Ma mõistan sind täielikult, sellisel inimesel ongi kõige targem üksi olla. Ära lapsi mingil juhul saa! Sinu omaga väga sarnaseid teemasid on siin ennegi olnud, kus inimene suudab ennast isegi 10 rea kirjaliku teksti kaudu äärmiselt ebameeldivaks teha. Vat see on anne, ma ütlen…
Esileht › Pereelu ja suhted › Kurb on olla
Teema: Kurb on olla
Teemaalgataja tundubki kibestunud ja madala enesehinnanguga inimene olevat, ma üldse ei imesta, et ta kedagi enda kõrvale leidnud pole. Ma ütlesin, et muuda suhtumist, enne ei muutu midagi.
Mul üks 30ne vallaline on. Mis on tema vead, kui kõrvalt vaadata? Liiga egoistlik, enda tahtmised on need õigemaid ja peale jäävamad, valib marsuudi, toidu, mis film jnejne, ülejäänud ei vaidle siis vastu ka, on leplikamd, et ok, las siis olla teha tahtmine, las arvab, et tema valikud ja otused on need kõige paremad. Kipub meesterahvastele ütlema nii, nagu mehed oleks sussid. Ühiselt ööbides ksuagil, siis kolistab, kui teised magavad, või läheb ülivara dušši alla ja föönitab kell 6, kuigi äratus on kell 8. Sellised närvidele käivad asjad-et ei arvesta teistega, ta ei taipagi, et midagi on nagu viltu.
Ai, mul tutvuskonnas ühe üksiku naise puhul sama lugu. Ühiselt ööbides läheb hommikul dušši alla ja istub seal maksimaalse aja, arvestamata teistega. Kui teda kiirustada tagant, siis toriseb vastu, et temal protseduurid vaja teha. Nagu nui neljaks on kindlasti sel ühel hommikul vaja kõik oma protseduurd ära teha. Teiste aja arvelt. Ütleb ka meestele kehvasti, enamasti ilma põhjuseta, tulenevalt enda hetketujust. Tihti on tusane. Ei naera kaasa, ei tee ise nalja, ei võta elu vabalt. Koguaeg tundub kogu maailma raskus ainult tema seljas olevat (kuigi elab üksinda ega pea vastutama mitme lapse või hooldust vajava vanuri eest veel lisaks). Ma ei eeldagi seda, et naine peaks ajulaheda mimmuna käituma, aga kohati peaks küll valima kohta ja aega, kus ja kelle peal enda emotsioonid (ja elurõõmu puudumine) välja elada.
Vbl aitab koroona – elu väärtushinnangud lähevad ehk lõpuks paika.
Kui te teaksite mind siis teaksite ka, et minu iseloomul ei ole midagi viga.
Kui oled selline naine kes meeste silmis on ebahuvitav ja kellele mehe leidmine tähendaks kõige selle, mis hetkel hästi, lammutamist, sellest loobumist (näiteks töölt ära tulemist, kodu maha müümist ja enda normaalsest enesehinnangust ja rutiinidest ja huvidest).
Ma pakun, et sa EI OLE meeste silmis ebahuvitav naine ja teiseks, et see lammutamise teema on üldse suht ajuvaba.
Pigem on nii, et sul on isiklik KOGEMUS mingi about kahe oinaga ja nüüd, tagantjärgi, samastad neid kahte kogu meessooga ning nimetad neid “meesteks”.
Et kõik “mehed” on sellised.
Aga see ei ole nii, pigem on see, et sul lihtsalt puudub meestega kogemus. Need kaks tobu, kes mingil põhjusel sinu ellu on sattunud, ei ole kogemus.
Seega, ära üldista.
Pigem ole mõnda aega üksi, tutvu erinevate inimestega, suhtle, aga ära hakka nendega kohe lapsi, maja, aeda ja valget labradori plaanima. Lihtsalt ela ja saa targemaks, kogenenumaks.
Küllap leidub ja tekib su ellu ka inimene, kes su senised kogemused pea peale pöörab, pärast ise ka imestad, kui totu sa 09.03.2020 kell 20.15 oled kunagi ammu olnud…
oled kolmekümneselt vallaline
Kes TÄNA on kolmekümnene, siis ma pakun, et see on sama titt, kui 30a tagasi oli kahekümnene inimene.
Samuti on naistel keskmiselt 10 aastat tõusnud fertiilne iga, ühtlasi ka eluiga.
Ehk siis kogu see teema on pisut üle võlli.
See on umbes sama, kui 13 aastane halaks, et ta pole veel seksinud ja et kurb on seetõttu olla.
Mina ei saa jälle aru, miks siin teemaalgatajasse nii õelalt suhtutakse ja arvatakse, et muud võimalust pole,kui on ikka väga sitt ja egoistlik iseloom ja paks ning kole ka kindlasti.
Ma olen ka 31, lapsi pole ning olen üle aasta olnud vallaline. Aga paks ma kindlasti pole ja kole ka nagu mitte. Pigem keskpärane välimuselt, nii kaalu kui ilu osas. Mingit õelat ja väga egoistlikku iseloomu ka nagu pole.
Aga nagu näha, siis inimesed järeldavad, et ainuke põhjus, miks inimene kaaslast leidnud pole, saab olla ainult jubedas välimuses või iseloomus…Üsna kitsarinnaline arvamus, ma julgen arvata.
Kui on jällegi naine, kel suhtes probleemid, siis hakatakse õiendama, miks ei julge üksi olla ja lahku minna. Kui lapsed ka, siis hakatakse õiendama, et miks sellisega üldse lapse tegid.
Aga reaalselt ongi väga raske leida meest, kes oleks hea kaaslane ja ka isa. Olen sel teekonnal ja tõesti on nii palju 30ndates mehi, kes ei taha vastutusest ja pühendumusest midagi kuulda. Ainult “ei midagi tõsist” ja “fun-fun”.
Kust siis leida see hea mees?
Asi pole selles, et naine nii kole ja frukt oleks. Pigem, et kui on vähegi mingi enesehinnang ja eneseväärikus, siis tahaks kaaslast, kes kohtleks hästi ning oleks vastutustundlik. Ja sellist meest vallaliste meeste seas lihtne leida pole.
Ei pea see teemaalgataja midagi mingi õudne inimene olema. Kui ise olla selline vähem sotsiaalsem ka ning väga uute inimestega ei kohtu, siis sellest piisabki, et kuidagi kaaslast ei leia. Mul sama probleem.
Minu meelest on täiesti arusaadav, et selline asi kurvaks teeb. Igal pool kõik ju abielluvad, loovad kodusid ja saavad lapsi selles vanuses. Seda enam tuleb ju kurbus peale, kui endal selles vanuses veel midagi pole. Minu meelest täiesti inimlik. Lisaks see, et naistel ei kesta ju fertiilsus igavesti ning 35+ riskid juba tõusevad tunduvalt. Rääkimata sellest, et sellise 40a inimesena ei ole enam sellist energiat ja jaksu, et väikeste imikutega tegeleda nagu 20ndates.
Ma ise olen samamoodi põdenud ja muretsenud selle teema pärast. Mõelnud isegi, et kui 35a ikkagi kedagi kindlat pole, kes sooviks ka lapsi saada, siis pöördun spermapanka vms. Samas ma tegelikult kindlasti ei tahaks üksikema olla ja kogu seda koormat ainult enda õlgadele.
Seetõttu olen kuidagi teistmoodi mõtlema hakanud viimasel ajal. Laste omamise juures on ka tegelikult palju miinuseid. Nii et kui neid ei tulegi, siis mis teha. Ju polnud ette nähtud. Olen lahti lasknud sellest mõttest, et pean tingimata lapsed ja abielu saama.
Kui miski kurvaks teeb, siis igatsus armastuse ja läheduse järgi. Seda tahaks ikka tunda ja vahel olen kurb, et kaaslast pole, kes hellitaks ja kellega head tunded oleks.
Tegelikult tean, et minu probleem on ilmselt vähene sotsiaalsus ja et lihtsalt ei puutugi uute inimestega kokku. Isegi kui puutun, siis ma pole eriti avatud ega usaldav võõrastega.
nõus sind käppima ja seda ei häbene ma siin tunnistada. Töö hoia alles ja korter kah! Kui sul juhtuvad huvid olema, millest sa rääkisid, siis seda parem. See tähendab, et mina saan oma huvidega tegeleda ja naine ei igavle kodus ning ei mõtle välja stsenaariume, kus ma kellegagi amelen ajal mil ma tegelikult flööti mängin sõpradega.
Aga nagu näha, siis inimesed järeldavad, et ainuke põhjus, miks inimene kaaslast leidnud pole, saab olla ainult jubedas välimuses või iseloomus…Üsna kitsarinnaline arvamus, ma julgen arvata.
See arvamus kujunes teemaalgataja vastuste põhjal, mitte selle, et ta kaaslast ei ole leidnud.
nõus sind käppima ja seda ei häbene ma siin tunnistada. Töö hoia alles ja korter kah! Kui sul juhtuvad huvid olema, millest sa rääkisid, siis seda parem. See tähendab, et mina saan oma huvidega tegeleda ja naine ei igavle kodus ning ei mõtle välja stsenaariume, kus ma kellegagi amelen ajal mil ma tegelikult flööti mängin sõpradega.
Mis huvid sul on?
Loen raamatuid, 3-4 korda nädalas hoolitsen füüsilise tervise eest, flööti mängin, nagu juba mainisin, ja tv vaatamisele eelistan arvutimänge meelelahutuseks. Mis huvid sul on?
Minu arust siin perekoolis küllalt teemasid, kus ühes või teises kontekstis mitu inimest on kirjutanud, et nad vihkavad suhtlemist, ei oska midagi öelda, ei julge midagi teha, kardavad kõike ja kõiki, ei suuda teiste inimestega üle tunni aja ühes ruumis viibida jms jne. Selle pika murekirja lõpus on, et õnneks mees toetab ja lastest püüan normaalsed inimesed kasvatada. Ja selliseid kirjutajaid on siin piisavalt. Lisaks kõik need imelike suhete teemad, kus juba aastaid koos oldud ja mees mingi imelik, aga lahku ka ei lähe.
Selle taustal on ikka imelik teemaalgatajas mingeid vigu otsida ja vallalisust vigadega põhjendada. Pole lihtsalt vedanud sul ja ongi kurb. Ma küll ei saa lubada, et kes otsib, see leiab, või kui nüüd ennast mingiks “täiuslikuks” tuunid, siis kohe leiad kellegi. Võidki vabalt elu lõpuni üksikuks jääda, kui just mingit töötut ja rahatut hoolealust endale võtta ei taha või muul moel mingisse suhtesse ennast ei pressi. Aga noh, lootusrikka “lollina” on parem elada (meel rõõmus siis jne), nii et soovitan seda 😀
Olen täiesti nõus kägu 12.08 ja kägu 11.18, et kellegi üksiolek ei pruugi peituda üldse tingimata kohutavas iseloomus ega milleski sellises.
Pigem on nii, et sul on isiklik KOGEMUS mingi about kahe oinaga ja nüüd, tagantjärgi, samastad neid kahte kogu meessooga ning nimetad neid “meesteks”.
Et kõik “mehed” on sellised.
Ma arvan ka, et paljud naised mõtlevad ennast suhteasjades ummikusse. See käib nii: kui neile lähenevad nõmedad mehed, siis hakkavad nad selles ennast süüdistama – et küllap siis mina olengi süüdi, et sellised kollid minuga tutvust sobitama tulevad – olen siis ilmselt kole, ebahuvitav…
Ka mina olin noorena kaua üksi elav. Kui hakata meenutama, kui palju lähenenes mulle igasugu kollmehi. Kui ma oleks nüüd selle järgi ennast hindma hakanud – oh, no sisi ma oleks pidanud ennast täiesti kõlbmatuks tunnistama. Aga mina ikka ei tahtnud uskuda, et ma selliset tutvusesobitajate lähenemisesed olen “ise ära teeninud” vms. – mõtlesin nii, et need mehed on agarad, kuna nad saavad enamsti tõrjuva suhtumise osaliseks -niisis üritavadki nad seda teha teha üliagarusega.
Ma tõesti ei taha, et minu praegust elukorraldust lammutama hakataks.
Kommentaar eemaldatud.
3.2. Vältida tuleb pahatahtliku ja halvustava arutelu algatamist ning jätkamist.
Perekooli Moderaator
Minul samad probleemid, ( 38a noormees) eelmine 16 aastat kestnud kooselu läks laiali seoses exnaise lapsepõlve armastuse väljailmumisega, ma ei ole ka eriline klubides käija ja väga aktiivne suhtleja ning mõistliku kaaslase leidmine tundub juba raketiteadusena, ja lõpuks hakkab see enesehinnangut mõjutama…. lapsed on küll tehtud ja hästi kasvatatud, aga endal on sisemas tühi auk, lähedusest on kõvasti puudu.
Minul samad probleemid, ( 38a noormees) eelmine 16 aastat kestnud kooselu läks laiali seoses exnaise lapsepõlve armastuse väljailmumisega, ma ei ole ka eriline klubides käija ja väga aktiivne suhtleja ning mõistliku kaaslase leidmine tundub juba raketiteadusena, ja lõpuks hakkab see enesehinnangut mõjutama…. lapsed on küll tehtud ja hästi kasvatatud, aga endal on sisemas tühi auk, lähedusest on kõvasti puudu.
Mis probleemid sul on?
Kommentaar eemaldatud.
3.2. Vältida tuleb pahatahtliku ja halvustava arutelu algatamist ning jätkamist.
Perekooli Moderaator
Kommentaar eemaldatud.
3.2. Vältida tuleb pahatahtliku ja halvustava arutelu algatamist ning jätkamist.
Perekooli Moderaator
Mul on ka natuke sarnane olukord. Olen 30a mees. Käin tööl ja tagasi koju, palju sugulasi pole. Saan öelda et olen kodune tavapärase väljanägemusega.
Äkki saame tuttavaks?
Mul on ka natuke sarnane olukord. Olen 30a mees. Käin tööl ja tagasi koju, palju sugulasi pole. Saan öelda et olen kodune tavapärase väljanägemusega.
Äkki saame tuttavaks?
Ja milline sinu ülejäänud pakett on?
Teiseks – miks peaks mehe leides/leidmiseks loobuma oma tööst/kodust/huvidest??
Tõepoolest, et miks? Aga kui kõik vallalised mehed kellega suhelda on proovitud, tõesti selliselt käituvad naispoolega, et survestada teda olema võimalikult palju endast sõltuvuses? Et absoluutselt iga pisema mittemeeldivuse (loe: jonnituju) eest ähvardatakse “parem naine” otsida või kaotatakse huvi naise vastu sest kõik ei ole nii nagu mehele meeldib.
Kommentaar eemaldatud.
3.2. Vältida tuleb pahatahtliku ja halvustava arutelu algatamist ning jätkamist.
Perekooli Moderaator
Kommentaar eemaldatud.
3.2. Vältida tuleb pahatahtliku ja halvustava arutelu algatamist ning jätkamist.
Perekooli Moderaator
Appi! Selgitasin oma kommentaari tausta, naligi sai visatud, aga ikka EI 😀
Kommentaar eemaldatud.
3.2. Vältida tuleb pahatahtliku ja halvustava arutelu algatamist ning jätkamist.
Perekooli Moderaator
Kommentaar eemaldatud.
3.2. Vältida tuleb pahatahtliku ja halvustava arutelu algatamist ning jätkamist.
Perekooli Moderaator
Appi! Selgitasin oma kommentaari tausta, naligi sai visatud, aga ikka EI ????
Kuule, kõigile ei pruugi sinu naljad naljakad olla. Proovi aru saada sellest.
Aga kui kõik vallalised mehed kellega suhelda on proovitud, tõesti selliselt käituvad naispoolega, et survestada teda olema võimalikult palju endast sõltuvuses? Et absoluutselt iga pisema mittemeeldivuse (loe: jonnituju) eest ähvardatakse “parem naine” otsida või kaotatakse huvi naise vastu sest kõik ei ole nii nagu mehele meeldib.
Tõesti, sellistega, kes koheselt “paremat naist” tahavad otsida, ei ole vaja suhelda.
Aga kui kõik vallalised mehed kellega suhelda on proovitud, tõesti selliselt käituvad naispoolega, et survestada teda olema võimalikult palju endast sõltuvuses? Et absoluutselt iga pisema mittemeeldivuse (loe: jonnituju) eest ähvardatakse “parem naine” otsida või kaotatakse huvi naise vastu sest kõik ei ole nii nagu mehele meeldib.
Tõesti, sellistega, kes koheselt “paremat naist” tahavad otsida, ei ole vaja suhelda.
Kellega siis? Ja kuidas ma tean kes on selline ja kes mitte?
Aga kui kõik vallalised mehed kellega suhelda on proovitud, tõesti selliselt käituvad naispoolega, et survestada teda olema võimalikult palju endast sõltuvuses? Et absoluutselt iga pisema mittemeeldivuse (loe: jonnituju) eest ähvardatakse “parem naine” otsida või kaotatakse huvi naise vastu sest kõik ei ole nii nagu mehele meeldib.
Siis neil ei ole seda huvi algusest peale olnudki.
Mulle ei ole kunagi keegi midagi sellist öelnud.
Mulle ei ole kunagi keegi midagi sellist öelnud.
Mulle ka mitte. Mulle on küll soovitaud teine mees otsida 😀
Mul on ka natuke sarnane olukord. Olen 30a mees. Käin tööl ja tagasi koju, palju sugulasi pole. Saan öelda et olen kodune tavapärase väljanägemusega.
Äkki saame tuttavaks?
Ja milline sinu ülejäänud pakett on?
Hmm… sellise suhtumisega on vist jah natuke raske toredat inimest enda korvale leida.
Mul on ka natuke sarnane olukord. Olen 30a mees. Käin tööl ja tagasi koju, palju sugulasi pole. Saan öelda et olen kodune tavapärase väljanägemusega.
Äkki saame tuttavaks?
Ja milline sinu ülejäänud pakett on?
Hmm… sellise suhtumisega on vist jah natuke raske toredat inimest enda korvale leida.
Sellise suhtumisega? Miks ma ei tohi inimese vastu huvi tunda ilma, et keegi ei hakkaks mind paika panema väljendiga “sellise suhtumisega”?
Esileht › Pereelu ja suhted › Kurb on olla