Teema: Kuidas õppida inglise keelt?

#4084437:

Pooled saated telekas on ingliskeelsed. Mis sul takistab neid kuulamast?

Mis kasu kuulata, kui ma ei saa jutust aru. Pingutan, mis ma pingutan – lihtsamast jutust saan väheke aru, aga kui jutt läheb keerulisemaks, siis enam mitte. Sõnavara on ka piiratud.

grammatikakursus + vestluskursus. Ega see üksi pusimine suurt aita, keelt tuleb ikkagi õppida suheldes.

Kui ikka kuulates väga vähe aru saad, siis alusta inglise keelse raamatu lugemisest, sõnaraamat kõrval. See aitab sõnavara juurde õppida. Ja tegelikult soovitaksin siiski kursuseid ka kõrvale. Sest põhilislet on sul vaja elavat keelt, suhtlemist. Ja kui seda sul tavaelus ei ole, siis kursustel mingil määral saad.

Mina läksin nõuka aja lõpus ülikooli. Meil oli esimese kursuse kohustuslik aine ka inglise keel ja see oli hirmus. Ma ei teadnudki, et meie kooli inglise keele tase nii nõrk oli. Igatahes, kui õpetaja filmi mängima pani, et seda koos vaataksime, ning pärast arutleksime, siis ma ei saanud algul midagi aru. Kaks aastat õppisime inglise keelt, lugesin sõnaraamatuga raamatuid, suhtlesime tunnis, vaatasime tunnis filme. Ega ma seda selgeks ikka ei saanud, aga kui paari aasta pärast vahetusõpilasena välismaale läksin, siis endalegi ootamatult suutsin ma seal inglise keeles õppida reaalaineid ja isegi eksameid teha. Eks mu keel oli endiselt vigane, aga sain siiski enamvähem aru ja suutsin ka ennast väljendada.  Nüüd olen aastaid juba töötanud Eestis ettevõttes, kus palju suhtlemist välismaailmaga ning töökeeleks inglise keel. Noorema põlvkonnaga võrreldes on mu inglise keele oskus endiselt kehvem. Aga ma saan hakkama ja see ongi ju oluline. See, et mu hääldus ikka ei ole hea ning et ma töövälisel teemal suheldes vahel mõnda sõna kohe ei tea, ei ole ju katastroof. Ütlen siis kuidagi teistmoodi ja ikka saadakse aru 🙂

Nii et minu soovitus – sõnavarakas raamatud koos sõnaraamatust iga võõra sõna otsimisega (võid ka kõik võõrad sõnad üles kirjutada, see aitab meelde jätta), reaalne suhtlemine (kursused näiteks) ja filmid, et kuulamist harjutada. Ja julgust rääkida ka siis, kui keelt veel ideaalselt ei oska.

Võta Duolingo äpp, saad mõnusalt nii kõne kui kirjapildiga tuttavamaks 🙂

Mina õpin aastaid juba Tahaks lihtsalt osata suhelda. Loen inglise keelseid lugusid,  telefonis. See Google äpp tõlgib mul tundmatu sõna ka kohe ära. Aga sel meetodil vist aju ikka eriti tööd ei tee. Kiiresti läheb see sõna meelest. Ja kui ma lugedes mõnd sõna ka tean, siis kuuldes ma paljusid sõnu ikka ära ei tunne. E tulemus on see et lugedes saan ma tekstist paremini aru. Ma nüüd proovin nii et püüan mõelda inglise keeles. Mis sõna ei tea, selle tõlgin. Nii nagu teeb aju rohkem tööd ja õpib minu arust paremini. Translate ütleb häälega kogu lause ja saan teada kirjapildi ja häälduse kokku viia.

#4084448:

#4084437:

Pooled saated telekas on ingliskeelsed. Mis sul takistab neid kuulamast?

Mis kasu kuulata, kui ma ei saa jutust aru. Pingutan, mis ma pingutan – lihtsamast jutust saan väheke aru, aga kui jutt läheb keerulisemaks, siis enam mitte. Sõnavara on ka piiratud.

Mina õppisin keeli nii, et algul vaatasin subladega, siis panin pausile ja tõlkisin sõna, mida kuulsin. Aitab ka välismaal nullist alustamine, tean selliseid nullist alustajaid, kes õppisid heal tasemel inglise keele tasapisi Inglismaal. Keeleõpe on töö, mitte privileeg. Ükski keel ei hüppa niisama kõrvu.

#4094361:

Elu sees ei viitsiks sõnaraamat kõrval hakata mingit juturaamatut lugema, see ei vii küll väga kaugele, kui võõrkeeletaju niigi vilets on.

Filme saab küll nii vaadata. Sõnaraamat on sekundit kaugusel internetis filmi kõrval, filmi saab pausitada.

#4094361:

Elu sees ei viitsiks sõnaraamat kõrval hakata mingit juturaamatut lugema, see ei vii küll väga kaugele, kui võõrkeeletaju niigi vilets on.

Su jutust kumab läbi, et kui kergelt kätte ei tule, siis pole suutelinegi, ei hakka selle nimel ometi vaeva nägema…
Just nii ma alustasingi. Võtsin lugemiseks oma lemmikautorite raamatud, väga põnevad. Mingite lasteraamatutega poleks tõesti huvi olnud. Hakkasin otsast netisõnaraamatute abil pihta ja asi edenes. Algul muidugi üliaeglaselt, aga mida nädal ja raamat edasi, seda kiiremini ja paremini. Aasta pärast lugesin ikka juba väga hästi. Lugesin ja pühendasin sellele väga palju aega. Sest tahtsin ja viitsisin. Öelda, et elusees ei viitsiks – no kui tahad keelt selgeks saada omaette, siis viitsid ikka küll. Kui tõesti tahad. Ega möödaminnes ja raamatut padja all hoides keelt selgeks ei saa. Ikka vaeva peab ka nägema selle nimel.

#4094361:

Elu sees ei viitsiks sõnaraamat kõrval hakata mingit juturaamatut lugema, see ei vii küll väga kaugele, kui võõrkeeletaju niigi vilets on.

Inglise keele erikoolides kasutatakse seda õppemeetodit küll. Tore, et sina paremini tead, mis kaugele viib.

#4084525:

Mina läksin nõuka aja lõpus ülikooli. Meil oli esimese kursuse kohustuslik aine ka inglise keel ja see oli hirmus. Ma ei teadnudki, et meie kooli inglise keele tase nii nõrk oli.

Inglise keele tase on jätkuvalt nõrk kõigis nn tavakoolides. Inimesed ei oska isegi lihtminevikku korrektselt moodustada.

#4084414:

Rääkida veel oskan, aga ei saa eriti jutust aru.

See on küll huvitav. Tavaliselt ikka arusaamine tekib palju kiiremini kui ise rääkima hakkamine.

#4084414:

Oskan rääkida kehval tasemel, aga tahaks natuke rohkem. Oskate soovitada, kust peaks alustama, oleks just vaja parandada suhtlemist, et saaks reisides paremini hakkama. Rääkida veel oskan, aga ei saa eriti jutust aru. kas on mingit netis õppimise võimalust.

Soovitan tasulist keelekursust. Oleneb inimesest, mõni saab iseseisvalt väga edukalt keele suhtlustasemel selgeks, osad vajavad õpetajat. Tartu rahvaülikoolis peaks olema kursuseid erinevatele tasemetele. Vt ka Tallinna keeltekool.

Kuidas Duolingos inglise keelt õppida inglise keele baasil? Või see polegi võimalik. Eesti keele baasil ju pole.

#4105544:

#4084414:

Rääkida veel oskan, aga ei saa eriti jutust aru.

See on küll huvitav. Tavaliselt ikka arusaamine tekib palju kiiremini kui ise rääkima hakkamine.

Võib-olla asi selles, et inglise keele rääkijaid on väga palju ja igaühel on oma aktsent. 🙂 Mul on hollywoodi filmist filmist palju raskem aru saada kui suvalisest inglise keelt võõrkeelena rääkivast kolleegist (olgu ta lätlane, leedukas, bulgaarlane või indialane – need kõik viimase kuu jooksul järele proovitud).