Läksime mehega lahku. Meil on kolm last. Vanim läks omaette elama ja keeldub meiega suhtlemast. Kuigi toetame teda igakuiselt, arvas tema, et summa liiga väike ja hakkas kohtu kaudu (eelnevalt meiega asja üldse läbi arutamata) nõudma meilt 800€ kuus. Kuna mul tõesti puuduvad vahendid teda sellise summaga toetada, on asi kohtus “ootel”.
Kaks last jäid minuga. Laste isa neid ei toeta, vahest maksab 125€ hea kui sedagi. Kui aga uurisin juristilt, et kas mul on õigus küsida temalt seadusega ettenähtud summat, sain vastuseks, et kuni vanema lapse asi kohtus lahendamisel, seni mul pole õigust midagi tahta. Et siis seni vaadaku ma ise, kuidas lapsed söönuks saavad ja pole isa kohustus? Ise mõtlen küll, et tegu on ju kahe täiesti erineva asjaga, aga kui juba jurist nii ütles, siis kas on tõesti mõni selline seadus olemas, mis keelab mul nõuda laste isalt elatist?
Teema: Küsimus elatise kohta.
Mis jurist see selline on? Loomulikult saad sa noorematele lastele elatist küsida.
Ja mis värk sellega on, et laps, kes elab omal soovil eraldi, hakkas kohtu kaudu sellist rahasummat nõudma? Kas ma saan ikka asjast õigesti aru?
Nii absurdset asja pole varem kuulnud. Tahab eraldi elada, siis mingu tööle ka.
Vanim laps õpib? On täisealine?
Aga miks te emad üllatute, kui teie laps teid kohtusse annab? Kui raha lapsele anda ei ole, siis panete oma kinnisvara müüki jne. Lapsed on ju teie endi kasvatatud, on tulnud aeg vilju maitsta. Raha peab olema! Teemaalgataja palun väga, minge palun Soome koristajaks (nii nagu sajadtuhandede mehed on pidanud oma kodud jätma).
Vanim laps õpib? On täisealine?
Aga miks te emad üllatute, kui teie laps teid kohtusse annab? Kui raha lapsele anda ei ole, siis panete oma kinnisvara müüki jne. Lapsed on ju teie endi kasvatatud, on tulnud aeg vilju maitsta. Raha peab olema! Teemaalgataja palun väga, minge palun Soome koristajaks (nii nagu sajadtuhandede mehed on pidanud oma kodud jätma).
Kle mine metsa oma jutuga! Need laiskvorstid mingu tööle ja kus on vanemate õigused ,kes nende eest üldse seisab? Kui ma puberteedieas ütlesin, et mul uusi pükse vaja, oligi see lause, et mine tööle, teeni ja osta. Väga ülbeks on läinud tänapäeva lapsed. Kes neid lapsi üldse enam teha tahab, et sünnitad isiku, kes su peale sülitab, su seljas ainult liugu laseb ja mõnitab või? Täisealisele ei pea enam üldse midagi maksma. Nemad lähevad ise raha teenima ja siis näevad ka, et kuidas see raha üldse tuleb, ei kasva puuga seljas.
Läksime mehega lahku. Meil on kolm last. Vanim läks omaette elama ja keeldub meiega suhtlemast. Kuigi toetame teda igakuiselt, arvas tema, et summa liiga väike ja hakkas kohtu kaudu (eelnevalt meiega asja üldse läbi arutamata) nõudma meilt 800€ kuus. Kuna mul tõesti puuduvad vahendid teda sellise summaga toetada, on asi kohtus “ootel”.
Kaks last jäid minuga. Laste isa neid ei toeta, vahest maksab 125€ hea kui sedagi. Kui aga uurisin juristilt, et kas mul on õigus küsida temalt seadusega ettenähtud summat, sain vastuseks, et kuni vanema lapse asi kohtus lahendamisel, seni mul pole õigust midagi tahta. Et siis seni vaadaku ma ise, kuidas lapsed söönuks saavad ja pole isa kohustus? Ise mõtlen küll, et tegu on ju kahe täiesti erineva asjaga, aga kui juba jurist nii ütles, siis kas on tõesti mõni selline seadus olemas, mis keelab mul nõuda laste isalt elatist?
Kui su laps on alaealine, kuidas ta asja sai kohtusse anda. Kui ta on täisealine, kuidas kohus selle asja arutada võttis?
Liba!
Otsi endale uus ja asjalikum jurist.
Alaealine laps ei saa ilma vanemate nõusolekuta vanemate juurest ära kolida: kui eraldi elamiseks raha ei ole, siis kolib koju tagasi. Täisealine laps saab taotleda oma vanematelt elatist, kui õpib, aga see ei ole nii, et ise paneb paika summa – selle summa määrab kohus, võttes arvesse ka täisealise lapse võimekuse ja võimalused ise endale elamiseks raha teenida (osakoormusega töö). Kas see 800 on jõustunud kohtuotsus? Kui ei, siis tuleb lapse vajadused ja sinu ning lapse isa (ta ikka esitas hagi ka isa vastu?) võimalused kohtus läbi vaielda, võttes arvesse, et teil on lisaks kaks alaealist ülalpeetavat ja kulu kõige vanemale ei saa olla teisi kehvemasse seisu panev.
Nooremate laste elatis on eraldi teema. Sellega võid kohe tegelema hakata. Täisealine õppiv laps puutub siia ainult niipalju, et mees võib viidata kohtus vajadusele ka vanemat last ülal pidada ja seega määratakse madalam elatis. Kui see suure lapse elatis pole kohtus veel selgeks vaieldud, saad noorematele ikka elatise ja vajadusel esitab laste isa peale suure lapse elatise määramist taotluse nooremate laste elatise vähandamiseks.
Ei tohi teisi kehvemasse seisu panna- unustage ära!
Pole kohtu asi, kus lapse jaoks raha võetakse ja uskuge või mitte, see raha tuleb teiste arvelt. Müüd kinnisvara, jääd võlgnikuks, lähed Soome tööle. Miks laps peab tasuta rahast loobuma?
See elatise teema on üks suur poliitika, kus nõrgemaid on aastaid ära kasutatud. Siin ju käed püsti suurem osa röökimas, et peab olema.
Lapsed, kes on teise vanema kaotanud, neil ei pea olema. Pered, kes koos elavad, nende lastel ei pea olema. Aga näete üksikema lapsel peab olema.
Loomulikult ei ole takistus nõuda koos elaval vanemal II ja III lapsele elatist teiselt vanemalt, täiesti vale info, et vanima lapse elatise nõue (täisealine õppiv laps saab nõuda elatist nii isalt kui emalt…vastavalt mõistlikele tegelikele kulutustele st mitte tingimata pool miinimumpalka vaid enamasti tublisti vähem) seda kuidagi takistaks.
Viimane mulle tuttav juhus oli, kui vanematelt võrdselt nõuti täisealiseks saanud kutsekooli õpilasele kummaltki vanemalt 150 st kokku 300, mis pidi katma siis n ö elamise miinimumkulud (ühikakoht, min toidukorv jms), isegi mitte kokku 540 st miinimumpalk, ammugi on 800 kordi üle mõistliku elatise kindlalt(kui laps just tugeva erivajadusega pole, et vaja invavahendeid jne).
Need on täiesti eraldi hagid.
Need on eraldi teemad, eraldi hagid:
*täisealise lapse elatise nõue vanemate vastu
* lapsi üksi kasvatava vanema nõue teise vanema vastu alaealistele lastele elatist nõudes
Kui alaealise lapse elatis on seaduses sätestatud kui pool miinimumpalka
vt Perekonnaseadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/109052017029
§ 101. Elatis alaealisele lapsele
(1) Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
(2) Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
siis täisealise ülalpeetava puhul on pisut teisiti
st
jah, tal on õigus saada elatist
§ 97. Ülalpidamist saama õigustatud isikud
Ülalpidamist on õigustatud saama:
1) alaealine laps;
2) laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni;
3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.
aga elatise suurus ei ole määratud kui pool minimumpalka
§ 99. Ülalpidamise ulatus
(1) Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
(2) Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
Kopeerin juristi vastuse ka:
Elatis täisealisele lapsele erineb mõningal määral elatisest alaealisele lapsele. Kui alaealise lapse puhul eeldatakse, et tal puuduvad võimalused ise end üleval pidada, siis täisealise lapse puhul tuleb arvestada ka tema enda võimalusi elatist teenida.
1. Perioodil, mil laps ei õpi, on tal tõenäoliselt võimalik ise enda elatusvahendite hankimise eest hoolitseda. Seega, kui puuduvad asjaolud, mis tal seda teha ei võimaldanud, selle aja eest (st kui ta ei õpi) elatist anda ei tule.
2. Perioodi kui kaua ta elatist vajab peate täpsustama hageja endaga. Kui lõpevad õpingud või ta katkestab õpingud siis ta saab eeldatavasti asuda tööle ning ise endale ülalpidamist hankida, kui see juhtub enne 21-aastaseks saamist, lõpeb ka vajadus ja õigus elatisele. Seadus sätestab ülemiseks vanusepiiriks 21 eluaastat, mil on õppimise tõttu võimalik elatist nõuda. Kui õpingud lõppevad varem, lõppeb ka kohustus varem.
3. Täiealise lapse puhul seadusjärgset miinimummäära ei ole. See kehtib alaealise lapse puhul. Täisealise ülalpidamisvajaduse kindlaks määramisel lähtutakse tema vajadustest ning võetakse arvesse Teie võimalusi. Kui Teie ülalpidamisel on teisi isikuid, võetakse ka seda arvesse, kui te ise sellele tuginete. Seejuures eelistatakse alaealisi lapse täisealistele. On äärmiselt tõenäoline, et kohus Teie osa täisealise lapse ülalpidamisel eeltoodu alusel nõutust tublisti vähendab, st ei määra kaugeltki miinimumi kuna teie ülalpidamisel on veel alaealisi lapsi.
Tiina Mölder
jurist
Vot, vot emmed, huvitav mis tunne see on kui raha hambaarstile minna ei ole, sest lapsel on kindlasti rohkem värvipliiatsit või meelelahutust vaja, muidu ta areng ju peetub. Miks te nüüd siin üheskoos ei räuska, et ema peab ka omalt poolt rahaliselt panustama. Nüüd laps ka veel süüdi, et oma õiguste eest seisab. Fakt on see, et seadus on seadus, laps ei ole süüdi, et tal sellised vanemad on.
Keegi ju ei eita, et nii isa kui ema peavad üleval pidama õppivat täiskasvanud last ja samuti ei eita keegi, et nii isa kui ema peavad üleval pidama ka neid 2 alaealist last.
Saan aru, et eraldi elavat last toetavad nii isa kui ema? Lihtsalt ta arvab, et vähe ja nõuab elatist 800 (optimistlikult ütleks küll, et määratakse 300-500, sõltub vajadustest ja arvestades, et vanematel on veel 2 last aga sõltub ka vanemate võimalustest loomulikult).
Kui tegu pole väga rikaste vanematega, siis kindlasti ei ole võimalik ainuüksi 1 lapsele kulutada 800 (nagu laps vanematelt nõuab), mis on ebamõistlik ju, arvestades et vaja on veel toita/katta 2 last ning ka isa ja ema peavad ellu jääma.
Küsimus oli ju mitte selles, et vanimat last ei peaks toetama vaid selles, et ema väitel toetab isa ülejäänud 2 last kokku max 125 euroga kuus, mis on ilmselgelt vähe, olgem ausad.
Muidugi kui ema palk on suur, saab ta hakkama aga ei pea, isal on ka kohustused nende laste ees, keegi pole teda neist vabastanud. Kui vabatahtlikult ei toeta, notariaalset kokkulepet ka saada ei õnnestu, jääbki üle hagi kohtusse esitada.
Ja mis puutub siin esitatud väidet, et täisealise lapse toetamiseks müüge kinnisvara jne…no kus need õed-vennad emaga siis elama hakkavad? Üsna veider nõuanne-müüge kodu maha, et vanim laps saaks 800/kuus elatist?!
Kus nüüd need kisajad on, kes räägivad, et haridus on tasuta? Kõrgkooli minnes võtsin mina õppelaenu ja sama tegi ka minu õde. Ei tule pähegi, et vanemaid kohtusse kaevata ja raha välja pumbata, kui neil sellist raha polegi võtta nagunii.
See elatise teema on üks suur poliitika, kus nõrgemaid on aastaid ära kasutatud. Siin ju käed püsti suurem osa röökimas, et peab olema.
Lapsed, kes on teise vanema kaotanud, neil ei pea olema. Pered, kes koos elavad, nende lastel ei pea olema. Aga näete üksikema lapsel peab olema.
Ma täpselt ei saanud aru, mida sa sellega mõtlesid. Ülalpidamiskohustus on ju kõigil juhtudel.
Lapsed(ja noored kuni 21. eluaastani, täiskohaga õppides veel 24. eluaastani), kellel vanem surnud, saavad Eestis toitjakaotuspensioni. Arvutatakse surnud vanema pensionistaaži ja ülalpeetavate laste arvu järgi.
Natuke teemast kõrvale, ent illustreerimaks valitsevat eeldust:
Ma ise olen üliõpilane ja minu arvates on naljakas see, et noored (täiskohaga, päevases õppes õppivad inimesed) kuuluvad kuni 24. eluaastani oma vanematega samasse leibkonda. Ehk siis näiteks vajaduspõhist õppetoetust taotlema hakates lähevad veel 23-aastasel noorel vanemate tulud arvesse. Ehk siis tegelikult eeldus, et vanemad oma last selle ajani üleval peavad, on juba selles vormis seaduses kirjas.
Anna riigile, las lastekaitse kasvatab, harib, ostab Iphone ja maksab.
See elatise teema on üks suur poliitika, kus nõrgemaid on aastaid ära kasutatud. Siin ju käed püsti suurem osa röökimas, et peab olema.
Lapsed, kes on teise vanema kaotanud, neil ei pea olema. Pered, kes koos elavad, nende lastel ei pea olema. Aga näete üksikema lapsel peab olema.
Ma täpselt ei saanud aru, mida sa sellega mõtlesid. Ülalpidamiskohustus on ju kõigil juhtudel.
Lapsed(ja noored kuni 21. eluaastani, täiskohaga õppides veel 24. eluaastani), kellel vanem surnud, saavad Eestis toitjakaotuspensioni. Arvutatakse surnud vanema pensionistaaži ja ülalpeetavate laste arvu järgi.
Natuke teemast kõrvale, ent illustreerimaks valitsevat eeldust:
Ma ise olen üliõpilane ja minu arvates on naljakas see, et noored (täiskohaga, päevases õppes õppivad inimesed) kuuluvad kuni 24. eluaastani oma vanematega samasse leibkonda. Ehk siis näiteks vajaduspõhist õppetoetust taotlema hakates lähevad veel 23-aastasel noorel vanemate tulud arvesse. Ehk siis tegelikult eeldus, et vanemad oma last selle ajani üleval peavad, on juba selles vormis seaduses kirjas.
Kui laps saab 21-aastaseks, ülalpidamiskohustus lõpeb.
Omavahelised suhted on selleks ajaks üldiselt puntras ja päranduseks jäetakse tühjad pihud.
Kus nüüd need kisajad on, kes räägivad, et haridus on tasuta?
Ei ole siis või?
Ema peaks ju saama ka paljulapselise pere toetust ca 500. Seda saab kuni lapse keskkooli lõpetamiseni. Ilmselt tundub see väga suure rahana.
Ei tohi teisi kehvemasse seisu panna- unustage ära!
Pole kohtu asi, kus lapse jaoks raha võetakse ja uskuge või mitte, see raha tuleb teiste arvelt. Müüd kinnisvara, jääd võlgnikuks, lähed Soome tööle. Miks laps peab tasuta rahast loobuma?
See elatise teema on üks suur poliitika, kus nõrgemaid on aastaid ära kasutatud. Siin ju käed püsti suurem osa röökimas, et peab olema.
Lapsed, kes on teise vanema kaotanud, neil ei pea olema. Pered, kes koos elavad, nende lastel ei pea olema. Aga näete üksikema lapsel peab olema.
Ära valeta.
Mis hullu te siis kokku keerata suutsite, et 17-aastane otsustab välja kolida?
Ise ei küsi ta midagi.
Mis mõttes ta ise midagi ei küsi, kui nüüd lausa kohtu kaudu 800 eurot iga kuu nõuab. Täiesti absurdne ju. Kas tal on äkki mingi elukaaslane, kelle mõju alla ta on sattunud? Mina kahtlustaksin siin manipulaatorist elukaaslast. Paljud lähevad teise linna kooli õppima, aga ei hakka lambist oma vanemaid vihkama. Ja kui ta ikka päriselt ka vihkaks, ei ta siis teie rahagi tahaks.
ühel päeval teatas, et tema mind vihkab ja ei taha enam tundagi. Olen püüdnud temaga rääkida, sain korra nõustajagi juurde kaubeldud, aga juba mõni aasta on seis selline, et ta ei taha mind enam tundagi. Ei vasta kõnedele ega palvetele koju tulla. Rahaliselt olen teda toetanud kuis jaksan, isagi olevat midagi panustanud. Ise ei küsi ta midagi.
Laps käitub halvasti-hakkab alusetult vihkama, keeldub kuuletumast-ja sina toetad, kuidas jaksad? Ma poleks sentigi andnud, enne, kui omavahelised asjad selged. Mingi alaealine, kes on vanemate vastutada ning peaks kodus elama, ei dikteeri. Nüüd tuleb välja, et tegu lausa väljapressijaga.
See on lapse jutt, et ta kohtusse hakkab minema. Tuletan meelde, et laps on teil alaealine, kuni 18-aastaseks saamiseni oled sina tema seaduslik esindaja, nii et lapsele ütle, et kobigu koju tagasi. Elatise maksmise kohustuse eelduseks on, et vanem ja laps elavad eraldi – kuni 18-aastaseks saamiseni saad sina otsustada, kus kohas sinu laps viibib.
Ja menetlus ei saa venida, alaealist last esindab tema seaduslik esindaja ja hagi kohtusse peab ka esitama seaduslik esindaja. Seega praeguses olukorras sina või eksmees iseenda vastu.
On olemas elatist õigustatud saama isikute järjekord tähtsuse järjekorras, aga ka seal on alaealised lapsed igal juhul olulisemad täisealisest õppivast hagejast.
Need on eraldi teemad, eraldi hagid:
*täisealise lapse elatise nõue vanemate vastu
* lapsi üksi kasvatava vanema nõue teise vanema vastu alaealistele lastele elatist nõudes
Kui alaealise lapse elatis on seaduses sätestatud kui pool miinimumpalka
vt Perekonnaseadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/109052017029
§ 101. Elatis alaealisele lapsele
(1) Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
(2) Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
siis täisealise ülalpeetava puhul on pisut teisiti
st
jah, tal on õigus saada elatist
§ 97. Ülalpidamist saama õigustatud isikud
Ülalpidamist on õigustatud saama:
1) alaealine laps;
2) laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni;
3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.
aga elatise suurus ei ole määratud kui pool minimumpalka
§ 99. Ülalpidamise ulatus
(1) Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
(2) Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
Kopeerin juristi vastuse ka:
Elatis täisealisele lapsele erineb mõningal määral elatisest alaealisele lapsele. Kui alaealise lapse puhul eeldatakse, et tal puuduvad võimalused ise end üleval pidada, siis täisealise lapse puhul tuleb arvestada ka tema enda võimalusi elatist teenida.
1. Perioodil, mil laps ei õpi, on tal tõenäoliselt võimalik ise enda elatusvahendite hankimise eest hoolitseda. Seega, kui puuduvad asjaolud, mis tal seda teha ei võimaldanud, selle aja eest (st kui ta ei õpi) elatist anda ei tule.
2. Perioodi kui kaua ta elatist vajab peate täpsustama hageja endaga. Kui lõpevad õpingud või ta katkestab õpingud siis ta saab eeldatavasti asuda tööle ning ise endale ülalpidamist hankida, kui see juhtub enne 21-aastaseks saamist, lõpeb ka vajadus ja õigus elatisele. Seadus sätestab ülemiseks vanusepiiriks 21 eluaastat, mil on õppimise tõttu võimalik elatist nõuda. Kui õpingud lõppevad varem, lõppeb ka kohustus varem.
3. Täiealise lapse puhul seadusjärgset miinimummäära ei ole. See kehtib alaealise lapse puhul. Täisealise ülalpidamisvajaduse kindlaks määramisel lähtutakse tema vajadustest ning võetakse arvesse Teie võimalusi. Kui Teie ülalpidamisel on teisi isikuid, võetakse ka seda arvesse, kui te ise sellele tuginete. Seejuures eelistatakse alaealisi lapse täisealistele. On äärmiselt tõenäoline, et kohus Teie osa täisealise lapse ülalpidamisel eeltoodu alusel nõutust tublisti vähendab, st ei määra kaugeltki miinimumi kuna teie ülalpidamisel on veel alaealisi lapsi.
Tiina Mölder
jurist
§ 101. Elatis alaealisele lapsele
(1) Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Siiski, igakuine elatis VÕIB olla väiksem kui pool kuupalga alammäära. Kokkuleppe küsimus.
Elatise teemas peaks lähtuma reaalsetest kuludest lapsele. Enamasti see ikka ei ole 600 eurot kuus- 270 eurot isalt, 270 eurot emalt ja 60 riigilt.
Kui last kasvataval vanemal on piisavad sissetulekud lapse kasvatamiseks ja ta ei soovi teiselt vanemalt toetust, siis on võimalik kokku leppida ka selles, et eraldielav vanem ei maksa elatist. See tuleb aga sel juhul kindlasti fikseerida kirjalikult ja lähtuma peab siiski alati lapse huvidest ja heaolust.
Tänud vastajatele!
Vanema lapse teema oli pigem infoks, et selline kohtuasi käsil (ta saab kohe täisealiseks ja küllap siis seepärast ka see menetlus venib). Huvitaski pigem juristi jutu õigsus, et kas see on takistus, et teistele lastele elatist küsida.
vaheta see jurist kiiresti välja, ajaś sulle täielikku jama. see on see tasuta õigusbüroo, onju? sealt tuleb ikka selliseid pärle, et…
noorematele lastele võid elatist nõuda kohe, ei pea ootama vanema lapse taga. isegi, kui sel vanemal on õnnestunud kuidagi hagi esitada, siis on perekonnaseaduse järgi eelisõigus elatist saada alaealistel lastel:
perekonnaseaduse 98. Õigustatud isikute järjestus
(1) Kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele.
(2) Abikaasa on õigustatud isikute järjestuses võrdsustatud alaealise lapsega ning ta saab ülalpidamist enne täiskasvanud last või abielus olevat alaealist last ja ülejäänud sugulasi.
täisealise võib üldse ilma elatiseta jätta, kui vanematel raha pole või kui selle tõttu jääksid alaealised kehvemasse seisu
https://juura.wordpress.com/tag/elatis-taisealisele/
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
