Teema: Kuidas beebiga rohkem kodust välja saada?

Laps vankris ja kui juba istuda oskab, siis jalutuskärus ja siis jalutud kuhu tahad? Jalutuskärus oli mul ka rõngaslina – sellega oli hea teinekord laps puusale istuma panna, kui ta ei tahtnud enam vankris olla või oli suvel mõni selline koht, kuhu vankriga polnud mugav minna, näiteks Hansapäevad vmt. laat. Rõngaslinal sai ka murul pikutada. Mul lapsed varakult istuma hakanud, nii et ca  7-8 kuuselt on saanud juba ka rattatooliga neid sõidutada.

Kõige lihtsam oli jaoks sõit uneajale planeerida, kohale jõudes metasin autos, siis käisin ringi laps kotis, siis jälle imetasin autos ja sõitsin järgmise une ajal tagasi.

Vankriga on raskem, kui laps ärkab vankris ja ei taha vankris pikutada, on kisa palju.

Soovitan mõnda teist kotti või lina proovida. Minu laps ka alguses kotis streikis, siis ostsin prooviks tavalise kootud lina ja rõngaslina ja need mõlemad sobisid talle. Kott hakkas alles palju hiljem meeldima.

Mina neljakuusega olen teinud pooletunnise sõidu eel vankriga pooletunnise ringi, et beebi magaks esimese poole unest vankris. Tõstan autosse, korra ärkab ja vahel natuke nutab ka aga sõites jääb kohe edasi magama. Külla võtan turvahälliga tuppa kaasa – seal magab ka natuke ja kui ärkab siis oleme seni külas kui jälle aeg uinakuks. Koju sõites magab autos ja toas oleneb, kui magab rahulikult siis lasen lõpuni magada ja kui ärkab, viin voodisse, et edasi magada. Seni on see taktika toiminud.

Lapsega sünnist saati liikunud. Linnas vankriga: kui ärkab, siis panen istuvamasse asendisse seljatoe, et näeks ümbrust ning vajadusel toidan( ka pargipingil) Autosõidu ajal enamasti magab. Külas olles on väga ilusti käitunud, aga kui vaja, siis olen magama äiutanud enda süles v turvahällis.

Ma vist tegin umbes aasta tagasi siia samasuguse teema 😀 Nüüd tagantjärele on hea öelda, et see aeg, mil laps tegi 2-4 uinakut päevas, oli just kõige parem selleks, et igalpool käia.

Tavaliselt kas jalutasin lapse uneajal käruga või sõitsime autoga soovitud sihtpunkti – parki, randa, külla või kuhu iganes. Seal siis asjatasime – laps oli kõhuli piknikutekil, mängisime, imetasin, vahetasin mähet. Kui tuli jälle uneaeg, siis sõitsime/kärutasime tagasi koju või järgmisesse sihtkohta. Meie õnn oli, et laps magas hästi nii kärus kui autos.

Aga õnnetus oli see, et kandmisvahendit ta ei hakanudki armastama ja ärvel olles ei saanud siis eriti palju ringi liikuda, sest ka kärus ei tahtnud ta ärkvel olles olla – see muutus alles umbes 10 elukuu paiku, siis oli nõus ka pärast ärkamist kärus istuma ja ringi sõitma, aga sedagi vaid lühikest aega.

Kui laps oli viiekuune käisime välismaal ja üks minu põhilisi mälestusi on see, kuidas me last mehega kordamööda käes tassisime, kui ta poole jalutuskäigu peal üles ärkas. Ta lihtsalt nuttis nii kärus kui kandekotis ning selleks, et tagasi hotelli või kuhu iganes jõuda, me ei suutnudki mõelda välja muud kui teda lihtsalt süles kanda. Oli raske, aga ma ikkagi ei kahetse reisi ja seda ebamugavust. Lapsega koos on kõik täiesti teistmoodi kui enne, tuleb olla valmis, et kõik ei lähe alati plaanipäraselt, et söötmine võib võtta aega, et ta ei pruugi magada siis kui sa arvasid, et ta kindlasti magab… aga minu jaoks on koduseinte vahel välja saamine siiski olnud elupäästev ja korvanud lõpuks kõik ebamugavused.

Ma olen tänaseks 5-kuuste kaksikutega juba väga palju ringi liikunud ja sageli üksi, kui mees teeb tööd. Mul on tandemkäru, mis on poole laiem, seega välistan kohad, kuhu ma sellega ei mahu,  aga olen tänaseks käinud nt:

• Ujumas – kutsunud vanaema, mõne sõbranna vm kaasa, et keegi teise lapsega aitaks
• Pikkadel autosõitudel maale
• Autoga teistes linnades, seal turvahällidega kärusse tõstnud ja linnas poodides, jalutamas ja kohvikutes käinud
• Soojas riietuses piknikku teinud ja lasnud loodust avastada
• Erinevatel üritustel – kui nad ei maga kärus, siis panen nad veidike istuma ja saavad ringi vaadata
• Üsna palju ühistranspordiga sõitnud, et erinevates kohtades jalutada
• Kohvikutes – üksi, sõbrannadega. Tavaliselt valin sellised, kus on suured diivanid, et saaksin nad vankrist välja tõsta

Plaanin minna ka beebide trennidesse, kus võimalik kahega toimetada. Võtsin endale meelestatuse, et kui midagi tahan teha, siis leian selleks võimaluse. Kaksikutega on kõik natuke keerulisem, aga kui asju teha süsteemselt ja hankida mugav varustus, siis on asjad tehtavad.

Minu arust ka on kuni 6-kuune beebi super kaaslane igal pool! 😉

Me liigume ka täpselt vastavalt vajadusele – autos, vankris, linas, ühistranspordiga.

Panin pojad kärru, võtsin kaasa vahetusriided, mähkmed, toitu ja läksin liikuma – kaksikutekäruga oli see muidugi veidi keerulisem, aga käisin nendega rannas, vanalinnas, parkides jalutamas, suvisel ajal sai ka välikohvikus kenasti istuda ja olla.

Ei näinud probleemi. Talvel oli natukene tüütum, sest kõnniteed ei võimaldanud väga mugavalt liigelda selle suure käruga, aga aeg läks ruttu mööda ja lapsed olid vasrti kärust üldse väljas…

#4035653:

Te ikka teate, et turvahällis pole soovitatav pikalt last hoida?

Meil käis turvahäll ka lamavasse asendisse.
Ja mis tähendab pikalt?