ei ole kunagi kellegi võlga meie KÜ maksnud ja nüüd kui renov. laen, anti teada, et võlglasega tegeleb pank.
Mis mõttes? Sa oled küll panga funktsioonist valesti aru saanud. Miks peaks pank võlglasega tegelema? Iseasi, kui ta on pangalaenu võlglane või kui kohtutäitur on mis iganes põhjusel inimese konto blokeerinud.
Lihtsalt kommunaalvõlglastega pank nüüd küll ei tegele.
kas ma kirjutasin et kommunaalidega tegeleb? Tõin selgelt välja, et renoveerimislaenu võttes, anti teada, et mittemaksmise korral tegeleb pank võlglasega, kui sa oma osa ei tasu.
Tõin selgelt välja, et renoveerimislaenu võttes, anti teada, et mittemaksmise korral tegeleb pank võlglasega, kui sa oma osa ei tasu.
Ja kuidas siis? Teil on mingi eritüüpi, isikliku vastutusega laen majal?
Meie tegime renoveerimise 10 aastat tagasi ära, ja siis oli renoveerimislaenu tingimustes, et KÜ pandib nõudeõiguse võlglaste suhtes. Mis lahti seletatult tähendab seda, et kui ühistu ei saa võlglaselt renoveerimislaenu katteks raha kätte, siis on pangal õigus see võlgnevus üle võtta ja hakata seda ise sisse nõudma.
Aga kuna küttearved kahanevad tõepoolest olematuks
Järjest tõstetakse küttehinda. See, et kulu läheb väiksemaks – tõusev hind teeb olukorra kus väikese koguse juures on hind ikka sama…
Ja kui ole renoveeritud, siis lööb küttehinna tõus eriti valusalt. Nii et võimalus, et kütte hind tulevikus tõuseb, on tegelikult veel üks pluss renoveerimise läbiviimiseks.
siin eespool aetakse segi KÜ reservkapital ja KÜ remondifond.
Reservkapital on seadusega paika pandult 1/12 KÜ eeldatavatest aastastest majandamiskuludest (tavaliselt tekitatakse liikmemaksudest).
Remondifond kogutakse igakuiselt, pannakse paika üldkoosoleku otsusega ja kulutatakse samuti koosolekul otsustatud nö suurematele asjadele. Ei kaeta sellest mingeid jooksvaid kulusid ega võlglaste vee- ja küttekulusid (need saab katta reservkapitalist).
KredEx kortermajade toetus “töötab” kõige paremini suurtel tüüpprojekti järgi ehitatud kortermajadel. Paratamatult on ehitustegevuse juures omajagu kulusid, mis hoone enda suurusest vähe sõltuvad ning suuremal majal on rekonstrueerimine odavam.
Väga väikestel majadel (12 ja vähem korterit) tuleb ikka väga väga hoolega arvutusi teha enne kui KredEx toetusega projekti tegema hakata. Tõenäoliselt on mõistlikum maja niisama ära soojustada ning läbi selle küttekokkuhoid (ja maja säilimine) saavutada. Seda eriti veel kui varasemalt on arvestataval määral maja rekonstrueeritud (küttesüsteem, aknad, jne).
Lisaks tasub arvestada, et ega neid KredEx rahasid nüüd nii lõputult ka ei ole ning lisaks võimalik, et suuremale ehituskulule võib sellisel kujul ka soojustamine pikalt venima jääda.
Ma ei kujuta kyll ette, mis remont maksab 660000 tuhat eurot väikeses majas. Kas lammutatakse ära ja ehitatakse uus?
Kui tegemist on väikese ca. 100a vana puumajaga näiteks Kalamajas, siis selleks, et saada Kredexi nõutavasse D energiaklassi ja samal ajal vastata ka miljööväärtuslikes piirkondades olevatele nõuetele, on vaja ikka väga-väga palju töid teha.
Fassaadi ja sokli soojustamine, katuse soojustamine, uued puitaknad, uued välisuksed, spetsiaalse vanaaegse profiiliga välislaudis, valtsplekkkatus (võibolla isegi see, mis samal ajal toimib päikesepaneelina) küttesüsteemi ümberehitus, kui varem oli ahi ja elektriküte, siis kas keskküttele või õhk-vesi soojuspumba küttele, soojustagastusega ventilatsiooni paigaldamine, ATS süsteemi paigaldamine jne, tavaliselt siis, kui nagunii niipalju töid ära tehakse, on mõistlik korraga ka uuendada maja vee- ja kanalitorusid ning el. juhtmeid koos kilbiga. Ning koos kõige sellega loomulikult ka ei pääse ilma trepikodade uus siseviimistluseta.
No, sel juhul, miks sellistesse kõdumajadesse kortereid ostetakse? Mina ei ostaks neverever. Kalamajas korralikke maju küll ja veel.
Elan Tallinna lähedal nn aedlinnas. Siin on viimase 7 aastaga renoveeritud pea kõik kortermajad. Ja ikka sama moodi, nagu teemaalgataja kirjeldab. Sest lõppkokkuvõttes on see siiski vajalik ja pikemas perspektiivis võttes ka igati kasulik. Saan aru, et see 250 eurot kuus tundub hirmutav, aga: a) küttekulud kindlasti vähenevad ning b) korteri turuväärtus tõuseb. Seega ma päris nii seda asja ei võtaks, et maksan 250 eurot kuus, aga midagi vastu ei saa. Minu sõbrad, kes renoveeritud kortermajas elavad, ütlevad kõik, et küttekulud on kõvasti väiksemad ja korteris on soe (osadel oli enne pidevalt külm, niiske vms häda, vana elamu siiski, nüüd on siis need mured ka lahendatud).
Konkreetselt minu KÜ-s sellist kululiiki ei ole nagu reservfond. Meie majas on ka üks võlglane ja selle korteri kulud võetakse remondifondi arvelt.
Huvitav! Esiteks korteriühistul on reservfond (reservkapital) kohustuslik.
Ning teiseks, miks te ometi olete nõus tasuma mingi võlglase kommunaale oma maja remondifondi arvelt?
Meie majal ei ole eraldi reservfondi. Vaatasin uuesti üle oma arve. Meil on remondifond. Sinna kogub KÜ raha eelseisvaks maja renoveerimiseks. Ühtlasi on see fond nn ootamatuteks kuludeks. Kõik on maja koosolekul kokku lepitud.
Mis naljakas küsimus, kuidas me ometi oleme nõus tasuma võlglase kommunaale? Mis me siis tegema peame? Laseme KÜ-l sooja- ja vee-ettevõtetele võlgu jääda selle ühe-kahe korteri arvete eest?
Võlglased on kohtutäituri käes ja nendega tegeletakse. Küllap see raha saadakse kunagi kätte.
Hoopis sina oled naljakas. Maksate kambakesi võlglaste võlgu:) Kohtusse hagi, kohtutäitur, mitte maksmise korral välja tõstmine. Küll maksma hakkavad.
Mingid sellid on jälle omavahel vaidlema läinud nagu ikka siin foorumis kombeks ja solgivad teemat. TA on kadunud, aga ma imestan, et keegi pole veel puudutanud sellist teemat. Korteri asukoht. Nagu me teame, siis kinnisvara puhul määrab see palju. Tegu on ca 50 ruuduse korteriga, huvitav kui palju see maksis? TA maksab 30 aasta jooksul remondilaenu tagasi 90 000, selle summa võib ta mõttes lisada korteri hinnale. Kui korter asub kuskil kolhoosiasulas ja maksis näiteks 20 000, siis tundub sellise summa matmine mitte just eriti mõistlik, Kui korter maksis aga 200 000 ja asub mingis trendikas pealinna rajoonis, siis sinna otsa 90 000 väga hull polegi. Samas ma ei usu, et TA ostis 200 000 eest mingi uberiku. Ühesõnaga mina vaataks asjale otsa ka selle pilguga, et kus see kinnisvara asub ja kas selle väärtust kannatab nii palju suurendada.
Millal enne ehitusmaksumus kinnisvara turuhinda on näidanud? 🙂 Enamasti see kinnisvara väärtust lineaarselt ei tõsta.
Esiteks – mida hinnad on vahepeal teinud! Ma elan 100 korteriga majas ja meie maja laenas 10 aastat tagasi Kredexi toel renoveerimiseks alla 500 000 euro. Remondifondi makse koos laenuga on alla 1 euro m2 kohta.
Tollal oli pangast laenu saamise tingimus, et võlgnevuste summa ühistus pidi olema alla mingi % ( vist oli 10%) ühistu aastasest majandamiskulude summast – ehk siis seaduse järgi ei tohtinud ületada seda kohustuslikku reservfondi piiri?
Meie majas oli üks võlgu ca 10 000 eurot ja renoveerima saimegi hakata hetkest, mil kohtutäitur tema korteri müüdud sai ning uue omanikuga maksegraafiku sõlmis ühistu.
Pole see nii hea ühtigi, kui arvestada, milline hiigelmaja teil. Meil aastal 2023 m2 kohta 1,4 eurot ja 14 korterit.
Huvitav, meil renoveeriti 2022 ja 2 eurot ruutmeeter maksame laenu. Majas 18 korterit. Äkki teil ei tehtud täisrenoveerimist. Meil sai kortermaja energiamärgiseks B. Katusel päiksepaneelid ka. Kommunaalid meil kokku umbes 350eurot. 50 eurot sellest on umbes euribori tõus. 67m2 korter. Nii et renoveeritud majas ongi kallis elada.
Tehti täisrenoveerimine. Uus soojustus, fassaad, laudis ja betoon, uus katus uue soojustusega, päikesepaneelid ja õhksoojuspumbad.
Esiteks – mida hinnad on vahepeal teinud! Ma elan 100 korteriga majas ja meie maja laenas 10 aastat tagasi Kredexi toel renoveerimiseks alla 500 000 euro. Remondifondi makse koos laenuga on alla 1 euro m2 kohta.
Tollal oli pangast laenu saamise tingimus, et võlgnevuste summa ühistus pidi olema alla mingi % ( vist oli 10%) ühistu aastasest majandamiskulude summast – ehk siis seaduse järgi ei tohtinud ületada seda kohustuslikku reservfondi piiri?
Meie majas oli üks võlgu ca 10 000 eurot ja renoveerima saimegi hakata hetkest, mil kohtutäitur tema korteri müüdud sai ning uue omanikuga maksegraafiku sõlmis ühistu.
Pole see nii hea ühtigi, kui arvestada, milline hiigelmaja teil. Meil aastal 2023 m2 kohta 1,4 eurot ja 14 korterit.
Huvitav, meil renoveeriti 2022 ja 2 eurot ruutmeeter maksame laenu. Majas 18 korterit. Äkki teil ei tehtud täisrenoveerimist. Meil sai kortermaja energiamärgiseks B. Katusel päiksepaneelid ka. Kommunaalid meil kokku umbes 350eurot. 50 eurot sellest on umbes euribori tõus. 67m2 korter. Nii et renoveeritud majas ongi kallis elada.
Tehti täisrenoveerimine. Uus soojustus, fassaad, laudis ja betoon, uus katus uue soojustusega, päikesepaneelid ja õhksoojuspumbad.
Korter 90m2.
No jah, meil lisaks sellele vahetati kogu maja torustik välja, uued radikad, kõik aknad vahetati 3kordsete plastikute vastu, ventilatsiooni süsteem väljatõmbega köögis ja vannitoas, trepikojad uuendati, maja üldelektrisüsteem vahetati välja, soojustati keldri laed. Katus oli korralik ja seda ei vahetatud välja.
