Teema: kuidas teha nädala ostunimekirja?

Jah, esmalt peab läbi mõtlema menüü, siis koostisosad kirja.
See, et osta lihtsalt toiduaineid ja jooksvalt kodua vaadata, mida valmistada, ei toimi hästi (mõni asi konkreetsest retseptist ikka puudu jne)

Mina teen nii. Iga päev hommikusöök on sama, selleks vajalikud asjad (koos mitmeks päevaks vajalike kogustega) nimekirja
Planeerin ühe nö korraliku toidu igaks õhtusöögiks. Kogused kirja. Siis juba tekib kattumisi (nt esmaspäevaseks õhtusöögiks 350g kanafileed), kolmapäevase pealt lisandub veel +300g jne
Muud pidevalt vajalikud asjad ka kirja (nt piim, leib, juust, munad vm kuidas kellelgi)
Nii see nimekiri kujuneb
Suuremal toidušopingul käin korra nädalas, 2-3 korda nädalas hüppan veel kiirelt läbi üksiku asja järgi vajadusel

Kui sa ei taha just pooltooteid kasutama hakata või liha külmutama, siis võib-olla päris nädalaks kõike korraga ette mõelda on liig. Liha-kala on ikka parem, kui ta on värske.
Mina käin poes (suuremal ostul) u 3 päeva jaoks. Ostan siis kaht sorti liha (nt kanafilee ja lõhe), mida vaheldumisi süüa. Ja nende juurde mingeid sobivaid aedvilju. Kuivaineid ostan siis, kui varud hakkavad lõppema.
Hommikusöök on enamasti sama – vaatan, kas kapis on mune ja juustu + mingeid aedvilju, näkileiba (oleneb, mida te sööte).
No ja siis mingid lisad – mahla, puuvilja, mett, šokolaadi, pähkleid jne.

Esimene nädal tehkegi vähemaga katset, küll see ajapikku välja kujuneb ja oma vajadused selgeks saad.

Minu strateegia. E-Selveris on tehtud suur soovikorv.

Korra kuus võtan selle ette ja tellin korraga ära kogu majapidamiskraami, kuivained, sügavkülma tooted, joogid jms kauasäiliva. Hea järjest üle vaadata, mis kodus otsa hakkab saama ja ei lähe midagi meelest ning teisest küljest ei ole muret, et ootamatult nt jahu otsa saaks. Soovikorv on koostatud lihtsalt järjest läbi mõeldes, mis meie pere lemmikud on, mis alati kodus võiks olla. See võttis nats aega aga on nüüd väga mugav kasutada.

Iga laupäev teeme mehega koos järgmise nädala menüü E-R jaoks nüüd kui kõik kodus, siis arvestame kahe korraliku söögikorraga, muidu ühega. Ma ei suuda käigupealt mõelda, mis süüa teha, meeldib, kui on enne välja mõeldud. Menüü järgi teen ostukorvi. Planeerin nädala teise poolde sellised toidud, mille tooraine kannatab mõne päeva seista. Siis hakkan sellele lisama hommikusöögi kraami (munad, müsli jms) ning puuvilju ja vahepalasid.

Nadalavahetuseks toite ei plaani kuna 1x on kindlasti pannkoogid, 1x tavaliselt tuleb jääkidest ja käime kindlasti ka väljas söömas (praegu siis Woldime).

Mina ostan korraga neljaks päevaks. Pikemaks ajaks ei näe mõtet, kuna midagi saab ikka vahepeal otsa ja peab poodi minema. Mõtlen välja, mida järgmised neli päeva süüa tahaks? Siis teen vastavalt nende toitude koostisainetele nimekirja. Vaatan mida on kapis olemas ja mida pole. Näiteks tahan ühel päeval teha chili con carnet. Riis on olemas, aga muid asju vaja, seega panen nimekirja purustatud tomat, hakkliha, oad. Teisel päeval tahan teha karjase pirukat, kartul olemas, nimekirja lähevad hakkliha (seega juba kaks portsu hakkliha, aga ma teengi enamus toite hakklihast), riivjuust, šampinjonid, piim. Kolmas päev teen juurviljasuppi, puljongikondid on sügavkülmas olemas, kartulid on ka olemas, järelikult vaja porgandit, herneid, kapsast. Vahel ostan sügavkülmutatud supisegu, vahel teen ise. Näiteks kui teen kapsa-hakklihahautist ja niikuinii ostan kapsast, siis jätan osa supi jaoks ja siis teen ise oma juurviljadest. Ütleme, et neljas päev on juba laupäev, nädalavahetus, aega rohkem kokata. Siis paneme mõne toreda lihatüki ahju ja teeme rostbiifi.

Niimoodi saavad nimekirja toitude koostisained, mida kodus juba olemas ei ole. Teeme päevas ühe korraliku sooja toidu ja sööme seda nii lõunaks kui õhtuks. Hommikuti sööme argipäeviti enamasti võileibu, vahel ostame sügavkülmutatud pirukaid. Seega lisan ostunimekirja võileivamaterjali (sink, suitsuvorst, juust, kurk, tomat). Nädalavahetusel teeme omletti, peekonit praemunaga, pannkooke või putru. Kui nende nelja päeva sisse jääb juba mõni nädalavahetuse hommik, siis otsustame, mida hommikul sööme, ja ostame selleks vajalikud ained: singitükid ja seened omletile või peekoni. Pannkoogid ja puder on kõige lihtsamad, enamasti on jahu, munad, piim ja pudruhelbed olemas.

Siis vaatame, mis on puudu sellistest asjadest, mida harvem ostame: suhkur, sool, jahu, pudruhelbed, munad, või, õli, ketšup, kodukeemia ja hügieenitarbed: majapidamispaber, wc-paber, hambapasta, pesupulber/geel … Sellest kategooriast kipuvad asjad kõige rohkem meelest ära minema, sest neid ei osta alati ja need ei kuulu retseptide koostisesse. Oleme mõelnud, et peaks panema magnetiga külmkapi peale paberilehe ja jooksvalt selliseid asju üles kirjutama. Praegu selleni pole veel jõudnud, esialgu piirdume sellega, et kui emb-kumb valab pannile eelviimase õlilonksu, ütleb teisele: aita meeles pidada, kui järgmine kord poodi läheme, siis ostame õli!

Mul on neid poenimekirju kõikide jopede ja jakkide taskutes. Vaatan peale ja nimekirja järgi saan aru, mida me seal nädalal sõime. Moodsamad inimesed muidugi teevad oma nimekirju telefonis, aga ma lõikan A4 lehe neljaks ja siis nende sedelite peale kirjutan. Mulle meeldib nii.

Mina  teen tavaliselt nii, et umbes korra kuus tellin ära kulleriga raskemad asjad, a la pasta, riis, tatar, jahud jms kuivained. Õli(d) – mul on alati vähemalt kolme sorti õli kodus, röstitud seesamiseemne, neitsioliivi ja tavalist rapsiõli. Neid on alati. aga ostan ka mingeid muid, näiteks rafineerimata päevalille, mis läheb kindlate toitude sisse. Samamoodi mingid läätsed on mul alati olemas, mingid kuivatatud oad..

Juurikaid ostan ka kulleriga, nii kord või kaks korda kuus, sest need säilivad, ma ei viitsi neid iga nädal eraldi osta.

Sügavkülma ostan mingeid sügavkülmaasju, no näiteks rohelisi herneid, ube, külmutatud kukeseeni kui enda suvevarud otsas.

Siis mingeid kastmeid ostan korra kuus, a la tomatipasta, terav tšillikaste, karripasta jms. Samamoodi konserveeritud asju, päiksekuivatatud tomat, oliivid, jalopenod, marineeritud paprika.. Maitseaineriiuli vaatan üle, kas on midagi puudu, a la must pipar.

Tilli, rohelist sibulat, porrulauku ma panen ise sügavkülma, sest poes müüdavad pakid on tavaliselt nii suured, et korraga ära ei kulu. Sügavkülmast on neid hea võtta.

No ja siis kui mingid sellised basic asjad on olemas, siis on juba lihtsam mingit nädalamenüüd koostada. Igaks päevaks ma ei tee hulgaliselt uusi toite, mingid hommikuhelbed ja wrapi-võileivamaterjalid on nagunii olemas, plaanin ainult peamisi roogasid, mida sel nädalal teha ja niimoodi, et osad toidud on sellised, et sööme kaks päeva. Näiteks kui teen karjasepirukat, siis see läheb alati järgmisel päeval ka. Siis teen eraldi alumise lihamudru, eraldi kartulipudru, peale juust ja komplekteerime need “pirukad” väikestes kaussides eraldi, mitte ei tee suurt plaaditäit. Nii et see on ka teisel päeval väga hea ahju pista.

Toorsalateid teen ka nii, et neid jätkub kaheks päevaks, kapsas, paprika, õun, porgand, värske kurk, peale veidi õunaäädikat, oliiviõli, suts mingit pipart, naatuke suhkrut-soola (viimased võib tegelt ära ka jätta). Köögikombainiga, kahe erineva riiviga. kapsas ja paprika lähevad rohkem nagu lõikuriga, ülejäänud jämeda riiviga.

No lühidalt: mingid baasasjad ma varun umbes korra kuus ja siis korra nädalas tellin lihtsalt liha-kala või mingid sellised asjad, mida söökide sisse läheb. Nädalas mõtlen umbes neljale erinevale põhiroale, sest osa läheb kaks päeva järjest loosi. Pastaroogasid teen alati niipalju kui korraga ära süüakse. Sama on tatrapudruga, seda mulle ei meeldi soojendada. Supid, ahjuroad, hautised – need on rohkem sellised, mida ka teisel päeval süüa.

Esmalt koostad nädalamenüü ja selle järgi nimekiri. Ära unusta ka hommikusööguasju, kohvi, puuvilju jmt.

Meie liitusime toitumiskavaga ja valisime sealt iga nädala alguses välja 2-3 õhtusööki ning korrutasime kogused kahega, et ühte rooga süüa kaks õhtut. Aja- ja vaeva kokkuhoiu eesmärgil siis. Hommikul ega lõunal me kodus ei söönud ja lisaks tundus, et siis veedaks kole palju aega vaaritades. Proovisin planeerida nii, et kui nt ühes toidus oli hapukoor, mida terve pakk ära ei kulu, siis oleks see sees ka mõnes teises roas. Tegime nii oma pool aastat, siis sai planeerimine ja õigete portsjonite suurus selgeks ning kava järgimise vajadus kadus.

Enamasti tellime 5ks põhitoidukorraks, kui nädalavahetus tulemas siis 7ks. Proovime vaadata et liiga palju kordusi ei tuleks. Näiteks üks toidukord võiks kindlasti kala sisaldada ja pastat rohkem kui kaks korda ei söö. Praegu teeme topelt õhtusöögi, et järgmise päeva lõuna kaetud oleks. Tavaliselt mees sööb lõunat väljas ja ma kodukontoris lihtsalt näksin midagi või teen mõne supi paariks pärvaks ette. Hommikusöögi vaatame ka mõlemad eraldi, tavaliselt jogurt/kohupiimakreem või võileib.

Ehk siis tavaline tellimus tuleb õhtusöögid + minu lõuna + hommikusöögid + asjad mis otsa saavad (lisan jooksvalt nimekirja kui vajadust näen või tellin suurema varu kui hea allahindlus on).

Puuvilju ja liha käin mõnikord eraldi ostmas, et ise valida saaksin.

Toidud teeme tavaliselt säilivuse järjekorras, kanast esimesena ja heeringast viimasena.

On ka nimekiri kuhu tellitud toidud kirja panen ja sealt ka hea eelmiste kuude pealt ideid saada.

Asi mida ma veel ei oska on kuidas planeerida sööki kui kodus ei ole. Enamasti käime poest läbi enne linnast väljasõitu, aga kõvasti hoiaks aega kokku kui selle ka koos tavalise tellimusega tehtud saaks.

Mul ripub paber köögis, kõik, mis hakkab lõppema, kirjutan kohe üles.
Kui on soov mingit keerulisemat või uut toitu valmistada, vaatan, mis puudu on ja kirjutan juurde.
Kui tellimiseks läheb, otsin kõigepealt nimekirja alusel kauba välja, seejärel võtan lahti “minu tooted” ja vaatan, mida veel vaja oleks või mis me igapäevasest toidukaubast sooduses juhtub olema. Seda saab siis rohkem varuks osta.