Teema: kuidas te seda kõike jaksate?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Tõesti, kulla inimene, ära kuluta oma niigi vähest raha tema söögi peale! Osta ainult endale ja lapsele süüa! Mees peab seaduse järgi sind ülal pidama praegu, mitte sina teda. Kas vanema lapse isa ei toeta rahaliselt üldse?
Ausalt öeldes ei oska midagi väga asjalikku muud soovitada tõesti kui et mine lahku. Selline mees juba ei muutu. Tundub, et see ongi jah tema tõeline pale. Kas sa oma õega ei ole lähedane? Ei saaks tema juurde mõneks ajaks elama minna? Või ema juurde? Ma saan aru, et ema ise ei saa sinu juurde appi tulla, aga ehk saaksid sina elada tema juures? Või saaks mõni sõbranna aidata?
Ehk sa saaksid vanema poja haiglasse kaasa võtta? Sünnituse ajaks mitte, aga pärastpoole? Sellise mehega oma last tõesti jätta ei julgeks.[/tsitaat]

Parandan tsiteeritud käo jutus üht asja – raseda naise ülalpidamiskohustus on vaid tema Abikaasal (kelle puhul seadus eeldab, et on lapse isa). Elukaaslaselt sama asja ei saa nõuda (nii võiks tänavalt iga mehe kohtusse tarida ja ülalpidamist nõuda). Kui laps sünnib, siis on teised lood.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Parandan tsiteeritud käo jutus üht asja – raseda naise ülalpidamiskohustus on vaid tema Abikaasal (kelle puhul seadus eeldab, et on lapse isa). Elukaaslaselt sama asja ei saa nõuda (nii võiks tänavalt iga mehe kohtusse tarida ja ülalpidamist nõuda). Kui laps sünnib, siis on teised lood.[/tsitaat]

Uue perekonnaseaduse § 111 lg 1 paneb selle kohustuse siiski lapse isale, abikaasast ei ole juttu. Vanas seaduses oli tõesti juttu ainult abikaasast. Lause uue seaduse seletuskirjast: \”Ka omavahel mitte abielus olevate vanemate puhul on lapse isal ülalpidamiskohustus lapse ema suhtes teatud aja vältel enne ja pärast sünnitust.\”

Eks ikka olen õega lähedane aga probleem on selles et nemad elavad ca 400 km kaugusel ja peamine probleem,seal maal ei ole puuetega lastele koole.Laps peab aga kooli minema,seepärast ka aastaid tagasi pealinna kolisin.Loomulikult oleks lahendus olema,laps kaasa ja ema-õe juurde elama aga kahjuks on see võimatu.
Kel omal kogemusi puudega lastega siis need teavad kui raske võib olla igapäevaelu.Puudega laps mitmeks päevaks haiglasse kaasa kes ei taju,ei mõista ümbritsevat,ei saaks aru miks me seal oleme,see lihtsalt poleks võimalik,teeksin oma elu veel sada korda igas mõttes raskemaks kui selle beebiga olles.Poiss ei ole võimeline üksi söömagi,rääkimata muudest asjadest.Ta on tõesti raske puudega.Lisaks keelaks ka med personal selle kohe kindlasti,see lihtsalt poleks mõeldav…
Eile töölt koju tulles viskas lauale 70 eur,ütles et näe võta söögiraha.Selliseid summasid saabki ta üle päeva kui palgatöö tehtud.Mõtlesin kohe sel hetkel et ma ei alanda ennast niipalju,mis summa see siis on,kui pikaks ajaks mõeldud,kas nädalaks,kuuks?Kellele süüa peaksin ostma,kas talle,meile kõigile?Ma ei tea…
Samas enamus puudega vanematest kes soovivad saavad lepingu sõlmida ühe MTÜ`ga kes maksab palka 40 tunni eest kuus lapsehoidjale.Meil on see leping tehtud siis mehega,enamus teeb nii et oma pereliikmele v nii.Uus leping sõlmiti temaga jaanuaris,alates jaanuarist on ta saanud minu poja \”hoidmise\” eest 54 eur mis teeb kokku üle 400 euro.Kuna ta reaalselt minu last pole minutitki hoidnud ega temaga tegelenud siis oli kohe alguses jutt et ta annab selle raha mulle ja ma ikkagi ise tegelen oma lapsega.Ta tõesti pole mitte hetkegi poisi järele vadanud ,teda söötnud v hoidnud,tõielik null.Samas pole ta mulle selle aja eest mitte ühtegi korda seda summat üle kandnud,kõik raha on omale jätnud,alguses küsisin et kas ta on oma rahaseisu kontrollinud ja vaadanud et kas on tulnud,ühtlasi talle ka nagu meeldetuletus et palun kanna üle,sisi vastus on olnud jaatav et raha tulnud aga minu kontole pole seda kordagi kantud.Täielik sigadus tegelikult.Pojale süüa ei osta,mänguasjadest võib laps und näha,riideid ei osta aga selle 400 eur on kõik omale jätnud.Kurtsingi õele mis mul toimub ja ta ütles et kohe võtad selle 70 eur,paned rahakotti ja see on augusti kuu eest ja et küsin millal ta saab ülejäänud kanda.Mõtlen ja olen kahevahel,kas võtan või jätan,samas on mul seda väga vaja.Võtan ja ütlen et see oli siis ilmselt selle augusti kuu raha,Tänan ja rohkem teemat ei tõstata.
Praegu kui kirjutan,tundub totaalne lasteaed,suured inimesed aga käituvad nagu jonnivad lapsed. Samas kaua ma annan ja vastu ei saa midagi,vaesun iga päevaga. See poleks ju tegelikult alandamine kui oma raha vastu võtan mille ju tegelikult mina olen lapse hooldamisega välja teeninud.Tema tuleb iga päev koju pool kümme,mis sellest et tööpäev lõpeb viiest.Eks ta siis teeb oma musti otsi või tegeleb millegi muuga.Küsida pole mul mõtet,saaksin ainult tema irvitava näoilme osaliseks.Tuleb koju,sööb,istub telefoniga kusagil ja tsätib,pole õrna aimu kellega ja siis poolest ööst magama. Ohh kuidas küll õigesti käituda,ma ei taha tema silmis hüsteeriline rase ka olla,seda enam on tal põhjust oma sõpradele õelda et rase närvitseb kodus.Olen näinud oma silmaga kuidas ta sõbrale vestluses valetab,ei osanud muud teha kui muiata ja eks sõbrad ka usuvad,nemad ju ei tea.

[small]Vinn Tiisel kirjutas:[/small]
[tsitaat] Minu asi on hoida korras kogu kodune tehnika, autod, masinad, et vetsust vesi jookseks sisse ja välja, saab dusshi all käia, et katus läbi ei jookseks, et arvuti ja televiisor töötaks, et talvel tuba soe oleks, korstnad ja kaminad puhtad jne. Siis võin olla \”taksojuhiks\” kui vaja ja aega. Laste riietest ei tea ma midagi, kui siis niipalju et poes on vaja millegi eest maksta. Meil nagu asi kuidagiviisi toimib, olgugi et mind ka peetakse laiskvorstiks.[/tsitaat] vot minu tuust on sama põhimõttega. aga kulla mees, mitu korda sa autol rehve vahetad aastas? mitu korda läheb vetsus toru lõhki? telekas töötab meil juba 10 aastat ilma, et temaga peaks muud tegema, kui TOLMU võtma – aga seda teen ka mina, mitte mees onju, sest tolmu pühkimine on naiste töö!? igasugu kodumasinatega sama lugu – et ongi õige, kui mees ostab 20 eurise miksri, siis ta võib õhtust õhtusse telekat vaadata või garaaziz olla, sest tema \”tehnika korrashoiu punkt\” on täidetud? et tema võimaldas mulle mugavama toidu tegemise mikserdamise näol!
oi me vaidleme sel teemal ja ta tõemeeli arvab, et temal ongi õigus. et kodu korrashoid, toit ja lapsed on naistetööd ja mehe kohustus on ainult tehnikal silm peal hoida.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Eks ikka olen õega lähedane aga probleem on selles et nemad elavad ca 400 km kaugusel ja peamine probleem,seal maal ei ole puuetega lastele koole.Laps peab aga kooli minema,seepärast ka aastaid tagasi pealinna kolisin.Loomulikult oleks lahendus olema,laps kaasa ja ema-õe juurde elama aga kahjuks on see võimatu.
Kel omal kogemusi puudega lastega siis need teavad kui raske võib olla igapäevaelu.Puudega laps mitmeks päevaks haiglasse kaasa kes ei taju,ei mõista ümbritsevat,ei saaks aru miks me seal oleme,see lihtsalt poleks võimalik,teeksin oma elu veel sada korda igas mõttes raskemaks kui selle beebiga olles.Poiss ei ole võimeline üksi söömagi,rääkimata muudest asjadest.Ta on tõesti raske puudega.Lisaks keelaks ka med personal selle kohe kindlasti,see lihtsalt poleks mõeldav…
Eile töölt koju tulles viskas lauale 70 eur,ütles et näe võta söögiraha.Selliseid summasid saabki ta üle päeva kui palgatöö tehtud.Mõtlesin kohe sel hetkel et ma ei alanda ennast niipalju,mis summa see siis on,kui pikaks ajaks mõeldud,kas nädalaks,kuuks?Kellele süüa peaksin ostma,kas talle,meile kõigile?Ma ei tea…
Samas enamus puudega vanematest kes soovivad saavad lepingu sõlmida ühe MTÜ`ga kes maksab palka 40 tunni eest kuus lapsehoidjale.Meil on see leping tehtud siis mehega,enamus teeb nii et oma pereliikmele v nii.Uus leping sõlmiti temaga jaanuaris,alates jaanuarist on ta saanud minu poja \”hoidmise\” eest 54 eur mis teeb kokku üle 400 euro.Kuna ta reaalselt minu last pole minutitki hoidnud ega temaga tegelenud siis oli kohe alguses jutt et ta annab selle raha mulle ja ma ikkagi ise tegelen oma lapsega.Ta tõesti pole mitte hetkegi poisi järele vadanud ,teda söötnud v hoidnud,tõielik null.Samas pole ta mulle selle aja eest mitte ühtegi korda seda summat üle kandnud,kõik raha on omale jätnud,alguses küsisin et kas ta on oma rahaseisu kontrollinud ja vaadanud et kas on tulnud,ühtlasi talle ka nagu meeldetuletus et palun kanna üle,sisi vastus on olnud jaatav et raha tulnud aga minu kontole pole seda kordagi kantud.Täielik sigadus tegelikult.Pojale süüa ei osta,mänguasjadest võib laps und näha,riideid ei osta aga selle 400 eur on kõik omale jätnud.Kurtsingi õele mis mul toimub ja ta ütles et kohe võtad selle 70 eur,paned rahakotti ja see on augusti kuu eest ja et küsin millal ta saab ülejäänud kanda.Mõtlen ja olen kahevahel,kas võtan või jätan,samas on mul seda väga vaja.Võtan ja ütlen et see oli siis ilmselt selle augusti kuu raha,Tänan ja rohkem teemat ei tõstata.
Praegu kui kirjutan,tundub totaalne lasteaed,suured inimesed aga käituvad nagu jonnivad lapsed. Samas kaua ma annan ja vastu ei saa midagi,vaesun iga päevaga. See poleks ju tegelikult alandamine kui oma raha vastu võtan mille ju tegelikult mina olen lapse hooldamisega välja teeninud.Tema tuleb iga päev koju pool kümme,mis sellest et tööpäev lõpeb viiest.Eks ta siis teeb oma musti otsi või tegeleb millegi muuga.Küsida pole mul mõtet,saaksin ainult tema irvitava näoilme osaliseks.Tuleb koju,sööb,istub telefoniga kusagil ja tsätib,pole õrna aimu kellega ja siis poolest ööst magama. Ohh kuidas küll õigesti käituda,ma ei taha tema silmis hüsteeriline rase ka olla,seda enam on tal põhjust oma sõpradele õelda et rase närvitseb kodus.Olen näinud oma silmaga kuidas ta sõbrale vestluses valetab,ei osanud muud teha kui muiata ja eks sõbrad ka usuvad,nemad ju ei tea.[/tsitaat]

Kuidas sul läinud on? Laps sai kooli?

Vaimne vägivald pole sugugi väiksem vägivald kui füüsiline. Kui elad Eestis, soovitan kindlasti pöörduda naiste varjupaiga poole. Nad on näinud igasuguseid juhtumeid ja küllap oskavad sind reaalselt aidata ning ka vaimselt toeatada.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Tüüpiline.
Su mees ei osale koduses elus, sest kaudselt sa soosid seda. Loomulikult on mehel mugav elu, kui söök on alati laual, toad puhtad ja lapsed pestud-kustud-kammitud.
Aga lahendus ongi nii, et sead oma prioriteedid ümber. Minul ei olnud näiteks toad kogu aeg korras ja ka söök ei olnud valmis. Selles ongi nipp. Ja kui mees tuleb koju ja söök ei ole valmis, siis on elementaarne, et ta hakkab seda süüa tegema või siis läheb lastega välja, kuni mina süüa teen.

Tööl käies on koristamisega imelihtne. Sa ei usu mind praegu, aga kui kedagi kodus ei ole, pole ka midagi koristada. Ja kui käid tööl väikeste laste kõrvalt, siis on elementaarne, et sinu prioriteet koju jõudes jällegi ei ole toiduvalmistamine või koristamine. Lastega tegelemine on- nii saavad lapsed oma stressi maha laadida ja on vähem haiged.

Sa praegu mõtled, et need on Sinu mehe valikud. Tegelikult on need SINU ENDA valikud. Mitte keegi ei anna sulle auhinda selle eest, et sul on iga jumala päev põrand pestud ja tolmu imetud.[/tsitaat]

Olen täitsa nõus sellega, et kui lõpuks lihtsalt ei tee teatud asju kodus, siis hakkabki see teinepool ka liigutama.
Aga minul muidugi liigutab, kuid samalajal möliseb. 😀 Et miks mina ei tee, ja kes siin majas küll perenaine on.. 😀 Hullumaja.. Nokk kinni saba lahti.
Kui kodune olin lapsega, siis sain selle eest isegi pragada et tema koju tulles nõud puhtad ei olnud.
Nüüd käin tööl ja teen niipalju, et käin peale tööd lapsel järgi (hommikul viin ka aeda), käin poes, tulen koju teen söögi ja kui jaksan siis pesen veel nõud ka, kui ei viitsi siis ei pese.
Ja siis lähen mängin lapsega (mees seda ei tee).
Ja panen pesu pesema/kuivama ja ongi aeg laps pessu ja magama sättida.

Mees vahib terve aeg telekat. :S
Vahest harva peseb siis need nõud peale sööki, kuid siis ka viriseb.

Aga tõsi on see jah, et kui tööl käid siis kodus peab veits vähem koristama (kodus pole ju kedagi kes sassi ajaks) 😀
Kord nädalas tõmban põrandad ja tolmu, vahetan voodipesud, kastan lilli jne. Igapäev küll ei korista, ainult riided ja mänguasjad korjan kokku.

Aga mina olen õppinud lihtsalt oma mehega nii, et kui ma tõesti midagi ise ei viitsi ei jaksa, siis jätangi tegemata ja ootan et tema ise teeks. (enamasti teeb).
Ja kui vingub, siis lihtsalt ignoreerin.. ta on lühikese vihaga õnneks. 😀 Ja no tõesti, ei pea olema mingi supernaine ja KÕIK ise tegema..

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ja olekski nii et ei ostaks ta neid pükse ega viiks ka kooli.Poiss on mul eelnevast suhtest ja ammuilma enne \”meid\” olemas.
Tegelikult on nii et kool juba algas nädal tagasi,meile leiti aga isiklik abistaja kes last koolis nagu saadab alles järgmiseks nädalaks.Seepärast tulebki kolmapäeval koos lapsega kooli minna ja allkirjastada paberid,minu lapse puude tõttu palgati keegi spetsialist kes teda siis abistab.Kuna see protsess on aega võtnud üle kahe kuu ja lõpuks leiti sobiv inimene siis kohe kindlasti ei oleks poja suhtes mõistlik kõike seda sinnapaika jätta.See tähendaks seda et kogu protsess algaks otsast peale ja minust kui emast jääks väga vastutustundetu mulje.Ega pojalgi siin kodus hea ole,koolis saaks ta tegevust ja murda seda korterirutiini mis meil suvega tekkinud.
Eile õhtupoole palusin mehel maha istuda ja näitasin paberil missugused on minu igakuised rahalised kohustused praegu ja alates järgmisest kuust.Eneselegi üllatusena tuli asjaolu et iga kuu hakkan ma majanduslikult miinustes olema 325 eur võrra.Kulutused on suuremad kui sissetulekud,samas kui temal jääb vaba raha tuhat eur iga kuu.Ka pidas ta täiesti enesestmõistetavaks et mina ostan kõik vajamineva mõlemale lapsele,ka sellele pisikesele kes kohe sündimas.Võttis siis pliiatsi ja pani ka omapoolsed väljaminekud kirja,mis sisaldasid ka nagu väljas söömas käimist jms meelelahutust.Mina pean vaatama et lapsel poleks aukudega sokke jalas ja tema tahab iga päev väljas söömas käia(üksi).Ta võiks anda mulle kasvõi selle sama summa mis ta väljas söömisele kulutab mulle et ma saaks tervele perele süüa valmistada ja ise ka lõuna ajal kodus käia(osad tema töökaaslased teevad nii) aga tema pidas seda tüütuks tegevuseks.
Mis puudutab minu rasedust siis suurimaks probleemiks ongi enneaegse sünnituse oht,see aga eeldaks et kui laps praegu sünniks oleks ta pime ja kurt,lisaks vaimupuudega.Eks ole ka muid probleeme aga jh peamine et suudaksin lõpuni kanda.
Sellina ahastus ja masendus on peal,kõige hullem et ma ei näegi et midagi võiks lähiajal paremnaks minna.Vastupidi,olles kodus mõnepäevase beebiga,mis siis veel saab.Selge on ka see et sünnitan keisriga,olen kuulnud et armiga polevat võimalik ega ka mõistlik last tõstagi.Mul on tõsine hirm kogu selle aja ees mis kuu pärast saama hakkab.Emal-õel oma elu,töö ja lapsed,lisaks elavad nad liiga kaugel minust.
Ükskõik mis probleeme ja lahkarvamusi meil seni oli ka olnud,ühes olin kindel et temast saab hea isa,tal eelmisest kooselust 12 a tütar ja poputab ning armastab oma last üle kõige siin ilmas,ostab talle viimase malli peal tehnikavidinaid,riideid,pakub meelelahustust jne.Eeldasin et ta ongi selline,hea isa ja abivalmis ka sisi kui mina rasedaks jään ja meie esiklast ootan.Kahjuks on nii et tema osalus lapse asjade soetamisel on olnud ümmargune null.Vihahoos ükspäev palusin et ta kannaks mulle poole lapse tarbeks ostetud asjade raha,ca 300 eur siis.Naeris mulle näkku et ei anna ta mulle midagi.Ta ei kavatse tulevikus ka oma enda lapsele mähkmeid hakata ostma,ka see pidavat ema kohustus olema.Ühesõnaga kõik mis puutub lastesse on ema kohustus,neid kasida-kantseldada ja maksta,mis sellest et raha ei jätku.
Lisaks on tema erialaks autode elektroonika diagnostimine-parandamine.Tööd on nii palju et ei jõua ära teha,\”mustasid\” otsasid lisaks päevatööle järjekorras trobikond,kust tuleb ka korralik lisatasu.Minu autol just seesugune probleem et kusagil on elektririke,just see asi mida tema teab ja tunneb.Selline probleem olnud juba pool aastat,vihmase ilmaga ma sõita ei julge sest elekter kaob ära,ei põle ükski tuli ega midagi.Palusin et ta aitaks mind,et laps ka kohe tulemas ja ikka vaja ju sõita et kas ta ei hooli kui ma ükspäev lastega kusagil teeääres paduvihmas ja liikuda ei saa,et kas ta oma lapsestki niipalju ei hooli.Seepeale sain vastuseks et ise olen süüdi…
Palun andke nõu,sellist nõu ja abi mida ma siin kodus rakendada saan.ma kahjuks jh ei saa ära sõita enam kusagile,mida aga saaks sellise mehega kodus peale hakata? Lisaks on ta sellise vinguva olemuse ja näoilmega,ta pole kunagi rahul.Isegi kui olen samal päeval koristanud,tuleb ja küsib et kas ma vahel tolmuimejat ka kasutan.Või siis küsib et kas sa umbes seda poissi ka pesed vahel,et tema ei näe et poiss kunagi pesemas käiks.Loomulikult ma teen neid asju aga siis kui tema tööl ja et tolmuimeja teda õhtul enam ei segaks.Palun aidake selline mees paika panna,mitte kiusu ja kisaga aga kuidagi teistsuguse taktikaga,et ta ise lõpuks ka aru saaks missugune vingats ta on ja et tal häbi hakkaks mis moodi ta meiega käitunud on,kõik need kuud. [/tsitaat]

Jutu põhjal oletan, et elad Soomes? Kus kandis?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Aga kui mees ei osta neid pükse ja ei vii last kooli?[/tsitaat]

mismoodi ei tee?
Et jätab lapse kooli viimata? Vaevalt.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

mismoodi ei tee?
Et jätab lapse kooli viimata? Vaevalt.[/tsitaat]

Sa tõesti arvad, et selliseid mehi pole olemas?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Sa tõesti arvad, et selliseid mehi pole olemas? [/tsitaat]

Ma usun ,et on olemas aga miks nendega pere luuakse, seda küll ei taipa. Saadakse veel mitu last!