

Huvitav, meil renoveeriti 2022 ja 2 eurot ruutmeeter maksame laenu. Majas 18 korterit. Äkki teil ei tehtud täisrenoveerimist. Meil sai kortermaja energiamärgiseks B. Katusel päiksepaneelid ka. Kommunaalid meil kokku umbes 350eurot. 50 eurot sellest on umbes euribori tõus. 67m2 korter. Nii et renoveeritud majas ongi kallis elada.

Meil on 60 korterit ja hakkab minema 2,98 m2 € kuus ja 30 aastaks. Laen kokku 2,1 milli. On tõesti karm selline summa ja nii kauaks.

#4260060:

Jah, on variant laen kohe kinni maksta – minu korterile pea 40 000 välja käia aga kui laenuga ja 27 aastat siis maksan 80 tuhhi tagasi.

No näed, sa ju liialdasid siis. Mitte 30, vaid 27 aastat, mitte 90 000, vaid 80 000 eurot. Maksa siis 40 000 kohe  (isegi vähem ju, nagu ütlesid?), milles küsimus, keegi ei käsi ju 80 000 maksta. Siin aga kohe kukutakse spekuleerima, kuidas sinu korter muutub 90 000 eurot kallimaks. Ei muutu ju, isegi poolt sellest mitte.

#4259046:

#4259039:

Töötad selles valdkonnas, aga ei tea, kuidas neid ” mingeid eraldi kululiike” nimetatakse? Reservfond on see, mille arvelt kantakse jooksvate võlglaste kommunaalid ja see ei ole üheski KÜ-s põhjatu.

See ei oma mitte mingit tähtsust, kuidas konkreetset kululiiki nimetatakse, mille arvelt võlglaste kulud kaetakse.

Konkreetselt minu KÜ-s sellist kululiiki ei ole nagu reservfond. Meie majas on ka üks võlglane ja selle korteri kulud võetakse remondifondi arvelt.

ei ole kunagi kellegi võlga meie KÜ maksnud ja nüüd kui renov. laen, anti teada, et võlglasega tegeleb pank.

#4260252:

ei ole kunagi kellegi võlga meie KÜ maksnud ja nüüd kui renov. laen, anti teada, et võlglasega tegeleb pank.

Mis mõttes? Sa oled küll panga funktsioonist valesti aru saanud. Miks peaks pank võlglasega tegelema? Iseasi, kui ta on pangalaenu võlglane või kui kohtutäitur on mis iganes põhjusel inimese konto blokeerinud.

Lihtsalt kommunaalvõlglastega pank nüüd küll ei tegele.