Teema: Kuldnokad ja muud linnud teie aias

Varesed on lahedad, jaa. Viisakalt käitudes 🙂 Tore lugemine oli, aitäh!

Siin Tartumaa. Keskmaa ja eks pisut ka soojem ilmselt. Pääsukesed tiirutavad juba nädalajagu ringi.

Meil tavapärased linnud lisaks tihaselistele ja varblastele on metsvint, puukoristaja,  musträstas oma kauni meloodiaga! Rähne on väga palju, kätsatavad kirjurästad. Punarind.

Lemmikud on ka linavästrikud. Nii julged linnud ja üldse lahedad tegelased 🙂 Niidad muru, siis nad on sinust paari sammu kaugusel vaid ja heietavad  midagi omas keeles. Pesade kohad on ka teada, need on eemal. Nähtub suvel pisikeste poegade naabri kuurikatusel hüplemise näol.

Põldpüü ja teder on juba eksootilised linnud niisama hoovi peal jalutades 🙂 Lahe!

Meil siin elektripostide otsas toonekured etendavad ka oma armumänge, pead kuklasse ajades ja nokka plagistades.

Jalutavad ka konnatiigis ringi. Madalas on neil mõnus solberdada. Sama teevad ka sookured ja haigur (ühte isendit olen vaid näinud; kaasa istub ehk pesa peal?).

Nõnda jõuame välja partideni. Nendel on ka kindlalt tiigi tagumises servas pesa. Sest kui varem nad tiirutasid tandemina koos, siis nüüd papapart üksi. Ju emapart istub pesa peal. Suvel saab siis pisikesi ujuvaid karvapalle silmitseda 🙂

Meil sel aastal kuldnokki polegi. Juba eelmisel aastal jäi paar pesakasti tühjaks ja sel aastal ei tuldud isegi sellesse, kus on viimased 15 aastat ALATI kuldnokapaar olnud :/ Aga meile tekkisid 3 aastat tagasi lähedusse hakid, algul mõned, eelmisel aastal rohkem ja sel aastal veel rohkem. Ja kardan, et nad on kuldnokad ära peletanud, sest nad kangesti kiusasid ja varitsesid neid eelmisel kahel aastal.

Aga õnneks teisi pisikesi linde on meil ikka aias palju, puukoristajad, tihased, kärbsenäpid, rähnid, erinevad lehelinnud. Pääsukesi veel pole. Öösiti aga ärkan ööbikute ja kägude peale, magan praokil aknaga, see on mu lemmikaeg aastast 🙂

Mul on igal aastal mitu hallrästa paari pesitsemas, aga sel aastal on lisaks ka kuldnokapaar. Nemad on tagasihoidlikumad. Toimetavad üsna märkamatult suure saare otsas ja aias. Olen korduvalt näinud, kuidas nad vihmaussi maast välja tõmbavad. Väga osavalt, kuidagi jõnksatusega, et uss tervelt välja tuleks ja katki ei läheks.

Kuskil on meil kindlasti üks või kaks pääsukeste pesa, aga pole veel üles leidnud, kus. Õues näen tihti korraga kolme ringi lendamas. Lisaks tatsavad õues tähtsalt sabaga liputades (tasakaalu hoides) linavästrikud. Üleeile õhtul nägin mingit öökulli või kakku lendamas. Lendas vaikselt nagu vari, paar väiksemat lindu närviliselt sabas.

Meie maatüki kaugemas nurgas on end sisse seadnud nurmkanad. Varem elasid nad kaugemal, aga nüüd, kui mul aia ümber on heinamaa, siis on nad siia kolinud. Päris tihti näen neid. Loodan, et rebane neid ei kimbuta. Üks ilusa koheva karvaga rebane on viimase nädala jooksul juba kaks korda mul aias pahandust tegemas käinud…

Pisut kaugemal, põllu peal jalutavad sookured. Põldude vahel kuivenduskraavis on mitu aastat järjest üks sinikaelpart pesitsenud, aga sel aastal pole teda näinud. Võibolla pettus eelmise aastal, et kraav millalgi juulis kuivaks jäi?

Pesitseb siin kindlasti veelgi igasuguseid linde. Aiatöid tehes leian tihti erinevatest kõrgustest ja kohtadest suuremaid ja väiksemaid mulluseid linnupesi. Kuskil peab see ööbik ka pesitsema. Kuulen ta laulu, aga teda ennast pole kunagi näinud. Ööbik pidi võserikes suhteliselt maad ligi pesitsema. Võserikke siin leidub.

#4187308:

Üleeile õhtul nägin mingit öökulli või kakku lendamas. Lendas vaikselt nagu vari, paar väiksemat lindu närviliselt sabas.

Mis mõttes närviliselt?

#4187197:

Kuidas teil lindudega lood on oma aias? Rõõmustate nende kohaloleku üle või pigem sõdite nende vastu?

Linde on huvitav vaadata, ikka rohkem rõõmustan. Kajakaid aias ei ole veel näinud, ümberkaudsetel põldudel on küll. Vareseid, ronki ja harakaid natuke liigub, aga neid on huvitav vaadata. Kotkas lendab metsa kohal, aeda ei tule, aga pistrikud liiguvad aias küll ja püüavad hiiri. Metstuvid, puukoristajad, linavästrikud, rähnid, metsvindid, rohevindid, leevikesed, musträstad, kuldnokad, erinevad tihased, varblased. Kuna veekogu on lähedal, siis liib üle aia ka palju parte, hanesid ja luiki.

Midagi hullu seni korraldanud ei ole ja massiliselt ka aeda ei tule, et peaks nendega sõdima. Linavästrikud kipuvad kõige rohkem probleeme tekitama, ehitavad pesasid igasse prakku. Ka väljas seisva auto mootori vahele, lasevad auto täis jne. Vareste ja ronkadega on selline asi ju ka, et kui hakkad nendega sõdima, siis neil on väga hea mälu. Kui teed neile midagi halba, siis nad “räägivad” sellest teistele ja tulevad kambaga koos sulle ka jama keerama. Nii et parem on nad rahule jätta ja mingeid toidujäätmeid ei tasu niikuinii vedelema jätta.

Oma aeda ei ole, aga linde ikka vaatan vahel. Eriti kevadeti on lahe jälgida, kuidas nad toimetavad. Ühtlasi kiidan teemat, nii armsalt kirjeldatud ja hea lugeda.

#4187544:

Linnud katuseräästas ja seda kiidetakse? Kõik sodi jne… Ehituse vahel ei tohi ühegi pesa olla, selleks on pesakastid! Varesed! – on nähtud küll kasse ründamas, küll ka pesapuurist kuldnokapoegi söömas. Neile sobib kõik.

Maal kuldnokapuuris elu käib.
Varblaste sädin on ka selline, mis käib igal pool kaasas. Oled sa Roomas või Tallinnas.
Ööbikud laksutavad.

Kägu kukub.

Sookurg on tore.

Kusagil on ka pääsukesepesa ja pääsukesed toovad minule heldimuse hinge – see on minule lapsepõlvest jäänud suvehääl, tiirutavate lindude vidin.

Hea teema! Meil Tallinna üsna kesklinnas on ka aias palju linde. Tihased-varblased-tuvid niikuinii, aga ka erinevad rästalised, kuldnokad. Ööbikuid kahjuks ei ole, aga on kajakad ja varesepaar elab ka pikalt juba. Nimeks panin Mart ja Moonika. Lapsed küsisid, et kuidas ma neil vahet teen, kumb on Mart ja kumb Moonika. Moonika passib rohkem pesas ja Mart on tavaliselt kõrgemal puu otsas. On ka kajakaid ning pistrikke olen ka näinud paar korda ringi tiirutamas. Peaks ka pesakastid panema, aga pole ideest veel kaugemale jõudnud.

Luiged, haned (tänaseks küll edasi rännanud), pardid, kajakad, tiirud jm.

Kuldnokad, tihased, varblased, rästad ja veel mõned värvulised lisaks, kes puudes-põõsastes ja maja juures endale pesapaiga leidnud. Tundub, et talvel toidetud linnud on siiakanti jäänudki.

Varesed ja harakad. Üks varesepaar on “sisse kolinud” – kui puud olid raagus, paistis pesa vana paju ladvas selgesti kätte. Rongapaar tuleb me õuele vaid talvepakasega, suvel kuuleme vaid harva ja kaugelt nende “kronksumist”.

Pääsukesed räästapesades. Ööbikud õhtuti ja öösiti laulu laksutamas. Sookured on praeguseks ära pesapaikadesse peitunud ja tulevad siiakanti tagasi suve lõpul.

Igakevadisele “linnulaadale” on tänavu lisandunud toonekured – tavapäraselt on meil taamal üks pesa ja kurepaar. Tänavu on lisaks nendele siin veel lausa hulgi  ringi askeldamas. Üks paar üritab lausa kodu luua – pesapõhi posti otsas võtab juba vaikselt ilmet – ehitusmaterjali “virutatakse” mh jaanilõkkehunnikust.

Kohalik (me ja naabrite jaoks) ornitoloogiline suursündmus on olnud merikotka sattumine siiakanti.

Elame maal ja mere ääres. Aprill ja mai ongi siin tõeline “matsalu”.

Sama tädi heietus, kes siin nahkhiirest kunagi kirjanduslikku katsetust tegi?
Suht läila. Aga noh, kes saab keelata.

Aias ja kodu ümber on: hakud, harakad, varesed, ronk, kured, linavästrikud, pääsukesed, kolme sorti rästaid ja tihaseid, varblased, kuldnokad, punarind, ohakalinnud, rähnid, ööbik, mingid näpid, puukoristajad, meigased, maja kõrval põllul kiivitajad, rukkiräägud, sookured, põllu taga võpsilus kukub kägu ja hüüavad metsvindid. Ilmselt jäi keegi nimekirjast välja, aga nimetatud on põhilisemad olijad.