Minu mõistus on otsas. Masenduses olen juba pikemat aega olnud. Minu elu oleks nagu seisma jäänud. Ja ma poleks kunagi uskunud, et seda kõike kahe armsa lapse pärast.
Eile hakkasin lihtsalt nutma ja ütlesin mehele, et kahetsen kogu seda pereelu. Hiljem muidugi kahetsesin oma öeldut.
Probleem siis selles, et meil on väikese vahega kaks lasteaias käivat last. Väike vahe oli planeeritud ja laste seisukohalt väga õige otsus. Aga nad on kogu aeg haiged ja seda isegi teisel lasteaia aastal. Ma olen 6 aastat kodune nendega olnud. Enne rasedaks jäämist otsisin tööd, nii et pärast esimese lapse sündi mind ükski töökoht ei oodanud. Sellel kõigel polnudki tähtsust, sest ma poleks nagunii saanud tööle naasta. Ma naiivselt uskusin, et kõik saab korda, kui lapsed kauaoodatud lasteaia kohad saavad. Hakkasin usinalt tööd otsima ja õige pea selgus, et lapsed rohkem kodus kui lasteaias. Täielik masendus. Õnneks majanduslikult saime hästi hakkama, sest mees Soomes tööl. Vahepeal plaanisin uuesti õppima minna, aga ütlesin viimasel hetkel kohast ära. Ja hästi tegingi, sest ka teisel lasteaia aastal lapsed kogu aeg haiged. Ma poleks saanud koolis normaalselt käia.
Mul pole siin ka mingit tugivõrgustikku. Ema elab kaugel. Ainus variant oleks palgata lapsehoidja, aga see ei tasu end ära.
Nüüd siis mehel hakkab töö lõppema. Mina kandideerin jälle erinevatele töökohtadele. Üks töökoht oleks väga perpektiivne (kuigi mind pole sinna valitud), kuid mees ütleb, et sealt saadava palga eest ma 4 inimest ülal ei pea. Kui mina tööle lähen, ei saa mees Soome jääda. Ta peab kodus lapsi põetama vajadusel. Ta ei saa ka siin Eestis mingeid töid vastu võtta, sest ükski tööandja ei taluks seda, et mees nädalaid kodus lastega. Talle näidatakse ust. Juhutöid ei julgeks ta ka vastu võtta. Pealegi tema eriala nõuab komandeeringuid üle Eesti, kui tal üldse tööd siin on. Ikkagi peaks mina lastega tegelema.
Kuna minu palk eriliselt suur poleks, siis ma tahaks bussiga tööl käia. Ma elan Tallinnast väljas ja see tähendab, et lastele ma lasteaeda järgi ei jõuaks. Kui mees jääks koju, siis saaks tema autoga lastel järel käia. Kui meest pole, peaks mina autoga lapsed lasteaeda viima ja siis tööle minema kesklinna. Jube kulu jälle.
Arvutasime välja, et mina peaks saama 800euri kätte. Siis saaksime mõned kuud hakkama selle rahaga. Mees tahab nagunii kodus remonti teha. Tal selleks materialid ostetud, korralik summa ka tagavaraks kogutud. Ta kardab, et me langeme täielikku vaesusesse. Ta juba arutles, kust kulusid kokku tõmmata. Loobume Viasatist, äärmisel juhul võtame lapsed lasteaiast ära, sest lasteaia kulu meil 150euri.
Eile tekkis meil riid. Olin ühest töökohast vaimustuses. Tema tegi selle maha. Soovitab mul minna Soome koristajaks. Siis me saaks hakkama vähemalt nii kaua, kui lapsed kooli lähevad. Mulle see idee ei meeldi. Mul on kõrgharidus ja ma pole koristajatüüp. Ja kes mulle seda Soome töödki pakub. Sinna tohutu tung.
Mul on lihtsalt elus kõik olemas, välja arvatud korralik töökoht ja võimalus karjääri teha. Mul on kõrini mehe rahakoti peal elamisest ja sellest, et tema ütleb ette, mis töökoha ma valima peaks. Samas saan aru, et sellest oleneb terve pere heaolu. Mis siis, kui mul ongi valida Soome koristaja koht ja korralik kontoritöö, kus ehk selline Eesti keskmine palk. Ma olen lihtsalt kurb, et meie pere ei saa normaalselt Eestis tööl käia ja lapsi kasvatada. Ma ei saa aru, kuidas teised sellega hakkama saavad. Pean ma siis oma unistustest loobuma pere heaolu nimel? Mees ütleb selle peale, et tema unistus polnud ka Soomes töötamine ja tema on meid ju ülal pidanud. Nüüd on siis minu kord.
Teema: Kuidas on võimalik tööl käia kahe väikese lapse kõrvalt?
Vaata parem plusse. Vähemalt paistab, et mees on nõus vajadusel lastega tegelema ja muidu nõu ja jõuga õla alla panema.
Kui oled kõrgharidusega, aga eelneva töökogemuseta, siis suure tõenäosusega pead ennast kõigepealt kas mingile praktikakohale või erialasele abikohale sebima. Kindlasti on seal võimalik aeg-ajalt ära olla – näitekskui lapsed haigeks jäävad. Ehk sate mingi sellise variandi, kus mees hangib erialase töö Eestis ja sina alustad ka vaikselt ning katsutega kuidagi jagada seda lastega kodus olemist kui vajadus käes.
Lisaks, ka Soomes leidub muud tööd kui koristaja. Aga selleks on ilmselt eelnevat kogemust vaja.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Pean ma siis oma unistustest loobuma pere heaolu nimel?[/tsitaat]Lasteaiaiga ongi üks hullemate haiguste aeg, kestab kuni kooli 2. klassini või nii. Sellel perioodil oma unistusi täita … no võibolla kui sul on hea tugivõrgustik ümberringi. Aga kui sul isegi su oma mees ei toeta su soovi haridusele vastav töö leida, siis hetkel ei näi küll muud võimalust kui unistused mõneks ajaks ootele panna.
Sa pole ainuke naine maailmas, kellel on väikesed lapsed, neid on eluaeg olnud ja on ka edaspidi.
See on mingi haige jutt, et kui sina tööle läheks, siis ei saaks te endale lapsehoidjat leida! Tunnista parem üles, et sa ei viitsi tööle minna, parema meelega lükkaks uue kaku ahju ja istuks veel 10 aastat kodus kuni viimane laps ülikooli lõpetab. 😀
Sa kannatad õpitud abituse all, ja saaksid seda vabalt muuta kui sul oleks energiat seda teha. Sa poleks kaugeltki ainuke naine, kes välismaal perele elatist teenib, aga ilmselt sina tahad istuda kodus, imetleda ennast ja oma kõrgharidust ning leida põhjusi, miks mitte kasvõi kusagil koristajaks olla. Töö on töö, aga selleks, et tööd leida ja teha, peab olema tööharjumus. Sinul seda pole.
Minul läks seda lugu lugedes süda pahaks ja ma arvan, et tegu on varjatud mõnitusega-tegelikult sa uhkustad, et sul on mees, kes on Soomes tööl ja kiidad siin, kui hea elu sul on, et sina lilleke ei pea töötama.
Teised naised peavad, aga sina-ei, mitte sina!
Siin juba oli mõni kuu tagasi täpselt sama sisuga lugu! Kaua me peame su lookesi lugema?
Ma ei saa aru, miks sa lapsehoidjat palgata ei saa?
Tõsiselt????
Ma olen kindel, et otsides leiad lapsehoidja, kes võtab pika päeva eest no ca 2,5 eur tunnist. 9h päevas- teeb 22,5 EUR.
Lapsed haiged ütleme 10 tööpäeva kuus maksimaalselt. Tõenäoliselt vähem. Lapsehoidjale läheks maksimaalselt225 EUR.
Sina teenid siis 800 (eeldasid oma palgaks?) miinus maksimaalselt 225 EUR, tõenäoliselt rohkem.
Mees käib Soomes tööl edasi, ei pea küll lapsi kantseldama jääma. Mis tema teenistus on seal? Miks sa seda pole kirja pannud?
Raudselt saate ju hakkama, milles küsimus üldse?
Ma loen selliseid lugusid imestusega. Mul on viimase paari aasta jooksul palju noori sugulasi-neide ülikoolist otse tööle läinud. Ja kõikidel on rohkem kui üks pakkumine. Valivad suurema palga järgi. Tavalises äris on nii palju pakkumisi. Võib-olla teil muidugi on miskid peenemad ametid.
Vot see on tõesti abitus.Kõike saab kui tahta.
Kuidas enamus emasid saab hakkama ja sina nüüd järsku ei saa?
Tegelikult ega sa ei saagi hästi laste pärast veel tööle minna kui nad sul nii haiged on. Ja haiged lapsed nakatavad hoidjat ka, kui see haigeks jääb, pead ikka koju jääma. Ja üldiselt ei tahaks mina näiteks haigeid lapsi üldse võhivõõra inimesega jätta. Seega näib, et mõnda aega tuleks teie perel veel ühe toitjaga läbi ajada, et kas mees tööle või sina. Kui mehel see tööots Soomes lõpeb, äkki saab ta uue vaadata? Kas mees töötab muidu omal erialal seal või teeb ka mingit musta tööd et ta seda eriti teha ei taha ja pigem ohvriks perele pidas?
Sa oled enda kootud võrku kinni jäänud ja vastuses on ainult- ei saa, ei saa…
Rääkige mehega, mida te päriselt tahate ja kuidas seda saada? Mehel lõppeb töö Soomes? Mis mõttes,kui ta seal töötanud, siis ikka tuttavaid kelle kaudu edasi töötada. Kas ta tahab siis töötada Soomes või Eestis?
Sina tahad töötada Eestis, ok! Sellest saan aru. Aga see mõte, et mees on mitu kuud kodus ja teeb remonti, ning ei teeni midagi on veidi imelik, kui sul just suur sissetulekut ei ole. Sulle on raske nõu anda, kui ei saa aru, mida päriselt tahate!
Minu meelest täitsa ok, kui sina käid tööl ja mees käib töö (Eestis, Soomes..vahet pole), ning abiks lapsehoidja. See laste haiguste aeg tuleb lihtsalt üleelada, tõesti kui käivad koolis on veidi kergem. Või käite mõlemad vahetustega tööl ja lapsed lasteaias ei käi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Mul on siiras mure ja sina arvad, et ma mõnitan teisi. Võibolla mul tõesti pole tööharjumust ja tunnen end veidi ebakindlalt töövestlustel. Ma lihtsalt otsin lahendusi, kuidas olukord nii lahendada, et hundid söönud ja lambad terved. Arvasin, et ehk kellegil on mõni idee. Minul neid rohkem pole.
Võtan oletame lapsehoidja. Mul on kaks last, kes enamasti korraga haiged. Ja enamasti kaks nädalat kuus haiged. Maksan pool oma palgast lapsehoidjale. Küllaltki priske osa palgast lisaks selleks, et ma üldse sinna tööle jõuaks. Kesklinnas ju parkimine tasuline. Palju mul siis kätte jääb?
Teine variant. Me mõlemad mehega käime tööl Eestis. Oleme lastega kodus kordamööda. Palju meil siis palgast kätte jääb, arvestades Eesti palkasid? Me jääme kõik nälga niimoodi.
Ma olen hetkel kolme kohta kandideerinud. Ma lihtsalt hetkel spekuleerin, sest ainult ühel vestlusel olen käinud. See siis see suhteliselt hea töökoht, kuid palka mulle ei avaldatud. Ainult, et ma pole kindel, kas ma selle tööga hakkama saaks. Teine koht on mulle tuttav ja seal palk 900 bruto. Sealt pole minuga ühendust võetud. Iseenesest see töö sobiks mulle kõige paremini. Kolmas on töö Soomes koristajana. Sealne palk on ka umbes teada ja vast kõige suurem. Samuti pole ühendust võetud.
Ma lihtsalt mõtlesin, et kui tekib mingi ime läbi variant, kus mulle pakutakse nii seda kontoritööd kui ka Soomet, siis mina valiks kontoritöö. Aga mees leiab, et hoopis Soome koristajaks tuleks minna. Siis saab tema rahus kodus olla. Mina aga tunnen, et olen sel juhul hea võimaluse käest lasknud ja rohkem sellist tööd äkki ei pakuta. Kaua ma siis ikka koristaja olen? Sellest tekkiski meil vaidlus.
Või siis mulle pakutakse ainult seda kontoritööd. Ja kui ma sellest loobun (nagu mees soovib) ja jään ootama paremat pakkumist näiteks Soome ja seda ei tulegi. Mehel lõppeb paari kuu pärast töö ja me istume nagu kaks kägu kodus ilma tööta.
PS. Ma ei trei mingeid jutukesi. Jah, mul on varemgi mehega probleeme olnud ja ühest olen ka siin kirjutanud. Aga ma ei mõtle neid välja. Täiesti reaalne elu siin ja ma arvan, et ma pole ainuke, kes ei saa laste pärast tööle nii lihtsalt. Mul tuttav käis 1 kuu tööl ja siis loobus. Tööl käimine läks talle väga kulukaks, sest ta tassis lapsi küll lasteaeda ja nooremat last lapsehoidja juurde. [/tsitaat]
NO aga miks sa peaksid POOLE palgast lapsehoidjale maksma?
Võta odavam hoidja, leiab, kui otsida- ma tõin sulle isegi kalkulatsiooni välja!
Lasteaiad on kella 19ni lahti- kas sa siis tõesti bussiga ei jõua lasteaeda? Mis kellani see töö sul siis on?
Mu meelest on sul mingi blokk ees, sa ei suuda aru saada, et tegelikult- KUI ON VAJA, siis saab hakkama! POle see midagi ülemõistuse. Lastel haigused lõppevad millalgi, kevad-suvi tuleb! Aga sul oleks töö! Ja lapsehoidjale läheb sel juhul aina vähem.
Järelikult pole vaja, kui igale ettepanekule suudad mõelda sada negatiivset asja juurde!
Mis puutub haigete laste lapsehoidjaga jätmisse, siis mina tegin nii- kuni lapsel oli kõrge palavik (tavaliselt 1-2 päeva), siis olin ise kodus. Ja edasi kuni täieliku paranemiseni oli lapsehoidja ehk et tatise-köhase lapsega ma kodus niisama ei passinud.
Saime hakkama väga hästi. Lapsehoidja-tädi tegi meile isegi neil päevadel söögi valmis vabast tahtest, väga mõnus süsteem oli ja tasus igati ära palka arvestades.
Kas ka koristaja ei pea mitte kursusi läbima enne kui tööle võetakse? Ja lisaks on ju ka elamiskulud kohapeal.
Mul küll pole kahte väikese vahega last aga on 3 suuremate vanusevahedega last, noorim lasteaiaealine. Mul pole lapsed haiged, aga koolilapsed vajavad palju tuge, seega käin tööl poole kohaga. Ja mingit unelmate karjääri pole saanudki teha kuna juba kõige esimene laps oli \”raske\” laps (puudega). Ja vajab tuge siiani kuigi on juba täiskasvanu.
Teemaalgatajal soovitan see aeg üle elada ja teha ka mehele selgeks et veidi ikka sissetulek ja karjäär kannatab kuni lapsed jõuavad kooliikka.
Ja ma elan suurlinnas, pole vaja lastele taksojuht olla ja tööle saab ka kiiresti.
Ja ma olen esimese lapse kõrvalt ca aasta käinud tööl nii, et kogu palk praktiliselt läks lapsehoidjale, kuni saime lasteaiakoha.
Ära mine Soome koristajaks! Kui Sul kõrgharidus, töötad end üles, on võimaik palgakõrgendus jne. Minu enesehinnangule mõjuks küll selline lahendus halvavalt. On vaja ikka enda mõistust kasutada, kui seda Sulle antud (mitte minna lihtsama vastupanu teed ja koristajaks minna). Laste haigusteperiood läheb umb aasta pärast ikka paremaks. Minu arust tuleb elu enamsti asjaga julgelt pihta hakata, mitte halada ja arutada, miks midagi ei saa teha. Oled ise ettevõtlik ja julge ning asjad laabuvad. Ja mehel ära lase endale pähe astuda, see on sinu elu!
Mina teen kodus ema firmale raamatupidamist.Kui lapsed haiged siis teen öösel tööd ja kui väga haiged siis võtan hoolduslehe ja ema teeb osaliselt ise minu tööd.Mujal ma ilmselt ei saaks töötada,sest mul lapsed 3 ja 4a pidevalt jäävad haigeks .Iga kuu käivad paar päeva lasteaias ja siis jälle haiged.Mina olen jällegi üks nendest emadest kes ei vii oma last haigena lasteaeda.Õnneks on mul selline töö mis võimaldab lapsi kodus hoida ja ei lasta mind selle eest lahti,et tihti hoolduslehte vaja võtta.Teisedki töötajad on õnnelikud ja kiidavad mu ema,sest ta on arusaaja ja kui lapsed on haiged saavad nad neid kodus põetada. Kuna mu emal endal on 3 last ja 6 lapselast kes on vastsündinust kuni 4 eluaastani siis ta mõistab ,et lihtsalt nii see asi on.Töötajad kombineerivad ise oma tööd.
Kusjuures kogu see jutt oleks nagu minu kirjutatud 😀 Ma saan täielikult aru, mida sa tunned! Mina ka ei saa tööle minna, sest minu laps ei saanudki lasteaiakohta ja lisaks kõigele on mul 24 tundi vaja hooldada sügava puudega ema.
Mees käib Norras tööl ja kogu siinne elu on minu õlgadel.
Kui tahad, jäta oma mailiaadress, saaksime vastastiku kurta 😀
Muidu veel \”uhkeldame\” siin teemas nende meestega, nii et ei julgegi kõigest rääkida.
Minu meelest ei pea lapsed iga kuu 2 nädalat haiged olema. Mul olid lasteaiakad paar korda talve jooksul nädala jagu kodus. Üks oli väheke nirum:D, teda kimbutasid mitu korda aastas angiinid kuniks mandlitest lahti sai. Lapsi peaks rohkem karastama ja immuunsüsteemi tugevdama. Ja eks enamus emasid käibki nii tööl, et vahepeal on lapsega hoolduslehel, ega sellepärast kohe töölt lahti lasta siis.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kas 2 lapse vaatamine tõesti maksaks 2,5euri tund? Kui aus olla, siis ma pole väga täpselt hindasid uurinud, aga ma eeldasin, et ikka kallim on see teenus. Arvasin, et 450euri vähemalt läheb see maksma. No ja autokulu veel 150-200euri.
Selles see asi ongi, et mehel lõppeb töö paari-kolme kuu pärast ja Eestis tal mingit tööd ootamas pole. Ja ta ei tahagi tööle minna. Tal siin koduski palju teha.
Positiivne on see, et lapsed on kevadel oluliselt tervemad ja suvel ka. Vähemalt eelmisel aastal olid terved. Aga nad muidugi ei käinud suvel lasteaias ka.
Mees kardab ka seda, et kui ma hetkel võtan töö vastu, tema tuleb Soomest ära ning siis äkki avastan, et ei saa ikka selle tööga hakkama, siis on tema oma tööst ka ilma. Keegi teda enam paariks kuuks tööle ei võta tagasi. Ma ei saa loota ka selle peale, et äkki esimese nädala on lapsed terved, mees saab Soomes veel olla ja mina viin lapsed autoga lasteaeda ja käin esialgu autoga tööl. Seal tõenäoliselt oleks esimene kuu ainult õppimine.
Paras nali on juba see, et lapsed said nädala nüüd lasteaias käia ja juba õrnalt nagu köhiks. Järgmisel nädalal saan teada, kas osutusin valituks ja kui jah, siis pean teise vooru vestlusele minema. Täitsa jama ikka, kui ei saa isegi vestlustele minna. Saaks vähemalt palga teada ja siis edasi mõelda.[/tsitaat]
450 EUR läheks sinu meelest 10 tööpäeva kuus?
5 EUR tunnist lapsehoidjale, kui on terve tööpäeva?
Nalja teed?
Sa pole isegi uurinud hindu ju, selgub! Ja hakkasid juba ette halama?
Lapsehoidjate hinnad kõiguvad tavaliselt 2-4 EUR tund.
Meil oli vanem tädi, kes veel jaksas kenasti õues käia lastega, aga muud tööd tal polnud, pensionär oli. Ehk et sai vajadusel kohe kohale kapata.
Kui mees EI TAHA tööle minna, siis on absoluutselt teine lugu ja siis pole meie siinsetele ettepanekutel üldse mingit pointi.
Ausalt öelda ma ei saa aru, milleks sa üldse kirjutad?
Kas selleks, et keegi sulle kinnitaks- jah, tõesti, see kõik on võimatu, istu edasi kodus, käed rüpes, sest mitte miski siin maailmas pole võimalik.
😛
Mis eriala sul endal on?
Arvan, et sa ei ole mingi erand siin pisikeses riigis. Sinu suurim viga on hetkel see, et arvutad kõik rahasse ümber, selle asemel, et tekkivat töökogemust ja -võrgustikku väärtuseks omaette pidada. Kui sa üldse kahe lasteaialapse kõrvalt tööle saad, siis mine ja saa kogemusi ja tutvusi. Kuskilt tuleb ju alustada. Sinu jutust läbi jooksnud palgapakkumine on täiesti hea isegi kõrghariduse kohta. Juba laste pärast ma Soome minekut isegi mitte ei plaanikski. Kui mehel võimalus, las töötab seal edasi. Kui mitte, las tuleb tagasi ja ajate seni, kui lapsed nii väiksed, kitsamalt läbi. Usu – kahe lapse kõrvalt Soome minekut kahetsed sa emana tulevikus väga. Ja ka Eestis pole kõrgharidusega, aga vaid Soome koristajakogemusega (ja siis juba 30+?) pereemana kerge tööalast karjääri alustada.
Minu arust võiksid sa
a) töö vastu võtta
b) mees võiks Soome jääda lepingu lõpuni
c) aktiivselt lapsehoidjaid otsida internetist, haiguse puhul oled 2-3 päeva, siis kui on palavik kodus, edasi kutsud hoidja. Kui sul on kõrgharidus, ja nt pikemad tööülesanded, siis teed tööandjaga diili, et töötad kodus. Lõdvenda veits oma \”haiguse\” definitsiooni, nt lõppev tatt ja hoomikune kerge köhimine pole põhjus koju jätta lapsi.
d) kui teil on korralik reserv kogutud remondiks, siis lükake see suveni edasi ja finantseerige sellest lapsehoidjateenust.
e) kaalu, kas sul võib olla äkki deprekas? Sest lootusetuse, ärevuse tunne ja negatiivus võib hoopis sellele viidata. Kui on, siis katsu endale aru anda, et asjad lahenevad ja pole nii lootusetud, nagu sa neid praegu näed, seda teeb sinu ajukeemia hetkel.
Kui mina leidsin sellise lapsehoidja, kes haigeid lapsi hoidis (ja ei olnud ise haige, kusjuures), siis leiavad teised ka.
Te siin lihtsalt \”ei kujuta ette\”, aga ega pole ju konkreetselt otsima ka hakanud, eks.
Minul tuli tädi kohale Märjamaalt! Sõitis ise Märjamaalt Tallinna!
Ja kui sa võõrast inimest üleüldse oma koju ei lase, siis MILLEKS sa üleüldse hakkasid mingit lapsehoidja juttu ajama- kui tegelikult see variant oli välistatud???
Ühesõnaga- kuni sa ei uuri, ei otsi, arvad, et kõik on võimatu, siis ONGI võimatu. Siis jääbki kõik nii.
Ma saaksin aru, kui sa oleksid tööle juba läinud, kogenud, proovinud, aga sa isegi ei proovi?
Tunnistan, et ma ei saa sinusugustest inimestest aru.
Tõenäoliselt pole sul ikka ora pees selle tööleminekuga. Niisama heietad siin ja otsid vabandust sellele, et kodus oled.
Aga ole siis kodus kogu hingega! Ära vassi siin, et \”küll sa läheksid, aga EI SAA\”! Saaksid küll!
Tee aga teadlik valik ja ütle, et tahad kodus olla! Kogu lugu. Jääks see abin ära.
Ja näed- su mees tahab ka kodus olla! Olgegi siis 😀
Appi 😀
Saatke lapsed tööle.
/See oli naljaga öeldud ja ma tõesti rohkem sõna ei võta, sest see on mõttetu. Sa ei taha muutust, sa tahad heietada./
No ega teistmoodi ei saagi, et kas suure vahega lapsed või normaalne tugivõrgustik, töökoht, lasteaed kodu juures jne. KUi mehel on tasuv töö Soomes, siis võtker lapsed ja minge kõik koos sinna. Seal on normaalne, et nohune laps on lasteaias. Isegi ravimeid antakse vajadusel.
Mina näiteks ei saa aru kuidas saavad perega hakkama inimesed, kelle tööpäev lõppeb kl23. Või kes käivad öövahetusest pisikeste laste kõrvalt.
Mina tean vastust, kuidas:
Sinust saab ema, kelle jaoks nohu pole haigus. Hoolduslehe võtad raskema haiguse puhul süümepiinadeta, aga Sulle tundub absurdne mõelda, et peaksid last taastumiseks paar nädalat kodus hoidma.
Korraga märkad, et lapsed on järjets vähem ja vähem haiged. Ja saad aru, et julge pealehakkamine oligi pool võitu.
Või siis jäädki halama…
[small]Lii Silluga kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kusjuures sul on õigus. Mina ka ei kujuta ette, milline lapsehoidja tahaks kahte haiget last vaadata ja seda veel suhteliselt väikese raha eest. Lapsed tassivad mulle ka haigusi koju ja ma ise olen pidevalt haige. Vanasti olin aastas 1-2 korda haige. Nüüd aga peaaegu sama tihti kui lapsed. Hetkelgi jälle nohus ja seda selle talve jooksul juba kolmandat korda. Kõige hullem veel see, et see nohu kestab tavaliselt 2 nädalat ja kipub veel põske lööma.
Ma ei saa haigeid lapsi ka oma ema juurde viia. Ta juba vanainimene ja iga kord, kui me tal külas oleme käinud isegi tervete lastega, on tema haigeks jäänud. Ema elab ka 120km kaugusel. Ma isegi vahepeal kutsusin teda meie juurde elama, et ta aitaks mul lapsi vaadata ja me kõik saaksime normaalselt tööl käia. Aga meil väike elamine ja ema polnud loomulikult nõus meile elama tulema. Samas ta saab meie probleemist aru. Ta ostab loteriipileteid ja unistab suurtest summadest, et siis saab meie lähedale maja osta.
Mees ei taha Soomes rohkem töötada. Ta hea meelega tuleks sealt kohe ära, kui mina näiteks Soome tööle läheks. Aga kes mind ikka sinna võtab. Isegi tutvustega ma pole sinna saanud, sest mul väikesed lapsed. Just nii mulle öeldi. Ju siis kardetakse, et mees ei saa lastega hakkama ja naine hakkab Eesti vahet jooksma.
Mees on ehitusel tööl, aga ta ei tee oma erialast tööd seal. Ta ei saa eriti oma erialast tööd Eestis teha, sest tervis ei luba. Pealegi on ta kindel, et ega keegi talle seda tööd pakkuma niisama ei tule. Vanad kontaktid on kadunud, sama eriala tuttavatel meestel endilgi pole eriti tööd. Ta leiab sada põhjust, miks ta oma erialast tööd teha ei saa. Ühesõnaga ta samasugune vinguja nagu mina. Kui ma oleks nii hea tegija nagu tema, kui mul oleks sellised oskused nagu temal, siis mul oleks seda tööd küllaga ja raha saaks ka päris korralikult ja isegi täiesti Soomega võrreldavat palka. Aga ta vist ei tahagi oma vana tööga tegeleda. Ta ei oska end reklaamida ja iga tööd ta vastu ei võta, hinda alla ei lase, et kliente leida jne.
Aga ta ongi puhkuse ära teeninud. Mina tahan ka teda koju ja isegi väga. Ma olen nõus kõiki meie kulutusi kärpima. Aga mingil hetkel peab ju ka mees tööle minema. Tal pole õrna aimugi, mis ta siin Eestis tegema hakkaks. Kuna tema jaoks on siinsed palgad kui kommiraha, siis mingil hetkel hakkab ta nagunii jälle Soome poole vaatama. [/tsitaat]
Appi!! Nokk kinni, saba lahti.
Kord tahad hoidjat, siis ei taha, kord tahad tööle minna, siis mitte…
Kui teil lapsed tihti haiged, siis soovitangi hoidja võtta ja lastele 1 või 2 lasteaia vabapäeva teha. Ei haigestu nii tõsiselt. Hoidja leiad ka paremini kui pakud tööd 1-2x + haigusteajaks.(aga, õigus, sa enda koju ju kedagi ei laseks)
Vabandust, aga kas sa tõesti ei teadnud, et lapsed esimestel lasteaia aastatel ainult haiged? See sama hea, kui sünnib beebi ja imestada, et ei lase öösel magada.
5 euri tunnis lapsehoidjale on selge ülemaksmine isegi kahe lapse hoidmise eest. Kui sul muidugi on raha, et seda maksta, siis minu meelest tõesti-võta hoidja ja maksa talle! Ja ma ei saa aru, miks SINA oma palgast peaksid lapsehoidjale maksma kui sul on kõrgepalgaline mees? Lapsehoidmise tasu eest peaks ikka mõlemad vanemad vastutama!
Miks sa arvad, et sinu palgast peaks pool maha minema ja mitte mehe omast kui teil on ühised lapsed?
See ei ole normaalne, et mees tuleb Soomest töölt ära selleks, et mingit remonti siin tegema hakata. Remonti võib teha küll, ent selleks ei pea töölt ära tulema.
Mis perekond see on teil ma ei saa aru.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina tean vastust, kuidas:
Sinust saab ema, kelle jaoks nohu pole haigus. Hoolduslehe võtad raskema haiguse puhul süümepiinadeta, aga Sulle tundub absurdne mõelda, et peaksid last taastumiseks paar nädalat kodus hoidma.
Korraga märkad, et lapsed on järjets vähem ja vähem haiged. Ja saad aru, et julge pealehakkamine oligi pool võitu.
Või siis jäädki halama…[/tsitaat]
Lapsel nohu ja ema peaks võtma paar nädalat hoolduslehte? Lolliks oled jäänud või? Sul pole ikka üldse empaatiatunnet ühiskonna vastu, sel ajal kui sina oma nohuse lapsekesega hoolduslehel kokutad, peavad sinu kolleegid sinu töö ka ära tegema. Nii süüdimatu ei saa olla!
Selleks ongi olemas lapsehoidjad, et teised inimesed, kes pole süüdi, et sina lapse said, ei peaks kannatama. Mulle tundub absurdne, et sina arvad, et sina ja sinu laps on liiga tähtsad, kõik teised on lihtsalt niisama teie ümardamiseks loodud.
Mine käi vestlustel ja saa mõni töökoht. Ja küll siis sujuna hakkab elu. Kui ei hakka, siis katseajal võid ju päevapealt ära öelda ja ära tulla töölt. Ega see muretsemine ja oletamine ei aita. Ja peaasi – ära töövestlusel räägi \”ohh, ma ei saagi vist hakkama, mul on lapsed nagunii haiged ja ega ma vist tööl käia ei saagi\”. Töövestlusel lastest mitte sõnagi. CV-s on kirjas ju, et 2 last. Kui küsitakse, siis ütled, et jah on lapsed. Ma ei tea, mis su eriala on, aga äkki saad siis, kui selgub, et lapsed pidevalt haiged, osa tööd kodus teha. Ja paljudes kontorites lõpeb tegelik tööpäev juba 16.30, kuigi ametlikult peaks pikem olema.. Ühesõnaga, ela üks päev korraga ja esialgu keskendu töö saamisele. Lapsed võivad olla haiged ka sellest, et sa koguaeg muretsed ja otsid märke sellest, et nad haiged on. Võta vabamalt. Praegu, kui tööl ei käi, siis las lapsed käivad nt 3 päeva nädalas. Saavad stressivabamalt harjuda ega väsi nii ära.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
