Teema: Kuidas lahendada lapsehoid

Minu kogemus on paraku, see, et selles vanuses last ongi väga raske lasteaeda saada. Nooremaga on ses suhtes lihtsam, et ta ei kahtle vanemate otsustes, ta lepib kergemini (ei pruugi olla seejuures õnnelik, aga laseb ennast suunata). Vanem saab juba sinu põhjustest aru, et nüüd on vaja sul tööle minna, et toit laual ja katus peakohal oleks. Eriti nukker on see, kui teised lapsed on juba varasemast tuttavad (aastakese varem koos lasteaias käinud) ning uuel tulijal raske gruppi sulanduda.

Ega sul muud varianti polegi, kui lapsele selgitada, miks lasteaias käia vaja on. Laps ei pruugi aru saada, miks siiani on saanud sinuga kodus olla ja nüüd järsku enam ei saa. Ühest korrast ilmselt ei piisa, vaja korduvalt sellest rääkida.

Mida mina teeks, vhoiaks nüüd pool aastat kuni aasta selles väiksemas hoius, et ta harjuks sellega, et sinuga kodus olemine ei ole enam valik. Siis võtaks teemaks, et äkki ta ise tahaks omavanustega koos hakata lasteaias käima, ei peaks enam titamänge mängima jne.

Teise variandina paneks lapse samaealistega koos lasteaeda, aga ei läheks ise talle järele vaid leiaks ikkagi hoidja, kes pealelõunat temaga tegeleks (pensionärist naabritädi, väikese lapsega kodune sõbranna?). Võibolla see ei tundu talle nii ahvatlev ja on nõus ühel hetkel ikkagi ka lõunaunne lasteaeda jääma.

Kas ta sul kodus päeval magab? Kuidas magama jääb? Ehk annaks kodust unerutiini lasteaiaga sarnasemaks muuta, et oleks ka seal nõus magama?

Mina oma lastega rakendan näiteks seda, et kui on natuke tõbine laps, siis teengi kodus samal ajal tööd. Eks ma ikka neid valvan ja vajadustel ka tegevustele suunan, aga minu tööaeg on minu tööaeg ja ei ole emme-lapse mänguaeg. See aitab tekitada olukorda, et terveks ja taas lasteaiakõlbulikuks saanud laps ei tunne, et nüüd tore emmega kodus olemise aeg otsa saab, pigem tunneb kergendust, et saab taas teistsuguseid tegevusi.

Kolmeaastane üldiselt tahab ja vajab juba teiste laste seltskonda, mitte pensionärist naabritädi. On ka hoidusid, kus ei ole vaid sõimekad vaid kuni kooliealised lapsed ning hoidjaid kes hoiavad oma kodus kuni viite last. Minul on kasu olnud pere24 lehest. Eesti on nii väike, et ma ei näe probleemi “võõrast” usaldada. Ta esitab üldjuhul tunnistused ja soovituskirjad ning kõigepealt ju kohtute. Lasteaias töötavad samuti võõrad.

Võimuvõitlus. Sa teed nii nagu laps tahab. Sa saad ise ka aru,et see tekitab sulle palju jama,aga teed ikka nii nagu laps tahab. Praegu ongi sul otsustamise koht,kas tantsid elu lõpuni lspse pilli järgi või ei. Edaspidi tuleb kool,õppimine,jne Mis siis?
Viid lasteaeda. Harjub. Ja kõik.Mis pagana selgitamist on lõputult vaja?

Kägu kirjutas:

Võimuvõitlus. Sa teed nii nagu laps tahab. Sa saad ise ka aru,et see tekitab sulle palju jama,aga teed ikka nii nagu laps tahab. Praegu ongi sul otsustamise koht,kas tantsid elu lõpuni lspse pilli järgi või ei. Edaspidi tuleb kool,õppimine,jne Mis siis?
Viid lasteaeda. Harjub. Ja kõik.Mis pagana selgitamist on lõputult vaja?

Mul on ka olnud laps, kes lasteaiaga kuidagi ei harjunud. Aastaid hiljem ikka leppis, aga ei tundnud sellest mingisugust rõõmu. Oli laps stressis, olin mina õnnetu. See ei ole jonn ega vanemaga manipuleerimine, vaid mõnele lapsele tõesti lasteaias käimine (selliselt nagu meie lasteaiad on) ei sobi. Lapse liigne survestamine teeb olukorda vaid hullemaks, stressi taustal võivad lõpuks ilmneda ka tervisemured (öine pissimine, tikid, tagasilöögid arengus). See ei ole mingisugune võimuvõitlus vaid lapse eripäradega arvestamine ja parima võimaliku lahenduse otsimine.

Teemaalgatajale: ma prooviks kombinatsiooni aed+hoidja või väiksemat hoidu, aga kus omavanuseid ka. On muidugi veel võimalik, et laps lepib lasteaiaga ära, olete veel vähe kohal käinud. Aga igaks juhuks paneks valmis plaani B. Igatahes soovin edu ja jõudu!

Minu väga memmekas laps sai septembris 3. Lasteaeda proovisin juba aasta tagasi. Värske kahesena ei harjunud lasteaiaga. Jätsin koju kasvama. 2 ja poolesena hakkasin uuesti harjutama, sest teadsin et sügisel tuleb tööle minna. Harjus poolikute päevadega kuidagimoodi. Hommikud olid ikka nutused. Nüüd siis sellel sügisel kolmesena läks ja jäi. Ilma igasuguse nututa. On käinud 1 kuu. Kõik tundub ok. Leidsin pere24-st toreda hoidja lisaks. Iga nädal saab mõne kodupäeva. Sellest on palju abi.
Selline on meie lugu. Soovitan teile ka hoidjat lisaks aiale. Siis saab ka kodus olla. Kolmesena on minu meelest parem harjuda kui siis minna neljasena ja kõik on juba omavahel sõbrad.

Minu teine laps käis pool aastat 1,5-aastastega väikeses hoius ennem kui omavanustega ühte rühma sai. Meil oli probleemiks, et kolisime ja koha kohta ei saanud. Alguses vaatasin ka, et tittedega koos ja see mulle ei meeldinud. Hiljem hakkasin juba pluss pooli nägema. Näiteks minu kolmene oli ikkagi suur laps ja ta hakkas aitama väiksemaid. Aitas riidesse panna, potile, kallistas ja lohutas kui keegi nuttis. Niimoodi sai ta õppida teiste eest hoolitsemist. Meil oli ta ikkagi pisike kodus, kelle eest kõik teised hoolitsesid.

Praegu on mul kolmandal lapsel hoidja. Väga tore hoidja on. Ja suure tõenäosusega on ikkagi enamik hoidjaid toredad ja usaldusväärsed. Hoidja võtab vahest oma lapse ka kaasa, siis saab laps mul veidi enne aeda minekut õppida omavanusega suhtlemist.

Kägu kirjutas:

Minu kogemus on paraku, see, et selles vanuses last ongi väga raske lasteaeda saada. Nooremaga on ses suhtes lihtsam, et ta ei kahtle vanemate otsustes, ta lepib kergemini (ei pruugi olla seejuures õnnelik, aga laseb ennast suunata). Vanem saab juba sinu põhjustest aru, et nüüd on vaja sul tööle minna, et toit laual ja katus peakohal oleks. Eriti nukker on see, kui teised lapsed on juba varasemast tuttavad (aastakese varem koos lasteaias käinud) ning uuel tulijal raske gruppi sulanduda.

Minu kogemuste põhjal see ei vasta tõele. Väike ei saa aru, miks ta peab lasteaeda minema, kuhu ema täpselt läheb, miks ta ära läheb ja millal tagasi tuleb, ja kõik see tekitab lapses hirmu. 3-aastane on võimeline sellest kõigest aru saama, mistõttu on tal ka lihtsam ema oodata, samuti on tema eneseteenindusoskus ja suhtlemisoskus tunduvalt paremad kui 1-2-aastastel.

Meie katsetasime last sõime iga poole aasta tagant, aga laps ei harjunud. 3-aastaselt panime lastehoidu, kus teised olid aasta juba käinud ja laps harjus päevapealt ning sealt edasi läks iga päev rõõmuga lasteaeda, enam polnud mingit probleemi.