Mul on täpselt samasuguses stiilis rääkiv mees. Oleme suhtes olnud praeguseks täpselt kümme aastat, me ei hakanud koos elama verinoortena, mõlemal on see nö teine elu.
Alguses olin mehe mina stiilis suhtlemisest ikka väga häiritud, polnud enne sellist asja kogenud, tegin siis ka sarnase teema perekooli.
Rääkisin suhte alguses mehega, et tunnen ennast väga kummaliselt, näiteks sünnipäevalauas olles, kui mees minu kõrval olles hakkab rääkima, et tema käis reisil ja pikalt, mida ta seal tegi (mehe suhu ümberpanduna käisin reisil, võtsin seal mitmed ekskursioonid, rentisin auto jne) või tema ostis uue auto (mehe suust kõlab, mina ostsin uue auto vms), iga asja kohta räägib mina vormis. Kaklesime mehega sellepärast alguses palju, esiteks püüdsin mehele selgeks teha, et selline suhtlus mind häirib, sest me tegime kõiki neid asju koos ja teiseks on kõik meie reisid minu kokku pandud, minu ostetud, enne minuga kohtumist, polnud ta reisinudki, uue auto ostsime, sest mina müüsin oma vana auto maha, temal enne autot polnudki, panime raha juurde ja ostsime, aga suure osa auto rahast moodustas minu vana auto raha, auto sai minu nimele, aga mul ei tule pähegi nimetada seda minu autoks, vaid ikka meie autoks, mehel ametlikult polegi autot, aga nimetab seda oma autoks (mitte meie) jne. Mees ütles, et tema ei saa minu probleemist aru, tema räägibki ju enda eest, see on ju kõigile selge, et koos käisime. Vahel lähemate inimeste seltskonnas olles hakkasin mehe mina stiilis jutu kohta teiste juuresolekul märkusi tegema stiilis, kas sa käisid reisil, ma pole märganudki, et vahepeal ära olid või aa sa ostsid uue teleka, kus sa seda peidad jne, mees selle peale alati vihastas ja nimetas seda minupoolseks mõttetuks norimiseks ja lõpetas üldse rääkimise ära, aga ma ei saanud midagi teha, mind nii väga häiris tema suhtlusstiil ja hiljem kahekesi olles alati ütlesin talle, miks niimoodi ütlesin, sest tahan, et ta arvestaks minuga ka, kui meie asjadest räägib. Vahepeal hakkas mees minu vingumise peale siiski ennast veidi kontrollima ja kasutas ka meie vormi, nüüd on jälle ainult mina vormi juures tagasi. Ma ei viitsi enam mehega sellepärast kakelda, kuigi häirib tegelikult siiamaani ja mul omal keel ei paindu seltskonnas mehe juuresolekul ütlema, et ma käisin reisil või vahetasin mööbli välja vms, ikka meie tegime seda. Isegi siis kui meest juures ei ole on mul imelik näiteks töökaaslastega rääkida, et käisin puhkuse ajal reisil, ikka käisime, sest käisime perega, mitte ma ei käinud üksi. See mina vormi kasutamine suhtluses on vist mingi teatud tüüpi meeste omapära, olen nüüd jälginud mehi rääkimas ja minu mees pole ainuke selline (lisaks teemaalgataja mehele), mina vormi kasutajaid on vähe, aga neid on, minu mees on suht suure egoga ja tahab muul moel ka teistest üle olla, mina olen aga tavaline tagasihoidlik inimene, kellele üldse ei meeldi eriti oma asjadest rääkida, sellepärast ei saa ma ka sellisest suhtlemisviisist vist aru.
