[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Mul on siiras mure ja sina arvad, et ma mõnitan teisi. Võibolla mul tõesti pole tööharjumust ja tunnen end veidi ebakindlalt töövestlustel. Ma lihtsalt otsin lahendusi, kuidas olukord nii lahendada, et hundid söönud ja lambad terved. Arvasin, et ehk kellegil on mõni idee. Minul neid rohkem pole.
Võtan oletame lapsehoidja. Mul on kaks last, kes enamasti korraga haiged. Ja enamasti kaks nädalat kuus haiged. Maksan pool oma palgast lapsehoidjale. Küllaltki priske osa palgast lisaks selleks, et ma üldse sinna tööle jõuaks. Kesklinnas ju parkimine tasuline. Palju mul siis kätte jääb?
Teine variant. Me mõlemad mehega käime tööl Eestis. Oleme lastega kodus kordamööda. Palju meil siis palgast kätte jääb, arvestades Eesti palkasid? Me jääme kõik nälga niimoodi.
Ma olen hetkel kolme kohta kandideerinud. Ma lihtsalt hetkel spekuleerin, sest ainult ühel vestlusel olen käinud. See siis see suhteliselt hea töökoht, kuid palka mulle ei avaldatud. Ainult, et ma pole kindel, kas ma selle tööga hakkama saaks. Teine koht on mulle tuttav ja seal palk 900 bruto. Sealt pole minuga ühendust võetud. Iseenesest see töö sobiks mulle kõige paremini. Kolmas on töö Soomes koristajana. Sealne palk on ka umbes teada ja vast kõige suurem. Samuti pole ühendust võetud.
Ma lihtsalt mõtlesin, et kui tekib mingi ime läbi variant, kus mulle pakutakse nii seda kontoritööd kui ka Soomet, siis mina valiks kontoritöö. Aga mees leiab, et hoopis Soome koristajaks tuleks minna. Siis saab tema rahus kodus olla. Mina aga tunnen, et olen sel juhul hea võimaluse käest lasknud ja rohkem sellist tööd äkki ei pakuta. Kaua ma siis ikka koristaja olen? Sellest tekkiski meil vaidlus.
Või siis mulle pakutakse ainult seda kontoritööd. Ja kui ma sellest loobun (nagu mees soovib) ja jään ootama paremat pakkumist näiteks Soome ja seda ei tulegi. Mehel lõppeb paari kuu pärast töö ja me istume nagu kaks kägu kodus ilma tööta.
PS. Ma ei trei mingeid jutukesi. Jah, mul on varemgi mehega probleeme olnud ja ühest olen ka siin kirjutanud. Aga ma ei mõtle neid välja. Täiesti reaalne elu siin ja ma arvan, et ma pole ainuke, kes ei saa laste pärast tööle nii lihtsalt. Mul tuttav käis 1 kuu tööl ja siis loobus. Tööl käimine läks talle väga kulukaks, sest ta tassis lapsi küll lasteaeda ja nooremat last lapsehoidja juurde. [/tsitaat]
Sa pabistad sellepärast, et Soomes ei saa sa oma unistusi täita? Aga su lapsed kasvavad kuskil ilma emata,see sind murelikuks ei tee? Mnjah.