Teema: Kui teatud kuupäevani ei tööta, siis palka üldse ei saa

Töötasu tuleb maksta ikka reaalselt töötatud aja/päevade eest sõltumata sellest, mis kuupäevani töösuhe kestab.

Seadusega vastuolus olev punkt on automaatselt tühine.

Aga mis vahet sellel antud küsimuse vaates on, et mis lepingu liigiga tegemist on? Tasu tehtud töö eest tuleb ju ikkagi välja maksta. Töötaja elementaarne kohustus on teha kokkulepitud tööd ning tööandja sama elementaarne kohustus on maksta selle eest tasu. Ma ei mõista, mis rolli siin mängib kuupäev, milleni töö tegemine toimub.

Ühtlasi tasub tähele panna, et lepingu liik (tööleping, töövõtuleping, käsundusleping) sõltub lepingu sisust. Kui leping oma sisult/olemuselt on ikkagi töölepingu tunnustega, siis ta ongi tegelikult tavaline tööleping, olgu ta pealkirjaks misiganes.

Äkki noorte puhul kasutatakse seda selle pärast, et noor tuleb, õpib tööd paar päeva ja siis lihtsalt ei ilmugi enam välja. Firma on nt ettekandja töö spetsiifikaga kurssi viinud, aga helbeke enam ei tulegi, pole soovi maksta aja eest, kus tööd ju tegelikult ei tehtudki, vaid õpiti. Te ei usu, kui palju neid helbekesi praegu on, kes elus pole midagi teinud ega evi mingit kohusetunnet (ei ole tööandja, näen kõrvalt).

#3804331:

tõenäoliselt küll, aga sellegipoolest on selline punkt ka selles olukorras õigustühine ja kehtetu. töötamine ei ole kohustuslik ja kui selgubki paari päeva pärast, et töö inimesele ei sobi, võibki ta lahkuda, kuid tööpäevade eest peab ikka maksma. väljaõpe on töö üks osa ja tööandja kohustus enne töötaja iseseisvale tööle lubamise eest.

Siis on mõistlik rakendada katseaja palka, mis on oluliselt madalam sellest, mida töötaja iseseisvalt tööle hakates saama hakkaks.

#3804907:

#3801871:

Töövõtulepingul ei saa ju olla ajalist nõuet. Töövõtuleping on ette nähtud mingi töö ära tegemiseks – paned kapi kokku, künnad vao, niidad muru ära. Kui töö sisuks on kaks nädalat muru niita, siis ei ole see enam töövõtuleping, vaid on tööleping.

Töövõtulepingul on siiski ajaline nõue – töö peab olema tehtud kokkulepitud ajaks.

Jah, just seda ma mõtlesingi, et kui lepingus on kirjas, et teatud töö tuleb mingiks tähtajaks ära teha, siis tööturukogemuseta inimene, kellel ei lasta nüüd varem lahkuda, võibki pidada seda ülekohtuseks. Kui töö on tegemata, siis see kindla kuupäevani hoidmine ei ole ilmselgelt ülekohtune. TA jutt, et kui varem lahkud, üldse raha ei saa, viitab just sellele, et tegemist ei ole töölepinguga.

#3804907:

#3801871:

Töövõtulepingul ei saa ju olla ajalist nõuet. Töövõtuleping on ette nähtud mingi töö ära tegemiseks – paned kapi kokku, künnad vao, niidad muru ära. Kui töö sisuks on kaks nädalat muru niita, siis ei ole see enam töövõtuleping, vaid on tööleping.

Töövõtulepingul on siiski ajaline nõue – töö peab olema tehtud kokkulepitud ajaks.

#3804331:

töötamine ei ole kohustuslik ja kui selgubki paari päeva pärast, et töö inimesele ei sobi, võibki ta lahkuda,

Ei või suvalisel hetkel minema jalutada. lepingu lõpetamine tuleb kokku leppida.

lepibki kokku, et ma homme enam ei tule. vaevalt tööandjagi tahab 2 nädalat talle mittemillegitegemise eest palka maksta.

ja samas, kui kõnnibki kolmandal päeval minema, siis nende 2 päeva eest peab ikka maksma ja kui tööandja tahab, et talle hüvitataks vähem etteteatatud aja eest, siis tuleb tal kohtusse või tvksse minna ja tõendada, millist kahju see lahkumine talle tekitas. enamusel aladel suht lootusetu ettevõtmine ja asjatu ajaraiskamine tööandjale.