Esileht Koolilaps Kui laps tahab osta täiesti mõttetut asja…

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 32 )

Teema: Kui laps tahab osta täiesti mõttetut asja…

Postitas:
Kägu

siis kuidas te käitute? Ma ei oska. Minu arust on see asi mõttetu, aga ta on must väga palju noorem. Vanuse tõttu meeldivadki meile erinevad asjad. ka meestele ja naistele meeldivad erinevad asjad. naisel võib olla kümneid kleite, aga see ei tähenda et ta ilusat kleiti enam ei taha.
Kui ma tuletan meelde mingi eelmist mõttetut asja, on see lapse arust targutamine ja kas ta peab seda eluaeg nüüd kuulama, et asi osutuski mõttetuks. st ta küsib nii.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Oma taskuraha eest võib osta, kui just mingi illegaalne kraam ei ole.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Oma taskuraha eest ostku. Ja saab õppetunni kenasti.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui vana on laps ja kui kallis see mõttetus on? Arutlege, kas sellele mõttetusele on mõnda mõttekamat või odavamat alternatiivi. Arutlege, miks tal seda vaja on.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Oma kogutud raha eest luban osta, isegi kui mõttetu. Kord nuias ühe kalli jaburuse jaoks raha. Käskisin koguda ja kui ta siis ka veel seda tahab, ostku. Loomulikult läks isu üle.

Please wait...
Postitas:
Kägu

oleneb, kui kallis see asi on. Kui tahab veel üht ilusat kleiti ja rahapuudust pole, siis selle kleidi ikka saab ja nii et ei pea seda oma taskurahast ostma.

Taskuraha mu meelest selleks ongi, et laps saaks endale mõttetusi osta 😀 Kena, kui kasutab seda ainult mõistlikeks ostudeks, aga mu meelest peab paar korda ikka ämbrisse ka astuma ja omal nahal tundma, et äh, poleks vaja olnudki ja kulutatud rahast on kahju. Siis järgmine kord teab juba rohkem järele mõelda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas sa, teemaalgataja, raatsid öelda, millega on tegemist? Ja kui vana on laps?

Ja proovi mõelda end korraks lapse asemele. Ja püüa mäletada, millised väikesed mõttetud soovid olid sinul, kui olid väike?

Mina alati esimese hooga olen vastu lapse tobedatele soovidele. Aga vahel tuleb meelde ennast tema asemele või oma lapsepõlve mõelda. Mina ei saanud, lapsepõlves mingit pudi-padi, sest polnud raha. Aga ma vahel mõnda justkui mõttetut vidinat-pudinat tahtsin nii väga, et see on tänase päevani meeles.

Kui mingite asjade soovimine ei ole igapäevane, siis ma vahel luban lapsele midagi “mõttetut” küll.

Please wait...
Postitas:
Kägu

1) Räägin lastega pidevalt liigsest tarbimisest jne
2) väga varakult on lapsed hakanud saama taskuraha, just selleks, et ei peaks jagelema. Kuueselt oli raha väärtus juba väga selge ning mõtles, mida tasub osta
3) kui tekib mingi uus pop mänguasi, mis kõigil on, siis ostan enda raha eest lapsele. Ükskõik, kui mõttetu mulle tundub. Nt terve eelmine aasta mängiti beyblade’ga
4) teismeline peab ka oma tavalised riided ostma taskuraha eest. Meie ostame õueriided, saapad jms aga just tavalised t-särgid jms.

Huvitav oleks teada, kui vana teemaalgataja laps on.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul lapsed küll juba suured, kuid meil oli nii, et kui laps tahtis mingit suuremat/kallimat asja (mobiil, arvuti, jalgratas vms), siis ta pidi poole rahast ise koguma ja meie panime teise poole. Samal ajal muidugi andsime seda taskuraha ka veidi heldemalt, et tal oleks, mida koguda ja motivatsioon püsiks. Lisaks sünnipäevaraha, tööga teenitud raha.
Kui ta tahtis oma raha eest osta mingit meie silmis mõttetut asja, ega me ei keelanud, ise pidi teadma, kui suur on ihaldatava asja väärtus tema silmis ja pidi ka teadma, et siis nihkub suure ostu tegemine kaugemale. See ongi päriselu, valikute tegemine.
Iga täiskasvanu ju ka ihaldab midagi suuremat, kuid sellepärast ei jää kõik muud ostud, ka pikas perspektiivis mõttetud, tegemata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma sekkuks alles siis, kui laps oleks selline, kes tahabki kogu aeg ainult uusi asju lihtsalt saamise pärast, natuke näpib, siis kaotab huvi ja lennutab need nurka ning leiab kohe uue asja, mida tahta. Muul juhul sa ei saa ju eeldada, et laps mõtleb nagu täiskasvanu, mis on otstarbekas ja mis on mõttetu ost. Nõme on keelata sellepärast, et sinu jaoks miski raha raiskamine on.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minul lapsed väga harva midagi tahavad. Ja kui nad siis mingi ideega lagedale tulevad, siis selle nad ka saavad, ükskõik kui mõttetu see asi ka on.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kallid ja eriti mittevajalikud asjad ostavad lapsed ise oma kogutud raha eest, praegugi üks suurem projekt käsil.
Kui asi on nii mõtetu nagu teemaaalgataja seda väljendab siis ei lase isegi oma kogutud raha eest osta kuna on mõtetu ja tarbetu hetke emotsiooniga vidin. Ka mina ei saa osta seda mida silm ihkab hetke emotsioonist kuigi mul kui täiskasvanul see raha reaalselt olemas on.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Töötasin kunagi kunsti- ja meisterdamistarbeid müüvas poekeses. Jube kurb oli vaadata-kuulata, kuidas vanemad laste mõtteid ja soove maha tegid. Pidevalt käis üks “mida sa sellega teed?”, “oi, see on ju nii kole!”, “ära seda küll osta, see ei sobi üldse!” jne. MIKS te nii teete, lapsevanemad? Miks te toote lapse poodi ja hakkate siis tema maitset ja valikuid maha tegema?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ise otsin ka suht mõttetu huulepulga, hästi punase – tegelikult ei ole minu värv – aga poes hakkas meeldima ja värvisin enda rõõmuks suu punaseks.
Vahest tahad ise ka endale midagi lapsikut ja mõttetut asja osta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Oleneb sellest, kas sa seda mõttetut asja pere eelarvest lubada saad, kas pole odavamaid alternatiive (tahvleid jms on ju seinast seina hinnaga, kõike muud ka). Ja kui mõttetu see sinu jaoks ikka tundub. Kas sa ise ei osta kunagi selliseid asju, mis lihtsalt väga meeldima hakkasid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Need sünnipäevarahad on selles mõttes kuradist, et hopsti ilma vaevata hulk raha käes. Kui laps peab taskurahast kõrvale panema, siis on ta oma pingutus ka mängus. Lihtsalt tulnud rahaga käiakse minu kogemusel süüdimatumalt ringi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma olen sellisel juhul üritanud lapsel (vahel ka endal) seda ostuotsust edasi lükata. St mitte kohe esimese emotsiooni najal ära osta, vaid lasta mõttel mõned nädalad seedida ja kui siis ikka on veendunud, et väga tahad, siis ostab. Aga väga tihti läheb see esimene emotsioon ka üle.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oleneks, kui suurt raha see maksaks. Kui maksaks 10 €, siis jumal temaga, las ostab. Ilmselt siis juhiks ka kümmekonna päeva pärast tähelepanu, et noh, kas oli siis vajalik sulle see asi? Kui maksaks üle 30 €, siis ei lubaks. Vahepealsed asjad oleneks mõttetuse astmest.
Aga mul ei ole ka olnud sellega eriti probleeme. Mul on kuidagi hästi mõistlikud lapsed sattunud. Jaa, ma uhkustan siin nüüd täiesti teemaväliselt ja teemaalgatajat ei aita see kuidagimoodi 😀 Aga mul ikka ema räägib, kuidas minu laps kaupluses teda õpetas: vanaema, ainult üks asi korraga!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu peres on nii, et ma püüan ikka selgitada, miks see ei ole hea ost. Aga kui laps ikkagi enesele kindlaks jääb, ei suru ma oma arvamust peale, vaid nõustun, et oma raha eest võib laps selle ostu teha. Sünnipäevadeks kingitakse lastele kokku vähemalt 100 eur ning meie lapsed saavad nädalas 7 eur taskuraha. Mina väga ei piira seda, milleks nad oma raha kulutavad, oma arvamuse annan teada aga luban vigu teha.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ilmselt siis juhiks ka kümmekonna päeva pärast tähelepanu, et noh, kas oli siis vajalik sulle see asi?

Fuh, niisugune tänitamine on täiskasvanulegi kohutav taluda!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sellel suvel elasin sellise situatsiooni läbi – olime perega Eestis puhkusel ja lapsed võtsid oma sünnipäevarahad kaasa, et siis saavad ise osta endale mida soovivad.
Lapsed on siis 7 ja 9. Ja siis läksid kohalikku suveniiripoodi ning ostsid emale ja isale kingitused, et rõõmu valmistada, saate aru.
Väiksem tõi mulle sealt suveniiripoest puidust veinipudeli hoidja ja suurem tõi isale suure ja kõrge puidust vaasi.
Esiteks, mina ei joo veini, meil kodus üldse kunagi ei osteta alkoholi ja teiseks see puidust vaas oli iluasi, seal olid praod ja looduslikud augud sees, sinna oleks kõlvanud panna vaid kuivatatud puuoksi. Lisaks olid need esemed küllaltki suured ja ausalt, ma ei soovi oma koju raha eest osta mõttetut jama, mis isegi ei mahu kuhugi silma alla vaid ma peaks need kohe mingisse kasti panema ja keldrisse hoiule viima. Kokku maksid need kaks asja 45 eurot.

Pidasin lastele loengu raha väärtusest ja mõistlike ning mõttetute asjade ostmisest. Ühtlasi pidasin ka loengu sellest, kuidas puhkuse ajal ei osteta iga päev oma raha eest kolm jäätist ja kaks pakki krõpse või siis mõnest eriti väikese koha müügiputkast jäätist või juua, kui see maksab kolm korda rohkem kui poest ostes. Seda veel eriti juhul, kui me oleme just söögilauast tulnud kus kõik vajalik söödav-joodav laual on olnud. Et natuke tuleb ette mõelda ja vaadata, kuidas saab odavamalt ning kuidas sama raha eest saaks palju rohkem head ja paremat.

Nutsid küll, asjad viisin suveniiripoodi tagasi ja raha jätsin enda kätte. Ülejäänud suve ostsin selle raha eest lastele jäätist ja juua kui puhkusel viibisime. Rohkem selle puhkuse jooksul ei tekkinud sellist nuiamist iga putka, iga poe ja iga vaateakna juures. Edaspidi nina peale seda vestlust ei visanud ja mõned korrad arutasime veel laste algatusel teemal kas midagi on mõistlik osta siit või sealt või kuidas rahaga paremini ringi käia.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Las ostab. Kui talle hiljem kohale jõuab, et tegu on täiesti mõttetu asjaga, siis ongi ju see ost 100% asja ette läinud…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Lapsed on siis 7 ja 9. Ja siis läksid kohalikku suveniiripoodi ning ostsid emale ja isale kingitused, et rõõmu valmistada, saate aru.

Jah, saame aru, ja mul on lastest kohutavalt kahju, et sa oma majandusõppetunni andsid just siis, kui nende eesmärk oli rõõmu valmistada.
Sinu eesmärk oli küll õige, aga ajastus vale.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jagan ka

Kogemust. Laps kogus taskuraha ja soovis osta apple’i air podid. Minu hinnangul liiga kallid ja suht mõttetud, lisaks pole ma kindel, et ka päris ohutud- mulle ei meeldi mõte nendest lainetest kohe kõrva sees ja aju lähedal. Ei, ma ei ole paranoiline ega alternatiivse mõttemaailmaga, aga lihtsalt arvasin, et tavalised klapid paremad, odavamad ja teevad sama töö ära. Hoiatasin last ka, et need klapid kerged kaduma. Pärast kõikide argumentide kuulamist, otsustas 13aastane siiski need klapid enda kogutud raha eest osta. Ta on muidu oma asjadega ülihoolas, aga paraku need klapid kadusid u 2 nädalaga, positsioneerimine ka ei aidanud. Õppetunni ta sai, muidugi rahast oli kahju, aga see on tuleviku väetiseks. Pärast seda näen, et kaalub ja analüüsib ikka palju põhjalikumalt:))

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sellel suvel elasin sellise situatsiooni läbi – olime perega Eestis puhkusel ja lapsed võtsid oma sünnipäevarahad kaasa, et siis saavad ise osta endale mida soovivad.

Lapsed on siis 7 ja 9. Ja siis läksid kohalikku suveniiripoodi ning ostsid emale ja isale kingitused, et rõõmu valmistada, saate aru.

Väiksem tõi mulle sealt suveniiripoest puidust veinipudeli hoidja ja suurem tõi isale suure ja kõrge puidust vaasi.

Esiteks, mina ei joo veini, meil kodus üldse kunagi ei osteta alkoholi ja teiseks see puidust vaas oli iluasi, seal olid praod ja looduslikud augud sees, sinna oleks kõlvanud panna vaid kuivatatud puuoksi. Lisaks olid need esemed küllaltki suured ja ausalt, ma ei soovi oma koju raha eest osta mõttetut jama, mis isegi ei mahu kuhugi silma alla vaid ma peaks need kohe mingisse kasti panema ja keldrisse hoiule viima. Kokku maksid need kaks asja 45 eurot.

Pidasin lastele loengu raha väärtusest ja mõistlike ning mõttetute asjade ostmisest. Ühtlasi pidasin ka loengu sellest, kuidas puhkuse ajal ei osteta iga päev oma raha eest kolm jäätist ja kaks pakki krõpse või siis mõnest eriti väikese koha müügiputkast jäätist või juua, kui see maksab kolm korda rohkem kui poest ostes. Seda veel eriti juhul, kui me oleme just söögilauast tulnud kus kõik vajalik söödav-joodav laual on olnud. Et natuke tuleb ette mõelda ja vaadata, kuidas saab odavamalt ning kuidas sama raha eest saaks palju rohkem head ja paremat.

Nutsid küll, asjad viisin suveniiripoodi tagasi ja raha jätsin enda kätte. Ülejäänud suve ostsin selle raha eest lastele jäätist ja juua kui puhkusel viibisime. Rohkem selle puhkuse jooksul ei tekkinud sellist nuiamist iga putka, iga poe ja iga vaateakna juures. Edaspidi nina peale seda vestlust ei visanud ja mõned korrad arutasime veel laste algatusel teemal kas midagi on mõistlik osta siit või sealt või kuidas rahaga paremini ringi käia.

Koos reisil olles on minu arust imelik, kui lapsed oma raha eest jäätist ja juua peavad ostma.
Ühesõnaga – lapsed ostsid teile oma raha eest kingitused, mille eest sa nendega riidlesid ja nende silme all poodi tagasi viisid ning lõppkokkuvõtteks kulus nende raha söögi-joogi peale?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Päris kurb, et lapsed peavad oma sünna rahade eest jäätist ostma 🙁 See ikka ju mõeldud selleks, et laps saaks osta endale midagi, mis tõesti rõõmu valmistab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Laste käes on selline rahasumma, mille piires võivad teha, mida tahavad. Kogumine käib eraldi. Kuuesega viime koos pudeleid ja saab raha müntides oma rahakotti. Vanem on isasse ja rahaliselt nii mõistlik, et vaevu kulutab natukene. Kingitused on ka sellised 5-10 euro piires.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Päris kurb, et lapsed peavad oma sünna rahade eest jäätist ostma 🙁 See ikka ju mõeldud selleks, et laps saaks osta endale midagi, mis tõesti rõõmu valmistab.

Laps ostis 30.- eest puidust veinipudeli hoidja. Kellele see oleks rõõmu valmistanud? Nende kulutamine ei piirdunud sellega, mõlemad said enesele jätta mälestuseks väikese suveniiri sellest kohast, pastaka ja küünlaaluse. Kohe peale reisilt tagasi jõudmist olid need unustatud. Täna ei tea enam keegi kus need on. Raha ei ole selleks,et see suvaliste asjade eest lihtsalt võõrastele anda. Ja loomulikult ostan ma neile jäätist, kuid kui reis kestab 10 päeva ning lapsed keelduvad nii hommiku, lôuna- kui õhtusöögist sest enda ostetud viies jäätis ja teine pakk kartulikrôpse matseb paremini, siis kuhugi tuleb piir tõmmata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen see pahandajakägu – lisaks veel, et kuidas teha siis lapsele selgeks, et osasid asju on vaja ja osad on rõõmu pärast. Kui nende jaoks on ostmine nagu poemäng, et võtan midagi ja annan raha vastu. Aga see mida ma ostan ei oma üldse tähtsust.
Kuidas teha selgeks, et emal ja isal on ka piiratud ressursid ja meie peame tegema ka valikuid? Praegu olengi ostnud kinopiletid, jäätised ja kommid mina. Kas peaksid nad seda ise tegema, et saabuks olukord, kus ongi raha otsas ja rohkem ei saa juurde? Või lubama neid rõõme alles igal kolmandal või neljandal korral, et ei tekiks tunnet et saan kõik mis tahan? Mina olen kasvanud pidevas rahapuuduses ja oskan täna väga hästi majandada. Ja väärtustada seda mida ma saan endale lubada. Laste tahtmised ja nôudmised on aga ju lõputud. Nemad ei näe neid valikuid mida täiskasvanud igapäevaselt tegema peavad ja otsuseid mida endale lubada ja mida ostmata jätta. Kõige odavam oleks üldse mitte reisile minna.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sellel suvel elasin sellise situatsiooni läbi – olime perega Eestis puhkusel ja lapsed võtsid oma sünnipäevarahad kaasa, et siis saavad ise osta endale mida soovivad.

Lapsed on siis 7 ja 9. Ja siis läksid kohalikku suveniiripoodi ning ostsid emale ja isale kingitused, et rõõmu valmistada, saate aru.

Väiksem tõi mulle sealt suveniiripoest puidust veinipudeli hoidja ja suurem tõi isale suure ja kõrge puidust vaasi.

Esiteks, mina ei joo veini, meil kodus üldse kunagi ei osteta alkoholi ja teiseks see puidust vaas oli iluasi, seal olid praod ja looduslikud augud sees, sinna oleks kõlvanud panna vaid kuivatatud puuoksi. Lisaks olid need esemed küllaltki suured ja ausalt, ma ei soovi oma koju raha eest osta mõttetut jama, mis isegi ei mahu kuhugi silma alla vaid ma peaks need kohe mingisse kasti panema ja keldrisse hoiule viima. Kokku maksid need kaks asja 45 eurot.

Pidasin lastele loengu raha väärtusest ja mõistlike ning mõttetute asjade ostmisest. Ühtlasi pidasin ka loengu sellest, kuidas puhkuse ajal ei osteta iga päev oma raha eest kolm jäätist ja kaks pakki krõpse või siis mõnest eriti väikese koha müügiputkast jäätist või juua, kui see maksab kolm korda rohkem kui poest ostes. Seda veel eriti juhul, kui me oleme just söögilauast tulnud kus kõik vajalik söödav-joodav laual on olnud. Et natuke tuleb ette mõelda ja vaadata, kuidas saab odavamalt ning kuidas sama raha eest saaks palju rohkem head ja paremat.

Nutsid küll, asjad viisin suveniiripoodi tagasi ja raha jätsin enda kätte. Ülejäänud suve ostsin selle raha eest lastele jäätist ja juua kui puhkusel viibisime. Rohkem selle puhkuse jooksul ei tekkinud sellist nuiamist iga putka, iga poe ja iga vaateakna juures. Edaspidi nina peale seda vestlust ei visanud ja mõned korrad arutasime veel laste algatusel teemal kas midagi on mõistlik osta siit või sealt või kuidas rahaga paremini ringi käia.

Uskumatu. Lugema hakates olin kindel, et lugu lõpeb sellega, kuidas sa rõõmustasid, et lapsed tahtsid sulle rõõmu teha ja kuidas need asjad on nüüd kodus kasutusel.
Aga …?!
Vaesed lapsed. Edaspidi kinkigu nad sulle ainult raha.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 32 )


Esileht Koolilaps Kui laps tahab osta täiesti mõttetut asja…