Lugesin siin päevakorras olevat teemat. Endalgi on soov sõrmus saada. Ei ole väga pikalt koos olnud ja ühiseid lapsi ka ei ole. Ent omati plaanid ja unistused siiski paigas. Ka sõpradele on mind nalja pärast tutvustanud, kui abikaasat 🙂
Olen sellest vaikselt rääkinud. Konkreetset vastust ei ole ma saanud. Ei ole ka konkreetset küsimust küsinud tegelikult. Lihtsalt maininud meie \”kahekesi ajal\” , et ma tahaks olla tema abikaasa, mis eeldaks kihlust, et kas ta on sellele üldse mõelnud… Vastuseks olen ma saanud ümber nurga, et ta on küll natukene pikaldase taibuga, aga mitte juhm..
Ei saanud aru , mida see tähendas.
Kas võin loota või on ta sellest aru saanud ja ei kavatsegi.
Hakkasin mõtisklema, käisin peas läbi tuttavad, sugulased ja sõbrad, kes , kui vara või hilja abiellunud on.
Tekkis küsimus, millal Teie abieluettepaneku saite ja kas see tuli üllatusena või enamasti siiski naine ise peab märku anda, et mehe mootor selle koha pealt käima tõmmata?
🙂