Esileht Erivajadustega laps Kui pole aru saada kas poiss või tüdruk

Näitan 17 postitust - vahemik 1 kuni 17 (kokku 17 )

Teema: Kui pole aru saada kas poiss või tüdruk

Postitas:
Kägu

Küsimus teile kellel on selline laps kellel on poisi/tüdruku nimi aga kelle füüsiline väljanägemine, käitumine ja suhtlusstiil on täiesti vastupidine. Näiteks poisi nimi aga väljanägemine ja suhtlustiil nagu tüdrukul või vastupidi – tüdruku nimi aga väljanägemine ja suhtlusstiil täiesti poisilik. Mis selliste laste probleem on? Miks niimoodi käitutakse? Kas sellistel inimestel on mingisugune diagnoos? Vaimne haigus? Misasi see on?

+2
-18
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Misasi see on? Igal juhul mitte sinu asi.

+9
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Küsimus teile kellel on selline laps kellel on poisi/tüdruku nimi aga kelle füüsiline väljanägemine, käitumine ja suhtlusstiil on täiesti vastupidine. Näiteks poisi nimi aga väljanägemine ja suhtlustiil nagu tüdrukul või vastupidi – tüdruku nimi aga väljanägemine ja suhtlusstiil täiesti poisilik. Mis selliste laste probleem on? Miks niimoodi käitutakse? Kas sellistel inimestel on mingisugune diagnoos? Vaimne haigus? Misasi see on?

Ja mis diagnoos sul endal on?

+9
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Vales kehas sündinud. Looduse vingerpuss, aga lapsele raske.

+4
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen selle teemaga pisut kursis. Üldiselt see paljuräägitud teooria, et selline inimene olevat väidetavalt sündinud valesse kehasse, on viimase aja teaduslike uuringute valguses hakanud tasapisi murenema. Viimast kinnitab ka viimastel aastatel tekkinud äkiline 1500-kordne soodüsfooria kasv, ja eriti just konkreetselt tüdrukutel – st eluaeg igas mõttes tütarlaps olnu hakkab teismelisena äkki väitma, et tema olla poiss. Natuke raske uskuda, et äkitselt sündis tohutu arv poisse valesse ehk tütarlapse kehasse. Selliseid äkitselt arvajaid, et nad olla vales kehas, nimetatakse ROGD-tüdrukuteks.

Vaimse tervisega on selline asi otsapidi seotud küll. Soodüsfooriat võib võrrelda anoreksiaga. Mõlemal juhul leiab teismeline tüdruk, et tal on halb olla, aga ta ei oska sellele nime anda. Ja siis hakkabki süüdistama oma halvas enesetundes oma keha ja loodab, et kui keha vaid muutuks teistsuguseks (oleks kõhnem/vastassoost), siis ta probleemid kaoksid. Tegelikkuses see nii loomulikult pole. Soodüsfooriaga tüdrukute seas on nii mõnedki seksuaalse väärkohtlemise ohvrid – jällegi nad leiavad, et kui nad oleks olnud poisid, siis ei oleks nende väärkohtlemist toimunud.

Kui sul on mingit pistmist ROGD-tüdrukutega, siis soovitan sul lihtsalt võtta rahulikult ja mitte minna kaasa radikaalsemate provokatsioonidega. Oleneb muidugi ka, kes sa neile oled. Kui oled nt õpetaja ja selline tüdruk tuleb su juurde ja soovib, et sa muudaksid tema nime klassi dokumentides poisipäraseks ning hakkaksid teda kutsuma poisinimega, siis võid rahulikult öelda, et klassil on ametlikud dokumendid, kus kasutatakse nime, mis on tüdruku ID-kaardil. Sõprade hulgas lasku end kutsuda nagu tahab, ent kool on ametlik koht, kus kasutatakse ID-kaardile kantud nime. Samuti, kuna alaealine on vanemate vastutada, siis oleks viisakas võtta ühendust vanematega ja nendegi arvamust küsida.

+12
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tahaks lihtsalt märkida, et see, kui tüdruk eelistab poisilikke riideid ja tegevusi või vastupidi, ei tähenda alati soodüsfooriat. Mina näiteks olen juba alates lapseeast vihanud seelikuid ja kleite (ebamugavad) ning ehteid (mõttetud ja ebamugavad), mulle meeldis mängida peamiselt poistega, sest nende mängud olid palju huvitavamad. Ilmselt oli ka minu suhtlusstiil siis pigem poisilik ja kuna mul oli vanem vend, kandsin tihti ka talle väikeseks jäänud poisiriideid. Kokkuvõttes vastasin teemaalgataja kirjeldusele, ainult juuksed olid pikad. Praegu kannan ka pigem unisex riideid, ei meigi, töötan tehnilisel erialal peamiselt meeste seltskonnas ja mul on meestega huvitavam, sest paljud naiste seltskonnas käsitletavad teemad ei paku mulle huvi. Aga ma ei ole kunagi tundnud, et ma oleksin vales kehas, olen pigem heteroseksuaalne (tegelikult võimalik, et ka bi, aga ma pole seda praktiseerinud), mul on mees ja lapsed.

Üldiselt võiks inimesi lihtsalt aktsepteerida sellisena nagu nad on, mitte püüda neid liiga palju lahterdada ja keskmisest veidi erinevaid kohe diagnoosima hakata.

+22
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen eelmine kägu. Hakkasin pärast vastamist edasi mõtlema, et kui oleksin tänapäeval selline poisilik tüdruk, siis täiesti võimalik, et teismelisena oleksingi kogu saadaoleva info valguses hakanud kahtlema, kas olen ikka õiges kehas. Ma kahtlustan, et noorte infoväljas domineerivad 2 varianti: mimmudest suunamudijad ja needsamad ROGD-tüdrukud. Kas neile üldse tuleb pähe, et on täiesti ok olla lihtsalt poisilik tüdruk? Kui teemaalgataja nii küsib, siis talle ilmselt pole tulnud.

 

+12
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen eelmine kägu. Hakkasin pärast vastamist edasi mõtlema, et kui oleksin tänapäeval selline poisilik tüdruk, siis täiesti võimalik, et teismelisena oleksingi kogu saadaoleva info valguses hakanud kahtlema, kas olen ikka õiges kehas. Ma kahtlustan, et noorte infoväljas domineerivad 2 varianti: mimmudest suunamudijad ja needsamad ROGD-tüdrukud. Kas neile üldse tuleb pähe, et on täiesti ok olla lihtsalt poisilik tüdruk? Kui teemaalgataja nii küsib, siis talle ilmselt pole tulnud.

Olen sinuga täielikult nõus. Mina ise olin ka 30 aastat tagasi poisilik tüdruk. Nüüd õnnelikus abielus ja laste ema. Suur n-ö naiselikkus on minust alati mööda läinud. Tegelikult ma arvan, et need tüdrukud, kes käituvad ja riietuvad n-ö poisilikult, on enamuses tegelikult täpselt sama palju tüdrukud/naised kui need, kes (vabandust, ei taha siinkohal kedagi solvata) päevade viisi keerutavad ainult peegli ees ja mõtlevad ainult meigist ja meeste võrgutamisest). Sest sellised asjad on pigem kultuuri poolt meile sisse õpetatud. Ja siis tulenebki, et need, kes kultuuri poolt pealepressitud asjadest ei huvitu, muutuvad stigmatiseerituteks ja peavad hakkama rääkima/arvama, et ju siis nad ei olegi üldse mingid õiged naised ja tegelikult olla nad üldse vales kehas jne. Kuni selleni välja, et tekib/tekitatakse soov hakata oma keha moonutama hakata: hormoonrohtusid manustama kuni isegi kirurginoa alla minekuni välja. Tegelikult aga jäävad nad pärast kõiki kehamoonutamisi endiselt naisteks, kuna geneetiliselt on nad ju ikka endiselt naised.

Minu jaoks läheb piir sealt, kus algab lihtlabane enesevigastamine – hormoonrohtudega enda sandistamine, rindade amputeerimine jms.

+9
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma olin ka väiksena poisilik tüdruk. Ronisin puude otsas, kleite ja seelikuid ei tahtnud. Pikki juukseid ei tahtnud. Lasin emal “poiste” potisoengu lõigata.
Pole kunagi tundnud ennast samuti vales kehas. On ka vanem õde. Tema aga oli just vastupidine. Meik ja kõik naiselik algusest peale.
Nö naiselikumat joont hakkasin jälgima kusagil 3.ndas või 4.ndas klassis. Siis kasvatasin ka pikad juuksed omal soovil tagasi.
Praegu 35.sena ega ma ka mingi ülim naiselikkuse etalon pole. Meikida ma ei viitsi(polegi nagu vajadust igapäevasel). No vahel ikka mukin näo pähe, kui tuju tuleb. Ja riietus on ka pigem selline tavaline, teksaste ja pluuside stiil. Eelistan mugavust.
Teismelisena-20.ndate alguseni pöörasin nagu rohkem sellele rõhku, et nagu kohe pidi naiselik välja nägema igapäevaselt.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina olen algusest peale pigem poisilik tüdruk olnud. Nukkudega pole ma kunagi mängida tahtnud ja eelistasin paikneda puu otsas või vanaisa puutöö kuuris. Plikadega keksu mängimine või emaga köögis vaaritamine olid lihtsalt hirmsad.  Teismelisena, kui hakkasid tekkima naiselikumad vormid, hakkasin end näljutama lootuses protsessi peatada. Ma ei arvanus, et oleksin olnud poiss ega tahtnud olla mees, aga naine ma ka kohe kindlasti olla ei tahtnud. Kuna siis olid moes naiselikud liibuvamat sorti riided ja lasteosakonna valik enam selga ei mahtunud, siis valisin riideid meeste osakonnast, sest need aitasid naiselikku kehakuju paremini varjata. Päevade algus oli kõige hirmsam päev minu elus, kui siis oleks pakutud, oleks küll emaka kohe eemaldada lasknud.

Mingi hetk (no ikka 20+) läks üle ja hakkasin rohkem naiselikumalt riietuma, igapäevaselt meikima jne.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minul on kodus teismeline poiss, kellel on ilusad ja peened näojooned ning kohta üteldakse sageli tüdruk.

Ometi käib ta riides nagu poiss, käitub nagu poiss, kehaehitus on mehelik, aga otsa vaadates seostatakse tüdrukuga.

Laps ise või mina siis rahulikult parandame, et see tüdruk on tegelikult poiss ning enamasti siis arvaja punastab ja vabandab.

Ei ole ta oma kena näo tõttu sisemiselt rohkem tüdruk kui mõni poisilikuma näoga poiss – ikka 100% samasugune poiss.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen eelmine kägu. Hakkasin pärast vastamist edasi mõtlema, et kui oleksin tänapäeval selline poisilik tüdruk, siis täiesti võimalik, et teismelisena oleksingi kogu saadaoleva info valguses hakanud kahtlema, kas olen ikka õiges kehas. Ma kahtlustan, et noorte infoväljas domineerivad 2 varianti: mimmudest suunamudijad ja needsamad ROGD-tüdrukud. Kas neile üldse tuleb pähe, et on täiesti ok olla lihtsalt poisilik tüdruk? Kui teemaalgataja nii küsib, siis talle ilmselt pole tulnud.

Kahtlustan ka, et soodüsfoorias on süüdi esiteks praeguseks kuidagi eriti räigeks muutunud nn traditsiooniliste soorollide mõlemale sugupoolele peale surumine ja teiseks soodüsfooriast ja soovahetusest rääkimine. Kui nn poisilikke tüdrukuid ja teisalt naiselikke poisse aktsepteeritaks nendena, kes nad on, püüdmata neid kuidagi tobedatesse rollidesse suruda, oleks seda soodüsfooriat ka hoolimata moevooludest kõvasti vähem.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Angelina Jolie bioloogilist tütart kasvatati ju terve lapsepõlve poisina. Mulle küll tundub, et tema puhul läksid vanemad liiga õhinal väikese lapse riiete kapriisiga kaasa ja määrisid talle poisi identiteeti pähe.

Teismelisena jõudis ta äratundmisele, et tahab ikkagi tüdruk olla ja hakkas kleite kandma. Temast on saanud kena neiu, aga natuke nagu kahju küll, kui ühel naisel pole olnud plika põlve.

Ma ei tea, miks ronimist poiste seostatakse. Minu lapspõlves meeldis see täpselt sama palju kõigile tüdrukutele. Mingi ürgne ahvi instinkt. Vahe oli vaid selles, et me ronisime seelikud seljas. Ja see ronimise huvi ei vähendanud kuidagi huvi naiselike vidina ja pudinate vastu.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mulle koledal kombal meeldis ronida ja ma olin selles osav. Naistele on ju ka rohkem spordialasid, kus peab väga hea tasakaalu tunnetus ja plastiline keha olema.  Ilmselgelt naistel on bioloogiliselt isegi suurem iha väänelda ja kõlkuda kuskil.

Aga vot poisilikud riided, poisipead ja igasugune poisilik element oli minu jaoks suur EI.

Ma ka mõtlen, et miks ei võiks olla mehelik naine või naiselik mees ja sellega rahul olla. Ei pea sellepärast meheks hakkama, et sulle pitsid ja satsid ei meeldi. Ma arvan, et ka need on äärmused, kus tuntakse end ülinaisena või ülimehena. Suurema osa inimesi tunnevad end lihtsalt inimesena ega tunne vajadust oma sugu kuidagi rõhutatult teistele näidata.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina olen täheldanud, et saab olla ka kaks ühes. Naine, kellele meeldib olla viimse vindini kuku-mukitud, ehitud, pikkade küüntega ja kleitides, aga kes samas oma käitumiselt on pigem mehelik. Sellise käre, julge, igale poole rinnaga peale lendaja.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Küsimus teile kellel on selline laps kellel on poisi/tüdruku nimi aga kelle füüsiline väljanägemine, käitumine ja suhtlusstiil on täiesti vastupidine. Näiteks poisi nimi aga väljanägemine ja suhtlustiil nagu tüdrukul või vastupidi – tüdruku nimi aga väljanägemine ja suhtlusstiil täiesti poisilik. Mis selliste laste probleem on? Miks niimoodi käitutakse? Kas sellistel inimestel on mingisugune diagnoos? Vaimne haigus? Misasi see on?

Las kaps kasvab ja ytleb kes ta on. On olemas inimesi, kelle välised  suguorganid viitavad yhele soole aga sees pool on teised veel. Või kellel ongi mõlema soo tunnused ja siis arstid otsustavad tilli pikkuse järgi, kas temast saab poiss või tüdruk.

 

Ja lõpuks siis need, kellel ongi vaid ühe soo tunnused aga nad ei tunne ennast nii. Sellised inimesed on alati olemas olnud. Ära sina end sellega vaeva

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Naljakas, kuidas nad väidavad, et ei taha naine olla, sest ei taha ennast meikida, kunstlikult muuta, soostereotüüpidele vastavaks väänata, maski kanda jms. Aga mis see vastupidine poisiks muutmine siis teistmoodi on, täpselt sama palju rõhku läheb enese muutmisele ja soostereotüübile vastamiseks kui kõige rohkem sätitud tibil. Selle peale nagu keegi enam ei tule, et naine võib olla ka LIHTSALT NIISAMA, selline nagu ta sündinud on. Ma ei tea, kas siin on põhjus selles, et kogu elu toimub internetis ja seal näedki enamuses ainult ühte või teistpidi ärasätitud inimesi.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 17 postitust - vahemik 1 kuni 17 (kokku 17 )


Esileht Erivajadustega laps Kui pole aru saada kas poiss või tüdruk