Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kuidas ja mida rääkida töövestlusel?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 46 )

Teema: Kuidas ja mida rääkida töövestlusel?

Postitas:
Kägu

Siin on ehk lisaks tööotsijatele ka personalijuhte.
Olen esmakordselt otsimas tööd ise aktiivselt kandieerides, varasemalt on mind leitud sihtotsingu kaudu. Kandideerin olenevalt organisatsiooni suurusest spetsialisti või juhtivspetsialisti tasemel. tean, et mul on suurepärane cv ja kaaskiri. Iga kandideerimisega olen senini kutsutud vestlusvooru. Ma olen hea suhtleja, avatud ega karda rääkida, aga üha enam tundub mulle, et oleks nagu mingid oodatavad stampvastused stampküsimustele, millest ma aga aru ei saa.
Personalijuhid loevad peaaegi paberilt maha küsimusi stiilis: rääkige endast. kuidas te töötate, missugused on teie kogemused, millised on teie tugevad ja nõrgad küljed. Minu jaoks on need küsimused liiga laialivalguvad ja igaühele neist vastamine võtaks kümmekond minutit. Lühidalt kirjeldan seda kõike juba kaaskirjas. Eriti keeruline on varasemast kogemusest rääkimine – viimase töökoha kogemus on eriti mahukas, kaaskirjas süsteemselt kirjeldatud. Ma ei saagi täpselt aru, kas oodatakse näitlikke kirjeldusi või laiemaid üldistusi. (tõstsin hommikuti kaste ühest hunnikust teise ja õhtul sättisin nad virna, vajadusel kleepisin ka silte peale ja kutsusin autojuhi neile järele vs minu tööks oli kastide ettevalmistamine väljasaatmiseks)
Kas te olete efektiivsem üksi või meeskonnas? Ma olen hea kohaneja ja suudan töötada nii üksi kui meeskonnas sõltuvalt ülesandest. Aga see ei ole ka vist vastus, mida oodatakse….

Kas te valmistusite vestluseks ka ette? Jah, muidugi. Kuidas? Lugesin läbi avalikud alusdokumendid ja teised strateegiadokumendid, põhjalikumalt peatusin oma valdkonda puudutaval osal. Aga mis on “õige” vastus?

Kokkuvõttes olen käinud kümnekonnal üsna üht tüüpi küsimustega vestlusel ja vajan hädasti nõu enese ja oma kogemuse tutvustamisest.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu jaoks on need küsimused liiga laialivalguvad ja igaühele neist vastamine võtaks kümmekond minutit.

Asi pole tüüpvastuste ootuses, aga tundub, et sa ei oska olulist ebaolulisest oma jutus eraldada. Eelneva kogemuse kirjeldamine ei võta kümneid minuteid – mainid kogemused ja kui intervjueerija soovib rohkem teada, küsib juurde. Vestlus on kahepoolne, mitte pikad eeposvastused lühikestele küsimustele.
Harjuta info koondamist, üldistamist, kokkuvõtete tegemist, konkreetsete lausete moodustamist. Paha ei tee ka väike mõttepaus enne kui rääkima hakkad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meil on ka need ülienergilised, jutukad, suurepäraste cv-dega välja jäänud. Nad lihtsalt ei sobituks ülejäänud rahulikku, asjalikku, konkreetse jutuga kollektiivi. Aga suurem % on neid, kes vestlusel ei räägi, vot need on tõeline nuhtlus vestluse korraldajale – cv on suurepärane aga ühtegi sõna suust välja ei tule.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga suurem % on neid, kes vestlusel ei räägi, vot need on tõeline nuhtlus vestluse korraldajale – cv on suurepärane aga ühtegi sõna suust välja ei tule.

Miks nuhtlus? See vestluse korraldaja ei saa siis mõhkugi aru, et CV on lastud kellelgi teisel valmis kirjutada?

Sama situatsioon on see, kui vanglast tulevad naisele ilusad ja südantlõhestavad kirjad, aga pätt ise on kolm hammast suus-kolm klassi lõpetamata ja kolmsada sõna rääkida oskav…
Nagu oleks keeruline otsi kokku panna?

Väga hea ju, et kohe selgus, kas inimene on petis või mitte.
See on boonus, mitte nuhtlus, kui inimene vestlusel ei suuda oma CV-d nö. kaitsta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks nuhtlus? See vestluse korraldaja ei saa siis mõhkugi aru, et CV on lastud kellelgi teisel valmis kirjutada?
/-/
Väga hea ju, et kohe selgus, kas inimene on petis või mitte.
See on boonus, mitte nuhtlus, kui inimene vestlusel ei suuda oma CV-d nö. kaitsta.

Ei selgunud ju kohe, vestluse pidi korraldama.
Ajaraiskamine ON nuhtlus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei tea, aga ütlesin eelviimasel töövestlusel sellise küsimuse peale nagu (see ju tegelikult polegi küsimus) räägi endast, et mul pole kombeks kiidulaulu esitleda ja stampjutt ei meeldi, sest olen nendeks ausam ja konkreetsem inimene. Muu jutt on cv-s kirjas. Mul pole midagi varjata enda kohta, aga ei meeldigi selline igav ja liiga levinud paberi pealt loetud lollus. Mind pressiti ja pigistati, kuidas aga sai, et vähemalt võiks neid igavaid ja lihtsaid küsimusi siis peastki küsida, mitte paberilt maha lugeda. Panustaks ka ehk natuke ja pingutaks. Veel oli üks “tore” mäng ka, mis minuga mängiti. Oli juba põnevam, aga lõpuks ikkagi pointless mäng, millest ei selgu midagi. Teise vooru ma ei saanud, aga mulle see sobibki, sest selline juhtkond ei sobi mulle nagunii ja mina neile siis ka mitte. Pinget mul polnud ja ega see töökoht mul esimene variant ka polnud, pigem viimane ja olingi aus. Kaotada polnud ka midagi. Ma eelistangi ausaks ja endaks jääda, siis ei peta ka kedagi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga suurem % on neid, kes vestlusel ei räägi, vot need on tõeline nuhtlus vestluse korraldajale – cv on suurepärane aga ühtegi sõna suust välja ei tule.

Miks nuhtlus? See vestluse korraldaja ei saa siis mõhkugi aru, et CV on lastud kellelgi teisel valmis kirjutada?

Sama situatsioon on see, kui vanglast tulevad naisele ilusad ja südantlõhestavad kirjad, aga pätt ise on kolm hammast suus-kolm klassi lõpetamata ja kolmsada sõna rääkida oskav…

Nagu oleks keeruline otsi kokku panna?

Väga hea ju, et kohe selgus, kas inimene on petis või mitte.

See on boonus, mitte nuhtlus, kui inimene vestlusel ei suuda oma CV-d nö. kaitsta.

Imelik võrdlus sul, aga no ju sa oled kogenud siis sel vanglast kirjasõprade otsimise alal. Minu meelest, kui kirjasõpra otsid, siis on jah selge seos kellegi teise kirjutatud jutu ja selle jutu vahel, mida sa loodad inimeselt endalt kuulda, aga CV on ju elulookirjeldus – kui sa just ei otsi inimest kohale, kus on vaja kauneid bürokraatlikke tekste koostada, siis ei ole see mingi näitaja, kui tema CV ongi kellegi teise kokku kirjutatud, peaasi, et kirjeldab ikka seda inimest, kes intervjuule tuli. Lisaks, kui ka ise kirjutas, siis oli tal aega mõelda, mida ja kuidas, aga intervjuu ajal sellist aega ei ole. Mõned inimesed ongi kirjas osavamad kui kõnes, sinna pole midagi teha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga suurem % on neid, kes vestlusel ei räägi, vot need on tõeline nuhtlus vestluse korraldajale – cv on suurepärane aga ühtegi sõna suust välja ei tule.

Miks nuhtlus? See vestluse korraldaja ei saa siis mõhkugi aru, et CV on lastud kellelgi teisel valmis kirjutada?

Sama situatsioon on see, kui vanglast tulevad naisele ilusad ja südantlõhestavad kirjad, aga pätt ise on kolm hammast suus-kolm klassi lõpetamata ja kolmsada sõna rääkida oskav…

Nagu oleks keeruline otsi kokku panna?

Väga hea ju, et kohe selgus, kas inimene on petis või mitte.

See on boonus, mitte nuhtlus, kui inimene vestlusel ei suuda oma CV-d nö. kaitsta.

Mis krdi pärast peaks üldse kellegile midagi tõestama ja enda cv-d kaitsma. Võtku telefon kätte ja uurigu välja, et kas on info tõene. Kas enam ei helistatagi endisesse töökohta, ei nuhita fb-s, ei googeldata jne tuttava tuttavalt äkki kuuleb midagi? Lõppude lõpuks kelle huvid suuremad on, et kas tööandjal töötaja leida või töötajal töö leida, mida leidub ka palju teisi. Mida tööjõupuudust, kui selline peedistamine käib. Ma küll ei arva, et normaalne on end kõrvad lontis päris alasti kiskuda mingi töökoha pärast, siplema, kaitsma ja igalpool topelt tõestama igaühele uuesti ja uuesti.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis krdi pärast peaks üldse kellegile midagi tõestama ja enda cv-d kaitsma.

No ikks selle kuradi pärast, et kui otsitakse mingit piirkonna müügijuhti ja kirjeldad end kui aktiivset, inimestega kergesti kontakti saavutavat, lõbusat jne inimest ja vestlusel ei saa sõnagi suust, siis on ikka halvasti küll.

Sina muidugi ei pea end kaitsma, paned vaid kirja, et oled kohusetundlik, alkot ei pane, tööluusi ei tee ja see katlakütja koht ongi sinu!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu kui personalijuhi ülesanne on leida ametikohale sobivaim töötaja ehk Sul soovitan mõelda, mis on Sinu konkurentsieelis.
Mille poolest Sa professionaalses mõttes teistest heas mõttes eristud, mis on Su suurimad saavutused ja millised on Su suurimad ebaõnnestumised (tegelikult huvitab, mida neist õppinud oled). Oluline on minu jaoks aru saada, kuidas Sa mõtled, kuidas erinevaid tööalaseid olukordi lahendaksid ja millist väärtust pakuksid.

Keegi ei oota stampvastuseid, pigem räägi ausalt, kuidas Sa mõtled. See aitab leida Sul töökoha, kus hinnatakse just Sind, mitte näideldud kuvandit.

Kui küsimused liiga üldised, siis palu täpsustada. Viisakus ja professionaalsus on olulised, kindlasti ei tasu olla küsimuste suhtes kuidagi üleolev.

Enamus inimeste jaoks on just need stampküsimused turvatunnet tekitavad ja aitavad pinget maha võtta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei ole spetsialist, aga olin eriala lõpetanud, õppisin samal ajal edasi ja olin töötanud selleks ajaks pikemal perioodil kahel püsival töökohal. Olen käinud kuuel vestlusel, millest kolmele tööle saanud, kahest ütlesin ise ära. Pole end kunagi rohkem ette valmistanud kui vaid see, et milleks mind otsitakse ja millega ettevõte tegeleb.

Ühes kohas tehti ka seda, et anti pastakas nina ette ja “müü see mulle maha” – pole elus vist kohmetum olnud, aga selle töö ma endale sain.

Viimase töökoha vestlusele läksin vaid niipalju ette valmistades, et teadsin üldiselt millega ettevõte tegeleb. Töökoha kirjeldus oli laiavalguv (seda ütlesid nad ka ise, kui vestlusel rääkisime, et kuidas ma ise aru sain, et milleks mind siia vaja on). Küsiti samuti küsimusi sekka, et mis mu lemmikfilm on, kus ma end viie aasta pärast näen, mis su tugevused ja nõrkused on jmt küsimused, mis on levinumad ja millele saakski ette valmistuda. Aga ma polnud seda teinud. Ja ma olingi mina ise, lihtsalt siiras ja kohati kohmetu (ütlesingi, et tuleb hetkel kolmest näiteks vaid kaks omadust meelde vmt, et natuke ärevust sees vmt). Ei ajanud ühtegi teksti, et end maha müüa ja olla mega spetsialist ja asjalik jne, vaid olingi vestlusel nii nagu räägiks sõbraga. Mitte stiilis “mind valides saate endale parima töötaja” vmt. Vaid rääkisingi, mis varasemalt teinud ja õppinud olen, millega hakkama saan, mida ise omal käel näiteks ära õppinud ja selgeks saanud jne. Julgesin uurida palga kohta, öelda ära, et mida ma kindlasti teha ei taha jne. Tundsin huvi ka ettevõtte vastu ja küsisin vastu küsimusi ja näitasin omapoolset huvi. Öeldi ka, et peale mind tuleb inimesi ja saan ehk vastuse nädala-paari pärast, kokkuvõttes helistati järgmine päev, et ütle millal tööle saad tulla kui tahad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Miks nuhtlus? See vestluse korraldaja ei saa siis mõhkugi aru, et CV on lastud kellelgi teisel valmis kirjutada?

/-/

Väga hea ju, et kohe selgus, kas inimene on petis või mitte.

See on boonus, mitte nuhtlus, kui inimene vestlusel ei suuda oma CV-d nö. kaitsta.

Ei selgunud ju kohe, vestluse pidi korraldama.

Ajaraiskamine ON nuhtlus.

Kirjalikult korralikult väljenduda oskav inimene ei pruugi osav vestleja olla.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kirjalikult korralikult väljenduda oskav inimene ei pruugi osav vestleja olla.

Järelikult kandideeris siis valele kohale, kui personalijuht seda puuduseks pidas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen käinud umbes kümnel töövestlusel ja mõnedel kordadel on selline mulje, et personalijuht on kandidaadid välja valinud, aga tulevane otsene ülemus, kes ka vestlusel viibib ja kellel suurem huvi hea töötaja leida, näeb kandidaadi cv-d esmakordselt.

Kahel korral on nii juhtunud, et ülemus hakkab minu cv-s talle ebasobivaid fakte allakriipsutama ja personalijuhile nägusid tegema! Samas palub mul endast rääkida. Tõesti, kõik on cv-s kirjas, aga tal on kodutöö tegemata.

Mina olen mõnikord tundnud ennast täiesti alasti kogu seltskonna ees. Nemad teavad minu kohta kõike, vanust, haridust, tööalaseid kogemusi jne ja küsivad juurde mida iganes tahavad! Ok, mulle sobib, kui palutakse tuua välja 3 tugevamat omadust, aga kui küsitakse kolme nõrgemat omadust või palutakse nimetada, mis oli teie viimase aja kõige suurem tööalane läbikukkumine ja mida teeksite nüüd teisiti? Kuidas tulete toime kiuslike kolleegidega, pange endale hinne 10-palli skaalal, kuidas selle või tollega hakkama saate ja kõige tipuks hinnake samas skaalas enda sobivust meie firmale ja vastupidi, meie firma sobivust teile! jne

Ma olen ka alati püüdnud ausaks jääda ja rääkida nagu hea tuttavaga ja uurida firma kohta jne. Kuskil on piir, millest alates tekib tunne, miks neil on seda vaja teada?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuidas tulete toime kiuslike kolleegidega,

Mulle esitati ka kord selline küsimus. Küsisin vastu, et kas pean sellest küsimusest järeldama, et siin asutuses esineb töökiusamist ja hoitakse tööl intrigante. Minu meelest peaks tööandja sellistest küsimustest hoiduma – küsimus kiusliku kliendiga hakkamasaamise kohta on OK, aga küsimus kiusliku töökaaslase kohta võib olla märk, et selles asutuses ei ole kõik päris korras.

Please wait...
Postitas:
Kägu

mina võtan töövestlust, kui vastastikust tutvumisvõimalust. meeldivas pingevabas õhkkonnas räägitakse asutusest, tööst ja sellest, mida kõnealusel asutusel mulle pakkuda on, et ma sinna tööle minna tahaksin. samuti sellest, mida ma pakkuda saaksin sooviksin ja suudaksin.
mina küsin alati omalt poolt detailsete tööülesannete kohta, kollektiivi ja ühisürituste -, samuti palga ja preemiate kohta. tööandja omalt poolt huvitub minu töökogemusest, haridusest ja sellest, miks töökoha vahetamist kaalun. enamasti osutun valituks ja enamasti ei ole boonused piisavad, et ma tegelikult töökohta vahetada viitsiksin. st viimased kaheksa aastat ei ole olnud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mis krdi pärast peaks üldse kellegile midagi tõestama ja enda cv-d kaitsma. Võtku telefon kätte ja uurigu välja, et kas on info tõene. Kas enam ei helistatagi endisesse töökohta, ei nuhita fb-s, ei googeldata jne tuttava tuttavalt äkki kuuleb midagi?

sellise nuuskimise eest võid tuhandetesse ulatuva trahvi saada, kui see välja tuleb ja keegi kaebab. GDPRist oled midagi kuulnud?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mis krdi pärast peaks üldse kellegile midagi tõestama ja enda cv-d kaitsma. Võtku telefon kätte ja uurigu välja, et kas on info tõene. Kas enam ei helistatagi endisesse töökohta, ei nuhita fb-s, ei googeldata jne tuttava tuttavalt äkki kuuleb midagi?

sellise nuuskimise eest võid tuhandetesse ulatuva trahvi saada, kui see välja tuleb ja keegi kaebab. GDPRist oled midagi kuulnud?

Millest sa räägid? Mina ei nuusi kuskil. Ma rääkisin sellest, et kandideerijate järgi nuhitakse ja kuidas see sulle üllatusena üldse tuleb, et vähemalt varem oligi kombeks helistada eelmisele ülemusele ja uurida inimese kohta. Pole kuskil kirjas, et seda teha ei tohi ka. Töövestlusel pole aga õigust küsida kandideerijalt pereseisu ja laste kohta. See on üsna keelatud asi, aga paljusid tööandjaid see ei huvita, et ei või ja kandideerija ju ka ikkagi vastab, sest äkki muidu ei võeta tööle kui keeldub vastamast.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma rääkisin sellest, et kandideerijate järgi nuhitakse ja kuidas see sulle üllatusena üldse tuleb, et vähemalt varem oligi kombeks helistada eelmisele ülemusele ja uurida inimese kohta. Pole kuskil kirjas, et seda teha ei tohi ka.

Kuidas saadakse teada, kes oli eelmine või praegune ülemus? Ja kust nende kontaktid leitakse?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuidas tulete toime kiuslike kolleegidega,

Mulle esitati ka kord selline küsimus. Küsisin vastu, et kas pean sellest küsimusest järeldama, et siin asutuses esineb töökiusamist ja hoitakse tööl intrigante. Minu meelest peaks tööandja sellistest küsimustest hoiduma – küsimus kiusliku kliendiga hakkamasaamise kohta on OK, aga küsimus kiusliku töökaaslase kohta võib olla märk, et selles asutuses ei ole kõik päris korras.

Mida sulle vastati?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma rääkisin sellest, et kandideerijate järgi nuhitakse ja kuidas see sulle üllatusena üldse tuleb, et vähemalt varem oligi kombeks helistada eelmisele ülemusele ja uurida inimese kohta. Pole kuskil kirjas, et seda teha ei tohi ka.

Kuidas saadakse teada, kes oli eelmine või praegune ülemus? Ja kust nende kontaktid leitakse?

Cv-st ja nimi ka cv-s ju olemas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kui on palju stampküsimusi siis epakisd neile juba vastuseid teadma

mina valmistun töövestlusteks nii et peas olen juba stampküsimused ära vastanud.
mis on suurimed põrumised, vead millest oled õppinud, mida tahan teha elus, lühike iseloomututvustus jne

aga kui väga palju stampküsimusi on siis ma ise ei soovi sinna minna kohta. töövestluse küsimused peaks ikka tööga või iseloomuga olema seotud. töö on asutustes veidi erinev, iseloomu küsimused peaksid tekkima jooksvalt vestluse käigus.

minul lähevad töövestlused hästi siis, kui ma väga ei ürita. lähen natuke sellise ükskõik suhtumisega, mitte ei proovi igal juhul kõigile meele järele olla. sest lõpuks saavad nad ikka teada milline ma tegelikult olen kui valituks osutun.
seni on see töötand ja olen alati nendesse kohtadesse saanud kuhu soovisin.

Mis krdi pärast peaks üldse kellegile midagi tõestama ja enda cv-d kaitsma. Võtku telefon kätte ja uurigu välja, et kas on info tõene. Kas enam ei helistatagi endisesse töökohta, ei nuhita fb-s, ei googeldata jne tuttava tuttavalt äkki kuuleb midagi?

sellise nuuskimise eest võid tuhandetesse ulatuva trahvi saada, kui see välja tuleb ja keegi kaebab. GDPRist oled midagi kuulnud?

Millest sa räägid? Mina ei nuusi kuskil. Ma rääkisin sellest, et kandideerijate järgi nuhitakse ja kuidas see sulle üllatusena üldse tuleb, et vähemalt varem oligi kombeks helistada eelmisele ülemusele ja uurida inimese kohta. Pole kuskil kirjas, et seda teha ei tohi ka. Töövestlusel pole aga õigust küsida kandideerijalt pereseisu ja laste kohta. See on üsna keelatud asi, aga paljusid tööandjaid see ei huvita, et ei või ja kandideerija ju ka ikkagi vastab, sest äkki muidu ei võeta tööle kui keeldub vastamast.

on küll olemas see et töövestlusele tulijat ei tohi googeldada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Cv-st ja nimi ka cv-s ju olemas.

Ülemuse nimi on CV-s? Ma pole küll kunagi ülemuse nime CV-sse kirja pannud. Miks peaks panema?
Hea küll, mõne ameti ja ettevõtte põhjal on ülemuse tuvastamine kerge ja kontaktid ka avalikud. Aga enamike puhul nii ei ole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

on küll olemas see et töövestlusele tulijat ei tohi googeldada.

Ole normaalne nüüd. Palun viidet.
Tulebki googeldada, et oma aega säästa. Fb feed annab päris palju infot inimese kohta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Hea küll, mõne ameti ja ettevõtte põhjal on ülemuse tuvastamine kerge ja kontaktid ka avalikud. Aga enamike puhul nii ei ole.

Ettevõtete kontaktid on avalikud. Helistades suunatakse õige inimeseni.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

on küll olemas see et töövestlusele tulijat ei tohi googeldada.

Ole normaalne nüüd. Palun viidet.

Tulebki googeldada, et oma aega säästa. Fb feed annab päris palju infot inimese kohta.

https://resources.workable.com/tutorial/gdpr-compliance-guide-recruiting

You need legitimate interest to process candidate data. GDPR obliges you to collect data only for “specified, explicit and legitimate purposes.” This means, for example, that you can source candidate data as long as you collect job-related information only and you intend to contact sourced candidates within 30 days.

kui suudetakse tõestada et tööandja vaatas FB feedi (kellel see üldse avalik on!? mina seda töötajat ei võtaks kes oma feedi avalikult näitab) siis saab kohtusse minna. ei ole võimalik et sealt tööga seotud infot otsiti.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ettevõtete kontaktid on avalikud. Helistades suunatakse õige inimeseni.

Et helistad ettevõttesse X ja palud telefonile Mari Maasika ülemust? Ja eeldad, et see, kes ettevõtte telefonile vastab, teab, kes on Mari Maasikas ja kes on tema ülemus ja lisaks veel edastab selle info suvalisele helistajale? Ja samuti eeldad, et on olemas võimalus kõne suunamiseks.
Rääkimata sellest, et selline uurimine ilma inimese nõusolekuta on ebaseaduslik.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kui suudetakse tõestada et tööandja vaatas FB feedi (kellel see üldse avalik on!? mina seda töötajat ei võtaks kes oma feedi avalikult näitab) siis saab kohtusse minna. ei ole võimalik et sealt tööga seotud infot otsiti.

Fb on avalik kanal, vaata palju tahad. Sa arvad, et kõiksugu tobedad mängud ja jagamised pole nähtavad?
Mismõttes sa ei võta tööle inimest, kes oma fb feedi näitab? Mul pole midagi varjata, feed on soliidne. Peaks peidetud olema või?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Avalikke allikaid võib igal juhul tööotsija kohta info otsimisel kasutada. Kui soovid rääkida ta endise ülemusega või kolleegiga, küsid tööotsijalt kontakti ja luba. Pere kohta pole vajagi küsida, piisab küsimusest, kas on tööd takistavaid asjaolusid. Kui ülteb, et ei, aga pärast selgub, et jah on, siis on inimene valetanud (kuigi kõike ei pruugi muidugi ette näha). Personalijuhid pole alati ka kõige teravamad pliiatsid, mäletan oma asutusest juhtumit, kui otsiti analüütikut. Väga tugev kandidaat oli tüüpiline reaalalade inimene, mitte eriti jutukas, samas ülesanded lahendas kõik väga hästi. Personalijuht ütles, et seda ei võta, sest kindlasti ei võta osa tema korraldatud vahvatest üritustest. Otsene juht ütles siis, et mingid peoloomad teda ei huvita, tema otsib inimest teise töö peale.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen värbaja.

Tegelikult ma näen esimese kahe minutiga ära, kas mina seda inimest soovin ettevõttesse. Siit läheb edasi, kas ma soovin temaga tõesti kui uuet töötajaga tutvuda või teen ära viisaka tööintervjuu (juba alustades tean, et siit ei tule midagi).
Kui mina soovin inimest, siis ma vestluses peangi teada saama, kas tema soovid klapivad meie omadega või mitte. Võib ju juhtuda, et tegelikult inimesele ei meeldi mina tööandjana või meie ettevõte.
meie anname ühe ülesande ja intervjuu lõpus (need, kes võiks tulla tööle) teen ka ühe stressitaluvuse ülesande, kus näeb kohe ära, kes talub stressi, kes suudab kiiresti mõelda, kes läheb närvi. (kes jookseb nuttes minema, kord ka selline olnud). Meie töös on vaja kiiresti mõelda, teinekord ja närvi minemine ei sobi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 46 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kuidas ja mida rääkida töövestlusel?