Teema: Kui eks ei lase lahti

No mõnel inimesel võtab ülesaamine lihtsalt kauem aega, aga lõpuks laseb enamus siiski lahti. Nii et kui mehest hoolid, siis varu kannatust. Kärgpere polegi kunagi lihtne. Looda lihtsalt, et naine leiab kiiresti uue mehe, siis vast lõppeb eksi tülitamine.
Pigem mõtle läbi, kas sa tahad suhet mehega, kes oma pere on maha jätnud? Kui tore ja usaldusväärne selline tegelane on, kes raskuste ajal plagama paneb.

Aga äkki see väidetav eks ei tahtnudki kunagi eks olla ja mees ise käitus kuidagi nõmedalt ja lasi pere juurest jalga? Tahad ikka endale sellist? Oled kindel?

#3380228:

Mehega koos kolm aastat, visiitsuhe, koos ei ela, mõlemal eelmisest suhtest lapsed. Sain kõne mehe eksilt, kes tunnistas mulle, et ei ole siiani temast üle saanud ja loodab, et meie suhe kiirelt nässu läheb, et temal tekiks nö uus võimalus. Siiani on nende ühelt poolt lõpetamata suhe meie omavahelisele suhtlusele üsna koormavalt mõjunud – pidevad telefonikõned (laste pärast väidetavalt), ähvardused, keelud ja piirangud (näiteks nõuab ta, et mina ei tohi mehe lastega kohtuda, sest niikuinii lähme kohe lahku), kriitika minu aadressil, et mina lõin kiilu nende vahele (enne kui mehega tutvusin, oli ta aasta aega lahutatud olnud).

Olen teinud mehele ettepaneku mõneks ajaks “pausile” minna, et ta saaks selle segaduse ära klattida, samas ma tean, et ilmselt tähendaks see paus suhte lõppu. Olen jäänud viisakaks, ei ole hakanud eksiga vastastikku sõimama ega üksteist üle trumpama kuid tunnen, et minu mõistus hakkab otsa saama. Mis need variandid siin on, kolmekesi pereterapeudi juurde? Või leppida sellega, et eelmise naise vari jääbki suhte üle? Ise psühholoogi juude, et kuidas üle olla? See ootamatu telefonikõne oli minu jaoks juba väga üle piiri, mitu tundigi hiljem käed värisevad…

Kommentaar eemaldatud.
2.1. Kasutajal on kohustus käituda teiste suhtes viisakalt, lugupidavalt ning sõbralikult.
Perekooli Moderaator

Eksil on tegelikult õigus siis ju. Kui tahad suhte pausile panna ja sellega on ka suhe läbi, siis hakkategi ju kohe lahku minema.
Kui teil on visiitsuhe, miks sa ennast üldse sinna mehe laste seltskonda toppida tahad? Miks nad peaks kohtuma mingi tädiga, kellel issi mõnikord külas käib?
Kui ei meeldi, et mees suhtesse eksi kaasa tõi, siis otsi ometi mõni teistsugune mees, kui just peab tingimata mingi suhe olema. Aa, tegelikult on asi selles, et sisimas loodad selle mehekese ikka ära kodustada, eks ole?

See on puhtalt su mehe lahendada olukord. Kui eks helistab sulle, lülita telefon kinni ja blokeeri ta number. Sul pole kohustust temaga üldse suhelda ega end segada teiste inimeste muredesse. Mehel endal peab olema piisavalt selgroogu, et olukord lahendada. Kui mees aga laseb naistel omavahel kätšida, siis mõtle topelt, kas sul on ikka sellist kelgunööri endale vaja. Äkki su munadeta mees ja ukse taga kraapiv eks ikkagi väärivad üksteist? Mina näiteks ei kujuta ette suhet inimesega, kes on võimeline tegema selliseid maniakaalseid telefonikõnesid, alandama ennast mehe uue naise ees ja niutsuma talle mehe igatsusest. See ei ole armastus, see on paaniline sõltumine inimesest.

#3380709:

Midagi selles loos ei klapi. Väidetavalt kolm aastat juba suhe (kusjuures enne veel olevat mees aasta aega lahutatud olnud) ja alles nüüd helistab eks ja avaldab lootust, et teie suhe kiirelt pekki läheks?

No ma ei tea….minu praeguse mehe eksil on mees endiselt telefonis nime all “minu musi”, kuigi nad on juba 9 aastat lahus ning peale lahutust ja enne mind oli mehel veel üks suhe. mõni naine (vist) lihtsalt ei taha asjadest üle saada.

Mulle tundub, et selles kolmnurgas ei taha eriti keegi lahti lasta. Mees ei taha eksnaisest lahti lasta, sina ei taha mehest lahti lasta ja eksnaine, kellel on mehega ühised lapsed, ei taha samuti lahti lasta. Eksnaise käitumises pole midagi ülemäära kummalist, kui mees temast ka loobuma ei kipu. Vastasel juhul ju võtaks konkreetsed meetmed kasutusse. Järelikult ei ole sina see üks ja ainus elu armastus. Ei saa aru, miks naised selliseid otsustusvõimetuid mehi nii ihkavad. Sama teema oli siin ju “armuvalus armuke” vms, kus samuti otsustusvõimetu mees.

Oi, kuidas ma ei kannata selliseid lüka-tõmba lorusid mehi, keda uuel ja vanal naisel on võimalik jagada ja tirida.

No krt, on mees või ei ole mees. Otsustagu ära, kelle kambri ukse taha mees sussid paneb ja jäägu sellele kindlaks. See koopanaiste bäng-bäng, kes teisele naisele nuiaga kõvemini virutab, see mehe oma koopasse veab, on ka nõme.

Olin kunagi nn vana naine. Uus oli magus kui mesi. Tiris ja sikutas. Palju polnud vajagi. Mees sinnapoole libises. Lõin ukse kinni mehe järel. Süda lõhkes, aga sellist kummivoolikut ka pole vaja. Läks trumm, mingi pulgad ka.

Ehk siis, pikk jutt lühidalt: mees klaarigu oma jama ära ja siis vaadaku sinuga edasi ükskõik siis mis suhtevormis. Kui ta aga ei saa, ei taha, ei julge, siis parem mingu täiega. Vähemalt ei hoia kohta kinni mehe eest, kes sind päriselt võiks tahta.